RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 26. juuni 2014

Mis ootab kriisijärgset maailma ?

Üleilmne ökonoomika foorum (World Economic Forum) avaldas „lähiperspektiivid ja areng pikemaajalises perspektiivis“ .http://www.weforum.org
Midagi rõõmustavat analüütikud ei teatanud . Nende arust ei möödu kriis kiirelt . Nagu eksperdideeldavad , ootab maailma peale ökonoomilist apokalüpsist ja sellejärgset katarsist (puhastust) neli võimalikku stsenaariumi ; õudustäratav , mittesoovitav , neutraalne ja positiivne , mille järgi ootab maailma renessanss või taassünd . Peale seda , kui maailm kriisist välja rabeleb , saabub uus struktuuritõusu periood , mis põhjustab finantssfääri huvide põrkumise , mis toob lavale uued võitjad ja kaotajad . Kuidas siis analüütikute meelest muutub maailm 2020-ndaks aastaks ?

Esimese variandi järgi võiks juba täna end valgesse linasse mähkida ja surnuaia poole minema hakata . Maailm mähkub riikide vahelisse, sise ja rahvuskonfliktide ämblikuvõrku , kuni ultranatsionalismini välja . Ressursse on üha vähem ja võitlus nende pärast üha ägedam . Riigid viivad sisse piirangud kapitali ja kaupade liikumisele . Pangad lähevad riikide kontrolli alla . Eurotsoon laguneb 2014 aastaks . Maailmamajanduse kasvuks on 2,3%.
Teine variant – arenevate turgude (emerging markets) mõrv . Maailmas puhkeb õide regionaalne protektsionism . Igaüks enda eest , mis ainult süvendab finantskriisi tagajärgi . Kriis käib buldooserina arengumaadest üle , sealhulgas Hiinast ja Venemaast , lääne maailmal aga õnnestub säilitada oma ülemvõim . See õnnestub neil rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide reformimise hinnaga ja rahvusteülese ühtse megaregulaatori (või isegi maailmavalitsuse) loomisega . Just ökonoomika areng saab veduriks , mis tõmbab maailmamajanduse tõusuteele . Kuid siis jäävad arengumaad kõrvale , mis provotseerib uue kriisi . Arenenud maade tõus 3,1% aastas , arengumaadel 6% , maailmas keskmiselt 3,6% .

Neutraalne sündmuste areng , ehk kolmas variant . Maailma peamiseks riigiks saab Hiina . See on võimalik , kui kriisijärgsel perioodil luuakse kolm ökonoomilist plokki : ameerika , euroopa ja ida . Transrahvuslikud korporatsioonid on sunnitud konstrueerima kolmik strateegiaid . USA-s ja Euroopas kriis progresseerub , retsessioon süveneb . Rikas vabade vahenditega Hiina saab maailma liidriks , suurendades enda investeeringuid ja kasutab ära ressursirikaste riikide vähest likviidsust . Dollar ja Euro kaotavad peamiste reservvaluutade staatuse . Keskmine maailma kasv 3,2% , USAja Euroopa 1,2% ja arengumaad 9% .

Ja viimane variant . USA-st saab „ääremaa“ .Maailma finantssüsteem orienteerub Brasiiliale , Venemaale , Indiale ja Hiinale . See on maailm , kus ühine võitlus kriisiga murrab geoökonoomilised võimu piirid . USA-d räsivad paljud kriisid . Samas arengumaad võitlevad enam-vähem edukalt enda probleemidega . Neid tunnustatakse ainsateks kindlateks emerging markets ja nad muutuvad maailmaareenil liidriteks . Maailm koos arengumaadega töötab välja päästeplaani ja reformib regulaatoreid . Maailma ökonoomika kasvab algul aeglaselt -2,5% , kuid edasi kiirendab 3,6% aastas emerging marketsi arvel . Arenenud riigid pidurduvad 1,8% . Ekspertide hinnangul on see variant kõige tõenäolisem ja soovitavam .

Allikas: http://web.zone.ee/mulk/Finantskriisi%20j2rgne%20maailm.pdf

Read more...

70 aastat Sinimägede lahinguist. Kohtume Sinimägedel!


Read more...

PAUL TAMMERT: Vasakpoolsus või bürokratism


Bureaucracy_box_art25.06.2014. Tallinnas

Kuigi ümbritsevat maailma uurivad matemaatikud ja füüsikud on valitseva reaalsuse modelleerimisel jõudnud juba 11 mõõtmelise ruumini, opereerivad meie juhtivad majandusteadlased ja politoloogid ikka veel 1-mõõtmelises – vasak-parempoolsusel põhineva ruumikäsitlusega, mis vastandab inimesi ja õhutab riidu nende vahel.
Kui aga paluda neil selgitada, mida tähendab see lineaarne vasak-parempoolne jaotus, siis saabub reeglina mõtlik vaikus. Ning peale pikka pinnimist taandub kogu kontseptsioon valikule, kas jätta töö tegija poolt teenitud raha temale endale või võtta ära ja jagada ümber.
Selle arusaamaga korreleerub ka eurovalimiste tulem. Kui Lääne-Euroopa äärmus-parempoolsed nõudsid maksukoormuse vähendamist ja läbikukkunud riikide abistamise lõpetamist, siis Vahemeremaade äärmus-vasakpoolsed nõudsid solidaarsuspoliitika meetmete laiendamist, s.t riigi eelarve-raha külvamist lennukilt. Seejuures pidasid nad muidugi silmas raha, mille on maksnud teiste EL riikide maksumaksjad!
Kuid mida tähendab vasakpoolsus olemuslikult?

Vasakpoolseteks nimetatakse sotsiaal-demokraate, sotsialiste ja kommuniste. Kõik nad on ühes või teises vormis lubanud luua heaoluühiskonna ehk tuua Paradiisi Maa peale nii, et keegi ei peaks vaevlema majanduslikus puuduses ja saaks ennast teostada parimal võimalikul viisil. Kuid kust saavad nad selleks vajaliku majandusliku ressursi?
Spetsialiseerumisel põhinevas turumajanduslikus keskkonnas tähendab heaoluühiskond raha jagamist inimestele, kes ei suuda või ei taha tööd teha või teevad seda nii halvasti, et keegi ei taha neid palgata. Raha antakse selleks, et nad saaksid osta teiste töö vilju, mida nad pole oma tööga suutnud välja teenida.


Siinkohal tõusetub aga küsimus: kust tuleb see raha ja kes korraldab selle jagamist? Järgnevalt pisut üldistatult selgitus sellest:
Sotsiaal-demokraatia hangib vajaliku raha tulude natsionaliseerimise vormis, s.t ettevõtte ja/või tulu teenivate inimeste tulu maksustades. Saadud tulu läheb valijatele lubatud teenuste osutamiseks ja sotsiaalabi programmidele.
Kommunistid lahendavad asja palju radikaalsemalt – nemad natsionaliseerivad kohe kogu ettevõtte ja hakkavad seejärel ise ettevõtlust plaanimajanduse vormis juhtima. Eesmärgiks muidugi 100%-line tööhõive ja üleüldine heaolu. Probleemid tekivad aga sellest, et selliste ettevõtete kaupade järel puudub nõudlus. Minu eakaaslased veel mäletavad seda elukorraldust NSVL aegadest.
Sotsialistid tegutsevad ratsionaalsemalt – nemad kehtestavad seadusi ja karistavad „korra“ rikkujaid. Erinevalt teistest vasakpoolsetest ei taha nad ise tulude jagamises otseselt osaleda, vaid püüavad sama eesmärki saavutada teisi selleks kohustades. Näiteks IRL’i initsiatiivi, piirata monopoolse vee-ettevõtte kasumimarginaali, võib kanda just selle nimetaja alla.

Kui nüüd eelöeldu üle järele mõelda, siis mida tähendab VASAKPOOLSUS? Kuhu kaob erasektorilt võetud tulud ja kes langetab selle jagamisel otsuse: kellele makstakse ja kellele mitte ning muidugi kui palju?
Ettevõtted või nende poolt teenitud tulu võtab ära riigibürokraatia ehk AMETNIKUD ning nemad langetavad ka raha jagamise otsused! Seega vasakpoolus tähendab BÜROKRAATLIKKU VALITSUSKULTUURI, mida võiks nimetada ka AMETNIKE DIKTATUURIKS.
Seega inimesed – kes nõuavad liberaalse turumajanduse piiramist ja unistavad vasakpoolsete parteide võimuletulekust usuvad -, et AMETNIKUD suudavad võõrast raha hallata ja ülemaailmses konkurentsis ettevõtteid paremini juhtida, kui eraettevõtjad, kes riskivad omaenese rahaga!
Ja vot see viimane tekitabki minus küsimuse: kui palju on Eestis selliseid inimesi, kes usuvad tõemeeli, et riigipalgal olev ametnik on maailma parim ettevõtte juht !?
Huvitav, kas keegi oskaks tuua ka mõne vastava näite?

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/06/25/vasakpoolsus-voi-burokratism/

Read more...

kolmapäev, 25. juuni 2014

MATTI ILVES: ITAALIA VAEVLEB VÕLAKRIISIS


On tegelikult ime, et Itaalia majandus pole veel kokku kukkunud, aga ilmselt see nüüd siiski juhtub ja osariigil tuleb pöörduda E Liidu poole, et saada abi Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) ning võib-olla ka Euroopa Finantsstabiilsusfondist (EFSF), kas seda veel kasutatakse teavad vaid Brüsseli bürokraadid ja Eestil on ka suur au asuma toetama ühte Euroopa "vaesuses vaevlevat " suurriiki. Itaalias oli veel võla suhe aasta tagasi SKP-sse 130,3%, nüüd aga veelgi kõrgem, mis on katastoofiline ja täiesti võrreldav juba Kreekaga.

Itaalia võitleb praegu suure kriisiga, riigivõlg seal kasvas rekordtasemele 2 000 000 000 000 €-ni. Mai lõpus teatas Itaalia uus peaminister Renzi suurest majanduse stiimuleerimise programmist, paraku seda rahastatakse jälle uusi võlgu tehes. Võlg kasvas ainult 2014 aprillis 26 250 000 000 €, võrreldes eelmise kuuga. Võrreldes aprilliga 2013 on kasv 103 miljardit eurot.
Lisaks on Itaalia pangandussektoril tohutud probleemid ja nad ootavad abi Euroopa Keskpangalt. Eestlastel soovitan peagi hakata taas meie valitsuse ja Riigikogu lahkel kaasaaitamisel (ühinemine rööveliku ESM-ga ja EFSF-ga) püksirihma pingutama. Vaadake ka väga head Paul Tammerti videot ESM-ist:
Kasutatud allikas: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2014/06/16/kmapf-gegen-die-krise-italiens-verschuldung-auf-allzeithoch/

Read more...

Tartu Hoiu-laenuühistu Energiahoius



            Selle aasta mais avas Tartu Hoiu-laenuühistu oma liikmetele Tähtajalise, Kulla- ja Sofi hoiuse kõrval uudse Energiahoiuse. Ühistu Energiahoius on sihtotstarbeline hoius, millele kogunenud vahenditega arendatakse välja ja hoitakse töös Ühistu liikmetele kuuluv energiatootmine. Energiatootmise jaoks oleme ellu kutsunud 100% Ühistule kuuluva Eesti Ühistuenergia OÜ, millel on hetkel kolm tuulikupositsiooni Ida-Virumaal Sonda vallas Purtse tuulepargis.
            Eesti Ühistuenergia OÜ ülesanne on käivitada, korraldada ning töös hoida ühistulist sõltumatut energiatootmist taastuvallikatest (tuul, vesi, päike, hakkepuit jne). Loomulikult ei teostu see ilma rahata. Raha tuleb meil kokku koguda Energiahoiustena, et siis ühiselt maitsta ka ühistulise energiatootmise vilju.
            Energiahoius tagab hoiustajale enne ühistulise elektrienergia tootmise algust fikseeritud 5,5% aastaintressi. Pärast ühistulise energiatootmise käivitumist lisandub intressile dividendimakse vastavalt Eesti Ühistuenergia OÜ tegevustulemile.  
           
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatus

 

Read more...

EESTI MEEL: Eesti meel & Läti leegion



ETV reportaaž Läti Leegionäride Päeva marsilt
Tamme malevkonna juhatuse
OTSUS
Tartu, 5. juuni 2014

Hoiatuse kohaldamine Priit Rajasaarele

Käesolev otsus on tehtud lähtuvalt Kaitseliidu seaduse §8 lg4 ja 6 ning §53 lg4, Kaitseliidu kodukorra §14 lg1 p1 ja lg2, Kaitseväe juhataja 18.3.2010 käskkirjaga nr 99 kehtestatud kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korrast, arvestades Tamme malevkonna tegevliikme Priit Rajasaare kirjalikku selgitust (reg nr TA-1.1-16.3/14/5495).

1. Asjaolud. Tamme malevkonna liige Priit Rajasaar osales Kaitseväe vormiriietuses Kaitseliidu eraldusmärkidega 16.3.2014 Lätis Leegionäride päeval. Pildid sündmuse kohta on lisas 1. Kaitseliitlase selgitused on toodud seletuskirjas, mis on registreeritud Kaitseliidu dokumendihaldussüsteemis numbritega TA-1.1-16.3/14/5495. Lisaks vestles nimetatud isikuga 21.4.2014 Tartu maleva staabis Tamme malevkonna pealik Tarmo Pihlik. Kaitseliidu tegevliikmele Priit Rajasaarele on otsuse kavandit tutvustatud allkirja vastu 23.5.2014. Kümne päeva jooksul ei laekunud liikmelt isiklikku arvamust. Malevkonna juhatus oli otsust tehes teadlik, et kaitseliitlane XXXXXXXXXXX esitas oma avalduses väite, et hr Priit Rajasaar soovib aja kokkuhoiu mõttes asja arutamist koos ning teadlik, et vastava soovi esitas Priit Rajasaar suuliselt malevkonnapealik Tarmo Pihlikule 4.6.2014.

2. Järeldused. Kaitseväe ja Kaitseliidu vormi kandmist kaitseliitlaste poolt reguleerib Kaitseliidu seaduse §8. Seaduse mittetundmine ei vabasta seaduse täitmisest. Kaitseliidu seaduse §8 lg4 ütleb (?), et Kaitseväe vormi tohib tegevliige kanda ainult (?) teenistuskohustuste täitmisel…
■ Kaitseminister võib Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseväeteenistuse seaduse §13 lõike 5 alusel kehtestatava määrusega anda õiguse kanda teenistuskohustuse täitmisel kaitseväelase vormiriietust, kui sellele on kantud Kaitseliidu sümbolid ja eraldusmärgid.
… ning §8 lg6 sedastab:
■ Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmisel peab Kaitseliidu tegevliige järgima Kaitseväe juhataja kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korda.
Vastav kord on kehtestatud Kaitseväe juhata poolt 18.3.2010 käskkirjaga nr 99 (edaspidi kord või vormikandmise kord). Vormi kandja peab arvestama vormikandmise korra punkti 2.2 järgi, et esindab selle teoga igal hetkel EV-d.
Viis nõuet kaitseväe vormi kandmise eeskirjast:
■ Vormiriietust kantakse teenistusülesannete täitmisel.
■ Vormiriietuse kandja esindab Eesti Vabariiki.
■ Kaitseväelastel on keelatud kanda vormiriietust kombineeritult erariietusega.
■ Vormiriietuse kandmine ei ole lubatud meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude.
■ Kandmise korra täitmist kontrollivad kaitseväe struktuuriüksuste ülemad.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa 18.3.2010 käskkiri nr 99 (EE 11.4.2013 väljavõte, vt Templirüütlite fotod paljastavad kaitseväe sisekorra rikkumise)
Vormikandmine ei ole lubatud korra punkti 2.10 järgi meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel. Meeluse all tuleb käsitleda poliitilisi tõekspidamisi jm tõekspidamisi, veendumusi ning nendest johtuvat eluhoiakut. Selle alla ei kuulu austuse avaldamine surnutele (nt pärja asetamine langenute monumendile vmt). Vormikandmise korra punktis 2.14 on loetelud juhtumid, mille korral on lubatud vormi kandmine reserv- ja eruväelastele Eestis, kuid see punkt ei kehti vormi kandmisele välisriikides, mida reguleerib korra punkt 1.5. Korra punkt 9.3 sätestab, et Kaitseliidu käelinti kantakse Kaitseliidu struktuuriüksuse ülema korraldusel. Vastavat korraldust Tartu maleva pealik ei ole Läti Leegionäride päeva osas andnud.
Juhatus ei võtnud arvesse XXXXXXXXXX taotlust esindada Priit Rajasaart, kuna vastava taotluse oleks pidanud tegema taotlev isik ise ning XXXXXXXXXX ei esitanud volitusi Priit Rajasaare esindamiseks. Juhatus on seisukohal, et Priit Rajasaar ei esitanud otsuse kavandile Kaitseliidu kodukorras ettenähtud 10 päeva jooksul oma arvamust ja seega võib juhatus otsuse teha esialgsel kujul arvestades Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja, juristi Lea Vainuti parandus-ettepanekut. Tamme malevkonna juhatus ei võtnud arvesse Priit Rajasaare suulist taotlust arutada asja XXXXXXXXXX juhtumiga koos ja tegi käesoleva otsuse eraldiseisvana, kuna meetmeid kohaldatakse isikutele individuaalselt.

Tuvastatud rikkumised. Kaitseliitlane Priit Rajasaar rikkus Kaitseväe juhataja 18.3.2010 käskkirjaga nr 99 (vormikandmise kord) punkte 2.10 (vormi kandmine meelsust väljendaval üritusel), 1.5 (vormi kandmine välisriikides) ja 9.3 (käelindi kandmine struktuuriüksuse ülema korraldusel) ning Kaitseliidu seaduse §8 lõikeid 4 ning 6, kandes Kaitseväe vormiriietust väljaspool teenistuskohustuse täitmist ning mitte järgides Kaitseväe juhataja kehtestatud vormikandmise nõudeid.
Võttes arvesse ülaltoodut ning süüdlase isikut:
1. kohaldab Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna juhatus Priit Rajasaarele hoiatuse.
2. Otsuse peale võib esitada kirjaliku kaebuse meetme kohaldanud juhatusest järgmisele kõrgemale organile (maleva juhatusele) 10 päeva jooksul pärast meetme rakendamisest teada saamist.
3. Otsus avaldada maleva personalispetsialistile, Tamme malevkonna personalipealikule ja otsuse subjektiks olevale isikule allkirja vastu ning hoiatuse saanud kaitseliitlaste vahetutele ja otsestele ülematele Tamme malevkonnas. Priit Rajasaare soovil avaldatakse tema kohta käiv otsus Tamme malevkonna postiloendis (täies ulatuses, v.a kaasosalise nimi).

Tarmo Pihlik
Lipnik
Tamme malevkonna pealik ja juhatuse liige
Kaitseliidu Tartu malev

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2014/06/eesti-meel-lati-leegion.html

Read more...

teisipäev, 24. juuni 2014

ITAALIA: Euroopa riikide iseseisvus peab kaduma lõplikult.

Itaalia tahab Euroopa Ühendriikide loomist

Itaalia peaminister Matteo Renzi lubas, et Itaalia üritab EL-i eesistujariigina astuda samme "Euroopa Ühendriikide" loomiseks, edastab The Telegraph.

"Tugev ja ühtne Euroopa - tegemist on hetkel ainsa väljapääsuga tekkinud probleemidest," ütles Renzi. Ta avaldas arvamust, et tõhus vastus europarlamendi valimistulemustele oleks edendada Euroopa ühtsuse mõtet.

"Ma unistan, et minu lapsed töötavad ja mõtlevad Euroopa Ühendriikides."

Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ja kohustused antakse üle iga kuue kuu esindamise järel.

Itaalia saab Euroopa Liidu eesistujariigiks juba selle aasta 1. juulil.

Allikas: www.DELFI.ee
_________________
Homme ilmub artikkel Itaalia ülisuurest võlakoormast, eks Euroopa Ühendriikides on lootust, et selle ülejõu elamise tasuvad teised vastutustundlikud osariigid.
M.I.

Read more...

PEETER LIIV: MEELEAVALDUS FRANKFURDIS EUROOPA LAPSI AHISTAVA "SUNDSEKSUAALPEDAGOOGIKA" VASTU

Pole jõudnud veel vaibuda mälestused massimeeleavaldustest Euroopas omasooseaduse vastu, kui juba on mängu toodud järgmine relv - laste "varajane seksualiseerimine" ehk uus sundseksuaalpedagoogika, mis lisaks laste psüühika vigastamisele rikub jõhkralt vanemate põhiseaduslikku õigust ise kasvatada oma lapsi.
Hästi kajastab seda kuritegelikku olukorda Euroopas tõestisündinud lugu saksa 12-lapselisest emast, kes tundes, et koolist naasnud pojaga on midagi lahti, küsis selle kohta ja sai teada, et poeg oli lahkunud "seksuaalkasvatuse" tunnist, kuna tal oli hakanud sellest halb. Õigesti tegid - ütles ema seepeale - mille eest ta mõisteti 8 aastaks vangi. "Kuidas saab midagi sellist juhtuda meie riigis?" küsib esineja. Kuidas saab olla võimalik, et lapsevanemaid, kes kaitsevad oma lapsi sundseksualiseerimise vastu, ähvardab vanglakaristus?
"Käed eemale lastest!" on üks loosungeid hiljutisel üle-euroopalisel lastevanemate, õpetajate jt massimeeleavaldusel Frankfurdis, kus osales inimesi Hollandist, Belgiast, Šveitsist, Itaaliast, Austriast, Luksemburgist ja isegi Rumeeniast. Meeleavaldus esindab liikumist, mis täna on haaranud terve Saksamaa. Üha enam inimesi keeldub täna muutmast oma lapsi kaasaegse poliitika seksuaalobjektiks: "Stopp pede-loogikale!"
"Laps vajab armastust, mitte seksi!"
"Aeg lõpetada meie laste piinamine seksiga!": Laste nii varajane pühendamine (ammu enne puberteeti) on kuritegu, sest nad ei tule toime sellest tekkivate tunnetega. See on julm nende suhtes. Tean lapsi, kes olid mänginud omavahel loomulikult poiste ja tüdrukutena, kellega seda tehti ja kel pärast seda oli piinlik omavahel edasi suhelda. See häbi piinab neid siiani, kus nad on juba noorukid. Lapsi ei kuulata koolides, kui nad ütlevad, et nad ei soovi seda. Neid kaitsvaid täiskasvanuid aga süüdistatakse "seksuaalkompleksides".
Nt juba lasteaias peavad lapsed sundkorras "uurima" enda ja teiste alasti keha, et "tutvuda oma kehaosade ja nende vajadustega". Algkoolis tutvustatakse lapsi "seksuaalkohvriga", milles kunstvagiina ja -peenis ning sellega seotud jutt seksist, sekusaalihast ja eneserahuldamisest. Lisaks peavad nad tutvuma omasooseksi jt seksuaalsete kõrvalekalletega.
"Kaitskem laste maailma! Stopp varaseksualiseerimisele!"
Vaata ja levita seda materjali võimalikult laialdaselt!

Allikas: Facebook

Read more...

Leo Kunnas: Kas USA pingutab Baltikumi kaitsmiseks rohkem kui Balti riigid ise?

www.DELFI.ee

Filmivõtted Toompea nõlval
Meil oli kaks aastakümmet aega, et rahulikult oma kaitsevõimet arendada, kuid lasime selle aja käest: kuigi meile pakuti tasuta meremiine ja sada tuhat eurot maksvaid Leopard 2A4 tanke, ei kasutanud neid võimalusi.
Eelmises loos kirjeldasin samme, mida peaksime astuma, et Eesti sõjalist valmisolekut viivitamatult tõsta. Nüüd pikemaajalistest abinõudest.
Uues, teravnenud julgeolekuolukorras vajab Eesti rohkem kui kunagi varem erakondadeülest riigikaitsekokkulepet. Oma nõuandes kaitseministrile 16. jaanurist 2012 soovitasin: erakondadeülene riigikaitsekokkulepe peaks määratlema vähemasti riigikaitse üldised põhimõtted, rahuaegse rahastamise taseme, sõjaaja kaitseväe ja Kaitseliidu üldsuuruse ning komplekteerimisprintsiibid, samuti kriisi- ja sõjaajal rakendatavate ressursside mahu. Riigikaitse ei tohiks olla erakondadevahelise kemplemise, lehmakauplemise ega ärategemise koht.
Kui Ukrainas toimuv ei sunni meid takka, siis tuleks küll küsida: „Mis olukord see ülepea oleks, kus Eesti poliitikud ennast liigutama hakkavad?"
Erakondadeülese riigikaitsekokkuleppe üks võtmepunkte on loomulikult kaitsekulude suurus. „Külma sõja" ajal olid NATO riikide kaitsekulutused keskmiselt 2,5-3,5%, mõnel rohkem ohustatud või suuremate sõjaliste ambitsioonidega liitlasel ka üle 4-5% SKTst. Kas tõesti tahtsid alliansi liikmed tollal sõjalisele riigikaitsele üleliia kulutada? Ei tahtnud. Nad olid selleks sunnitud.
Erinevalt NATO Lääne- ja Kesk-Euroopa tuumikriikidest, mida Venemaa suurriiklikud ambitsioonid ei ohusta, on alliansi ääreriigid, eriti Baltikum, oma geopoliitilise asukoha tõttu otse uue „külma sõja" rindejoonel. Läti on teatanud, et planeerib tõsta kaitsekulutused 2% tasemele SKTst, kuid alles aastaks 2020.
Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras kõige enam ohustatud NATO-liitlase jõupingutused oma kaitsevõime tugevdamiseks on pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Kui lõunanaabrid Läti ja Leedu ei pinguta, suurendab see paratamatult meie koormat.
Küsimus ei ole tegelikult selles, kas Eesti peaks kaitsekulutusi tõstma, vaid tõusu ulatuses. On see siis 2,3%, 2,4% või 2,5% SKTst, selle peakski erakondadeülese riigikaitse kokkuleppega paika panema.
Milleks seda raha vaja läheks?
Tänasel Eesti kaitseväel on kolm olulist võimelünka - miiniveeskamise ja rannakaitse, soomusmanöövrivõime ning keskmaa õhutõrje puudumine. Meil oli kaks aastakümmet aega, et rahulikult oma kaitsevõimet arendada, kuid lasime selle aja käest. Meile pakuti tasuta meremiine ja sada tuhat eurot maksvaid Leopard 2A4 tanke, aga me ei kasutanud neid võimalusi.
Moraalse vastutuse taak lasub kõigil poliitikutel ja riigiametnikel, kes sääraseid otsuseid tegid. Nüüd oleme sunnitud likvideerima needsamad võimelüngad kiiremas korras. Mingist „jõukohasest arengust", mis sisuliselt tähendas mugavusprintsiibist lähtumist, ei saa enam juttugi olla.
Keskmaa õhutõrje osas oleks parimaks lahenduseks pöörduda abipalvega meie kõige olulisema liitlase Ameerika Ühendriikide poole. Loodan, et Eesti valitsus on seda ametlikult juba ka teinud. Heal juhul võib USA kongress otsustada Baltikumi paigutada isegi kaugõhutõrje üksused Patriot-tüüpi õhutõrje-raketikompleksidega.
Ülejäänud võimelünkadega peame ise toime tulema. Ilma tankideta ei saa soomusmanöövrivõimest rääkida, ei ole mõtet hankida jalaväe lahingumasinaid või ammugi liikursuurtükke, kui tanke pole.
Kõige lihtsam viis asjaga edasi minna oleks hankida ühekorraga, juba käesoleval aastal, kompaniijagu (10-13) tanke ja samavõrra jalaväe lahingumasinaid. See on võimalik olemasoleva kaitse-eelarve piires. Tuleb meeles pidada, et kulub minimaalselt kaks aastat, kuni suudame esimese soomusüksuse ette valmistada ning õpime seda tõhusalt kasutama, s.t sellest on lahingus tõesti kasu.
Edaspidi on võimalik juba suurendada neid üksusi pataljonisuurusteks. Tankipataljon on oma ülesehituselt võrdlemisi kompleksne üksus. Lisaks vähemalt 31 tankile kuuluvad selle koosseisu remonditankid, sillatankid, lähiõhutõrjeallüksus ning opereerimiseks vajalik logistika. Mobiilne lähiõhutõrjevõime on tankiüksuse kui terviku seisukohast väga oluline ning sellest kujuneb üsna kaalukas osa üksuse tervikmaksumusest.
Pole meremiine, pole riigikaitset
Meremiinide hankimise ning miiniveeskamise võime loomisega ei maksaks samuti viivitada. Miiniveeskamise võime puudumine on Eesti sõjalise riigikaitse kõige olulisemaks võimelüngaks üldse.
Ka meie Läänemere-äärsed liitlased likvideerisid selle võime „külma sõja" järgses eufoorias kui ebavajaliku (see on veel üks argument, miks peaksime toetama Soome ja Rootsi NATOga liitumist, sest nemad seda viga ei teinud). Seepärast ei seilagi praegu Balti riikide akvatooriumil NATO miiniveeskajad, vaid miinitõrjelaevad, mis mõeldud veesatud miinide kahjutustamiseks. Miiniveeskamise võime on võimalik üles ehitada praeguse kaitsekulutuste taseme juures.
Järgmine samm oleks juba kaldal baseeruvate raketikompleksidega rannakaitsevõime loomine. Säärane lahendus palju odavam, kui paigutada samad raketikompleksid laevadele. Rannakaitsevõime, samuti soomusmanöövrivõime ülesehitamine kiirendatud korras on erakondadeülese kaitsekokkuleppe küsimused, sest ei mahu praegusesse kaitsekulutuste raamistikku (2% SKTst).
Miks just mina pean eluga riskima?
Eesti sõjalise riigikaitse raskuspunkt seisneb teatavasti kodanike tahtes ja valmisolekus riiki kaitsta. Kui agressiivse suurriigi naabruses paiknev väikeriik ehitab üles riigikaitsesüsteemi, kuhu on valikuliselt kaasatud vaid osa võitlusvõimelistest meeskodanikest, on säärasesse süsteemi isikkoosseisu demoraliseerumise oht algusest peale sisse programmeeritud. See võib ära nullida kõik ülejäänud jõupingutused, mis sõjalise riigikaitse ülesehitamiseks on tehtud ja tehakse.
Oluline küsimus, mis igal ajateenistuse läbinud ja sõjaaja ametikohale määratud reservväelasel paratamatult tekib ning kriisi- ja sõjaajal eriti teravalt esile kerkib, on see, et miks mina pean võitlema ja eluga riskima, kui minu eakaaslased ei pea seda tegema. Suurimad sõjalise riigikaitse vastased ning enamik ükskõikselt suhtujaid on need, kes pole riiki kunagi teeninud ning kellel pole sõjaaja ametikohta.
Meil on esitatud väiteid, nagu oleks vaid pooled Eesti kutsealustest vaimselt ja füüsiliselt terved. Kui need väited peaksid paika, oleks Eesti riik, kus elaksid maailma kõige viletsama tervisega inimesed. Küsimus on hoopiski kutsealuste tervisenõuetes ja nende praktilises rakendamises. Näiteks Soomes kutsutakse ajateenistusse keskmiselt umbes 80% kutsealuste aastakäigust.
Ajateenistuse mahtu tuleks suurendada umbes 4500 kutsealuseni aastas. See võimaldaks minna üle kahele 6/12-kuulise teenistusaja pikkusega ettevalmistustsüklile aastas, nii et eelmisest kutsest väljavalitud juhid ja spetsialistid lõpetavad teenistuse koos järgmise kutse reakoosseisuga, kelle seast valitaks omakorda juhid ja spetsialistid järgmise kutse jaoks.
Eelmises loos väitsin, et võimaliku „vaikse sõja" ennetamiseks ja ärahoidmiseks peaks edaspidi pataljonisuurune üksus olema igal ajahetkel käepärast võtta. Kahe üksuste ettevalmistustsükliga süsteem muudaks selle vajaduse rahuldamise tunduvalt lihtsamaks.
Poliitiliste otsuste vastu võtmine venib
Järgmisel aastal on kaitseväel kavas läbi viia mastaapne, umbes 12 000 kaadrikaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast hõlmav sõjalise valmisoleku ja mobilisatsioonisüsteemi kontrollõppus. See on õige ja väga oluline samm. Kuid veelgi olulisem - õppuse käigus tuleks ühtlasi harjutada sõjalise valmisoleku tõstmist kahe astme võrra, s.t tõrjevalmidusse, koos kõigi vajalike poliitiliste otsustusprotsesside läbimängimisega.
Kardetavasti on just siin meie riigikaitse Achilleuse kand. Esimeste „roheliste mehikeste" ilmumisest Krimmi on möödunud pea kolm pool kuud, kuid alles eelmisel nädalal langetati esimene poliitiline otsus (peale liitlastelt abi küsimise), millest on sõjalise valmisoleku tõstmisel tõesti kasu - hankida Ameerika Ühendriikidest keskmaa tankitõrje-raketisüsteeme „Javelin". Kuna tegu on „riik-riigile" hankega, jääb ära pikaajaline ja vaevaline hankeprotsess ning saame relvasüsteemid, laskemoona ning muu varustuse kätte kiiresti ning sama hinnaga, nagu USA armee.
Viimane, kuid kaugeltki mitte vähetähtis küsimus - kuhu majutada Eestisse saabuvad liitlasvägede üksused? Selge see, et telkidesse elama neid ei pane. Kuhu majutada meie oma üksused, kui ajateenistuse mahtu suurendada ning rohkem reservväelasi õppekogunemistele kutsuda?
Keskmaa- või kaugõhutõrje üksuse loogiline paiknemiskoht on Ämari. Olen olnud kriitiline Tagalapataljoni Ämarisse paigutamise suhtes, kuid õnneks kuluvad sinna ehitatavad kasarmud muud rajatised liitlasvägedele marjaks ära. Seetõttu ei pääse me lõpuks ikkagi üle ega ümber uuest linnakust Jägalas (mis oli sees isegi eelmises koalitsioonilepingus, aga visati sealt välja juba enne, kui Isamaa ja Res Publica Liit ise valitsuskoalitsioonist välja lendas).
Barack Obama teatas äsja miljardi dollari eraldamisest USA vägede paigutamiseks ja roteerimiseks Ida-Euroopas. Kas tõesti pingutavad Ameerika Ühendriigid Balti riikide kaitsevõime ja sõjalise valmisoleku tõstmiseks rohkem kui Balti riigid ise?

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=68841441

Read more...

esmaspäev, 23. juuni 2014

NATO boss levitab uut konspiratsiooniteooriat

postitas mauri chevroni-ja-shelli-kinnimakstud osak. 22:53 20. juuni, 2014
NATO Anders Fogh Rasmussen, NATO peasekretär on tulnud välja fantastilise konspiratsiooniteooriaga, mille kohaselt rohelisi rahastab Venemaa. Nimelt olevat erinevate riikide keskkonnaaktivistid, kes võitlevad põhjavett mürgitava kildagaasi puurimistehnoloogia "fracking" (eesti keeli hüdrauliline purustamine) vastu, kinni makstud Venemaa luure poolt. Kuigi erinevate riikide keskkonnaaktivistid naeruvääristavad selliseid vandenõuteooriaid, tundub see Rasmussenile usutav, sest kildagaasi ammutamine olevat ju ohtlik Venemaa gaasiekspordile. Allikas: Financial Times.
Minut haarab sõnal sabast ja konspireerib edasi: Ka meie fosforiidisõda oli paha Vladimir Putini kätetöö, ilma selleta poleks ju CCCP lagunenud ning tema oleks pidanud Berliinis madala palga eest edasi nuhkima selle asemel et Kremlis poosetada.

Allikas: http://www.minut.ee/article.pl?sid=14/06/20/2110242&mode=nested

Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP