RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 14. juuni 2018

MATTI ILVES: VASTUSEKS ÜHELE EKRE VASTASELE SÜÜDISTUSELE

Süüdistus toodi ühes saidis

Link: http://rahvuslane.ee/eesti/rail-balticu-jaoks-maade-sundvoorandamise-poolt-haaletas-ka-ekre/
Muide, see sait kasutab sama nime "Rahvuslane", mis on ka minu blogil juba 2010-ndast aastast alates ja külvab sellega teatavat segadust.

Seda sissekannet pean EKRE-le mitte eriti sõbralikuks. Sest sundvõõrandamise seaduse toetamine ei tähenda veel sugugi, et erakond oleks nüüd asunud toetama Rail Balticu rajamist.
Anti Poolamets kirjutas vastuseks minu kirjale: "UU-s ilmus pikem selgitus sel teemal. Mõned argumendid oleks toetanud vastu hääletamist, aga saadikud leidsid, et tasub toetada, kui kompensatioone sundvõõrandamise eest muudetakse senistest suuremateks ning lisatakse maade vahetamise võimalus. Vahepeal seda polnud, mistõttu võis nn turuhinnaga maa või hoone sundmüük olla kahjulik."

Toon nüüd "Uute Uudiste" selgituse:
Selgitus: Miks hääletas EKRE kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse poolt
 Seadusemuudatused tekitasid maa omanikele juurde soodsaid võimalusi kokkuleppe saavutamiseks riigi või kohaliku omavalitsusega.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Raivo Põldaru (EKRE) sõnul hääletas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Riigikogus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse poolt, sest maaomaniku jaoks läheb riigiga kaubalesaamine lihtsamaks.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus reguleerib olukorda, kui riik või kohalik omavalitsus vajab maad avaliku huvi tõttu. Sellises olukorras puudub kinnisasja omanikul üldjuhul huvi ja tahe maa võõrandamiseks. Õiglaste ja piisavate kompensatsioonimeetmete rakendamise korral on suurem tõenäosus saavutada kinnisasja omanikuga kokkulepe avalikes huvides vajaliku maa omandamiseks. Valitsus tegi seaduses muudatusi. Kokkuleppe otsustamise kasuks sai omanik juurde võimalusi, mida enne ei olnud.

Seaduses jäi kehtima senine põhimõte, mille kohaselt enne kinnisasja sundvõõrandamise otsuse tegemist peab riik välja selgitama kõik võimalused maa omandamiseks kokkuleppel. Samuti reguleeritakse kokkuleppemenetlusega kaasnevaid hüvitisi, mis peaksid kinnisasja omanikku motiveerima kokkulepet sõlmima. Kinnisasja omanikule pakutakse sundvõõrandamise ärahoidmiseks lisaks maa väljaostmisele erinevaid alternatiive nagu kiirmenetlust, maa väljaostmist koos täiendava motivatsioonitasuga, kinnisasjade vahetamist ja ümberkruntimist. Kui kinnisasja omanikuga ei ole võimalik kokkulepet saavutada kinnisasja omandamise, ümberkruntimise või kinnisasjade vahetamise osas, jääb viimase võimalusena üle maa sundvõõrandamise otsustamine.

Esimesel juhul on isik oma kinnisasja võõrandamisega nõus, teisel juhul mitte. Mõlemal juhul jääb kinnisasja omanik oma kinnisasjast osaliselt või täielikult ilma. Kinnisasja omandamise menetlus on vajalik olukorras, kui maad on vaja avalikes huvides. Üldlevinud praktika kohaselt tuleb enne sundvõõrandamist läbi viia kokkuleppemenetlus, mis peab olema kokkuleppe saavutamiseks piisavalt motiveeriv. Motivatsioonitasuks on 20% kinnisasja väärtusest, kuid mitte vähem kui 948 eurot.
Üheks maakorraldustoiminguks on ümberkruntimine, mille käigus korraldatakse ümber ühes piirkonnas asuvad kinnisasjad ja moodustatakse uued kinnisasjad kõigile omanikele. Riigi maakorraldus ümberkruntimise näol loob võimaluse vabatahtlikuks kokkuleppemenetluseks ja aitab vältida sunnimehhanismi. Kinnisasja piiri muudatus ja asukoha muutus viiakse läbi kinnisasja endise väärtuse alusel ehk kinnisasi krunditakse ümber ning toimingud tehakse kooskõlas omanike tahtega ja nende kokkuleppel.

Omanikul on võimalused saada samaväärne maa, muutes krundi piire või talle sobivas kohas. Varast ilmajäämisel koosneb tasu mitmest komponendist ‒ lisaks kinnisasja väärtusele ka otsesest kaasnevast varalisest kahjust ja saamata jäävast tulust. Seadus märgib nüüd, et lisaks tasule makstakse kinnisasja omanikule täiendavaid hüvitisi. Täiendavateks hüvitisteks on: 1) hüvitis kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest ehk motivatsioonitasu; 2) hüvitis elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest ja 3) hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest.

Seadus pakub ka kinnisasjade vahetamist. Kuivõrd kinnisasjade vahetamisel asendatakse omandatav kinnisasi uue samaväärse kinnisasjaga, saab kinnisasja omanik uue kinnisasja omandamise kaudu piisava hüvitise, mistõttu ei ole põhjust eeldada kaasnevaid kahjusid. Oluline on rõhutada, et vahetamise puhul lähtutakse kinnisaja turuväärtusest või metsaga kinnisasja väärtuse määramise metoodikast ning et mõlemad kinnisasjad tuleb hinnata ühesuguse metoodika alusel. Kinnisasjade vahetamine viiakse läbi kinnisasja omaniku tahteavalduse alusel ehk tegemist on olukorraga, kui kinnisasja omandamine raha eest ei ole kinnisasja omanikule vastuvõetav. Kinnisasja vahetamist tuleks kaaluda ka elukondliku kinnisasja riigile omandamisel. Sellisel juhul asendatakse riigi poolt omandatav eluase teise samaväärse eluasemega.

Eesti halduspraktika kohaselt omandatakse enam kui 90% avaliku huvi objektide rajamiseks vajalikke kinnisasju vabatahtliku müügi käigus. Seega on vabatahtlik müük praktikas levinuim ning ühtlasi kinnisasjaomanikele eelistatuim viis maa võõrandamiseks. Näiteks Tallinna-Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu ümberehituseks oli vaja aastatel 2010−2012 võõrandada kokku 96 kinnisasja, millest vaid ühe puhul algatati sundvõõrandamismenetlus.

Võimalik on kiirmenetlus väikese väärtusega maatüki omandamisel. Kui kinnisasjast on vaja omandada üksnes väike kiil või siil, mille puhul võib eeldada, et selle väärtus hindamisel oleks alla 355 euro (seaduse vastuvõtmisel, seotud keskmise palgaga), tuleks kinnisasja omanikule pakkuda kiirmenetlust ja ilma hindamistoimingut läbi viimata pakkuda kohest hüvitist koos motivatsioonitasuga, mis on 1303 eurot (355 eurot + motivatsioonitasu 948 eurot). See oleks miinimumhind mida maade omandamisel pakutakse.

Ühelt poolt hoiab see kokku menetlusele kuluvat aega ning riigi jaoks ka hindamiskulusid. Teisalt oleks ka kinnisasjaomanikul võimalik saada mõnevõrra kõrgem hüvitis, kui on kinnisasja tegelik turuväärtus. Senine menetluspraktika on näidanud, et väga väikese maksumusega maatüki omandamisele selle tegeliku väärtuse eest kulub põhjendamatult palju aega ja menetluse läbiviijale tekivad sellega kaudsed kulud. Mõnekümne euro suurune hüvitis ei motiveeri maaomanikku läbirääkimisi pidama. Samuti on arvestatud senise idapiiri väljaehitamise praktikaga, mille kohaselt pakutakse kokkuleppe saavutamiseks maaomanikule 1000 eurot.

Elamud kompenseeritakse vastavalt tehtud kulude hindamisele. Maakohtades võivad need tihti olla suuremad kui turuväärtus. Võimalikud on ka vahetamised. Lisaks nähakse eluaseme kaotuse eest ette täiendav hüvitis kaasneva emotsionaalse kahju korvamiseks, mis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.
Kui võõrandatud maa ei leia eesmärgipärast kasutamist, on omanikul võimalus maa tagasi saada, makstes tagasi ainult kinnisasja väärtuse eest saadud tasu. Leian, et seadusemuudatused tekitasid omanikele juurde soodsaid võimalusi kokkuleppe saavutamiseks riigi või kohaliku omavalitsusega.

Raivo Põldaru
Riigikogu majanduskomisjoni liige

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/selgitus-miks-haaletas-ekre-kinnisasja-avalikes-huvides-omandamise-seaduse-poolt/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP