KOOBAS: Baltikum peab varem või hiljem ise oma õhuturbe tagama

…mitte seda kerjama.
Kreekas toimuv oli sissejuhatuseks järgmistel aastatel Euroopa poliitikas tekkivale poliittormile. Majanduslikus mõttes huumorit nõudev(võla kustutus) vasakpoolne Syriza võit tõi Euroopasse uue Venemaa suure sõbra, kes NATO artikkel 5 rakendamisest miskit kuulda ei soovi. Sarnast teed on minemas ka Hispaania poliitiline reaalsus, kus arvamusküsitluste kohaselt on esikohta saams vasakradikaalne Podemos. Ka Prantsusmaa NATO meelne president Hollande on populaarsuselt radikaalidele alla jäämas ja kindlasti mõjutab poliitiline muutus lõunas ka Prantsusmaad.
Osaliselt on selles Euroopa Liit süüdi, sest euro loodi erinevaid majandusi mitte arvestades ning võlakoormus lubati Kreeka sugustel liiga suureks paisuda. Hilisemad kärped tõid aga miljontele töötuse. Nad arvasid, et kontrollivad läbi riigivõla kogu riiki, kuid on saanud nüüd võimule radikaalid.
Parem pole ka mujal. Vaid ühe lapse naise kohta sünnitavad sakslased ei soovi NATO-ga juba praegu väga aktiivselt tegemist teha.
Selles valguses tekib varem või hiljem küsimus, kes tagab balti õhuturbe, mis maksab iga-aastaselt miljoneid?
Arvestades, et valitsusel pole probleemi eraldada 40 miljonit ameeriklastele kasarmu ehitamiseks, pole ka argumendid oma õhuväe arendusest mingi tõsiseltvõetav osakond, sest maksab vähem, kui seni arvatud.
Me lihtsalt ei saa loota enam “liitlastele.”

Allikas: http://koobas.net/2015/01/31/baltikum-peab-varem-voi-hiljem-ise-oma-ohuturve-tagama/

Read more...

Nõmme Raadio: Einar Laigna Karl Suurest ja muustki

Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=lounatund&file=2015-01-29-laigna.mp3

Read more...

VARRO VOOGLAID: Tuhkatriinu 2.0

CNN pakub võimaluse vaadata, millises suunas lääne kultuur on liikumas (degenereerumas). Magusas kastmes lugu räägib nn progressiivse eliidi seas üha laiemalt levinud nähtusest nimega “polüamooria” ehk “mitmikarmastus”. Sisuliselt on tegu monogaamia kui normi eitamisega.

Neli partnerit, üks armastus – saage tuttavaks, see on polüamooria.

Noor naisterahvas Miju Han selgitab, et tema on nagu Tuhkatriinu 2.0 – ta on küll kihlatud, ent samas on tal täiesti avalikult lähisuhe ka ühe naisega, kellega ta kohtub regulaarselt, ning kahe mehega, keda ta kohtab ca korra kuus. Selline eluviis olevat lihtsalt uus ja loominguline alternatiiv traditsioonilisele “üks mees, üks naine” suhtevormile.
“On ka varjupool,” kurdab Han: “Polüamoorsed inimesed kohtavad sageli diskrimineerimist.” Ja kui temalt küsitakse, mis on sellise elukorralduse juures raskeim asi, vastab ta “ajaplaneerimine”. “Minu kohtamistekalender on väga tihke ja minu töö väga nõudlik,” ütleb Han, kes kasutab oma kohtingute planeerimiseks Google’i kalendrit. “Raske on tasakaalustada suhteid, mida sooviksin näha süvenemas, kõigi oma muude eluvajadustega.”
Loomulikult on ajaloos ka varem olnud inimesi, kes elavad oma elu sellisel promiskuiteetsel moel. Aga radikaalselt uus on see, kuidas kõnealusele eluviisile nõutakse nö rikastava erinevuse loosungi all ühiskonna heakskiitu ja tunnustust ning võrdset kohtlemist.
Nagu näha, on homoliikumine oma püüdlusega perekonna ja normaalsete lähisuhete ümberdefineerimisega juba eilne päev – elu liigub kiiresti edasi. Tõsi, monogaamia kui normi eitamine on olnud alati oluline osa ka homoliikumise strateegiast. Nagu üks homoseksuaalist kirjanik on tabavalt öelnud: “Püüe leida meeshomoseksuaalide seast monogaamiat sarnaneb püüdlusele leida mullast trühvleid.”
Ilmselgelt ei saa niisugused enesekesksed ja hedonistlikud hoiakud ja ellusuhtumised piirduda vaid homoliikumisega, vaid osaliselt selle kaudu kujuneb sellest aktsepteeritud norm kogu ühiskonna jaoks. Selline näib olevat meie ühiskonna ja kultuuri tulevik – kui aega antakse.
Igal juhul on siin mõtlemiskoht ka kooseluseaduse pooldajatele, eestvedajatele ja läbisurujatele – ilmselt oleks mõistlik suunata pilk tulevikku ja võtta arvesse mitte üksi homoseksuaalide, vaid ka polüamoristide huve. Kooseluseaduse § 1 lg 1 sõnastus, et kooselulepingu võivad sõlmida vaid kaks füüsilist isikut, näib olevat ajale jalgu jäänud.

Allikas: https://vooglaid.wordpress.com/2015/01/27/tuhkatriinu-2-0/

Read more...

Tartu rahulepingu 95. aastapäev

Read more...

Nõmme Raadio: Tõnu Kalvet Ukrainast ja Ungarist või vastupidi, 30.01.2015

Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=lounatund&file=2015-01-30-kalvet.mp3

Kuulake alates: 43:45

Read more...

Vabaerakond toetab immigratsiooni

"Peame järg-järgult vabanema hirmust, et iga võõramaalane on probleem. Eesti majandus vajab kasvuks aina rohkem tööjõudu, mida meil on aina vähem," kinnitab Vabaerakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Sergei Metlev.

"Tasuks suurendada veidi sisserändekvooti ja lihtsustada elamisloa saamise tingimusi. Läbimõeldud immigratsioonipoliitika aitab kaasa eestluse säilitamisele, kuna hästi lõimunud immigrandid ja nende lapsed muutuvad eesti keele ja kultuuri kandjateks."

Ka teiste kandideerivate erakondade seisukohti immigratsiooni teemal võib lugeda sellest Õhtulehe artiklist. Vabaerakonnaga sarnaselt soovivad eestlaste hävitamist ja asendamist uute rahvastega Sotsid ja Keskerakond. Reform ja IRL teevad küll populistlikku konservatiivset nägu, kuid nad on näidanud end nii põhimõttelagedate erakondadega, et nende sisukohtades ei saa kunagi kindel olla. Ainsana on immigratsioonile selgelt vastu EKRE.

On arusaadav, miks muulaste hääli jahtivad Sotsid ja Kesk immigrantide massilist sissetoomist pooldavad. Nii saavad nad omale kuuleka valijaskonna (nagu Keskil on praegu Tallinnas venelaste näol).  On palju näiteid välismaalt, kus sotsiaaltoetustega tagatakse omale immigrantide hääled ja pärismaalaste hääli enam ei vajatagi. See on mugav ja lollikindel, kuid paraku ka põlisrahva hävitamisega lõppev skeem.

Jutt et Eesti vajab immigrante töölistena, on müüt. Tänapäeva tööstus põhineb üha enam automatiseeritud tootmisprotsessil, kus töö teevad ära robotid. Tuimi tööpingi taga toksijaid enam ei vajata. Tööjõupuudus on müüt. Vaja on lihtsalt hakata koolitama kaasaja nõuetele vastavat kaadrit. Kahjuks paljud suurtöösturid on endiselt vanas mudelis kinni, kus odav sissetassitud orjadekari teenib neile varandust. Meil tuleb sellisele orjanduslikule mõtlemisviisile vastu seista. See võis ja võib mujal töötada, kuid Eesti peab sellest mudelist vabanema. Tööstus/tootmine tuleb jagada ühtlaselt üle Eesti. Mida kaugemal keskustest toimub ettevõtlus/tootmine, seda suuremad peavad olema toetused. Maal on ka pered suuremad ja tervemad. Meetmeid on veel palju, kuidas tööjõu nappust leevendada ja majandust edendada.

On tendents, et mida rohkem muulasi on erakonnas, seda suurem himu on erakonnal hävitada eestlus ja meie kultuur. See on ka arusadav, sest juurtetu muulane on kade, et meile eestlastel on veel oma maa, oma kultuur, oma RAHVUS. Nendele sekundeerivad oma kaasmaalasi ja riiki vihkavad kosmopoliidsed vasakpoolsed-liberaalsed lõngused ja ajupestud ullikesed. Nende ühine eesmärk on viia lõpule sotsialistliku N Liidu kava - hävitada rahvused ja rahvusriigid, k. a. eestlased. Need valimised on otsistavad, kas eestlased suudetakse hävitada või hakkab eesti rahvas sellele vastu.

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/2015/01/vabaerakond-toetab-immigratsiooni.html#more

Read more...

Priit Humal: Rail Balticu müüjad

Priit Humal MTÜst Avalikult Rail Balticust kirjutab Postimehe arvamusportaalis Rail Balticu raudteeprojekti müügimeeste müügitööst.

Kui müügimees tuleb koju tolmuimejat tutvustama, on temal tootest rohkem teadmisi kui kliendil. Ka raudteeehituse erinevate tahkudega ei ole võimalik tavainimesel piisavalt kursis olla ja seetõttu on vältimatu, et spetsialistid valikuid ausalt selgitavad. Praegu oleme teada saanud, et meile müüakse «ilusat ja läikivat» Rail Balticut, mis esialgu paistab maksvat sama palju, mis igale eesti leibkonnale 2000-eurone tolmuimeja. Müügiargumente analüüsides püüame teada saada, kas müügimehed on usaldusväärsed ja kuipalju kasutatakse meie peal müügivõtteid.

Kuni sügiseni arvas avalikkus, et Rail Balticu omaosalus on 15 protsenti, kuigi ametlikult on olnud teada juba aastaid, et omaosalus on ligikaudu pool, kuna toetusmäär 85 protsenti arvutatakse abikõlblikust osast. Majandusministeerium pole aktiivselt seda avalikkuses levinud viga parandanud. MKMi lehel oli veel septembris märge, et EL toetus Rail Balticule on kuni 85 protsenti. Aastate jooksul, kui ajakirjanduses ilmusid artiklid, kus väideti, et EL maksab 85 protsenti Rail Balticu ehitusest, oleks olnud majandusministeeriumil võimalik saata ajakirjanikule märkus eksitava info levitamise kohta. Toetusprotsendi kohta käivale otsesele küsimusele jättis ka Siim Kallas Terevisioonis vastamata, väites, et seda ei tea praegu keegi täpselt. Ilmselt ei saa me päris täpset protsenti isegi siis teada, kui raudtee on valmis ehitatud, kuid seda, et parimal juhul katab EList tulev toetus vaid ligikaudu pool ehituskuludest, teadsid kõik spetsialistid hästi, avalikkus aga mitte. Siim Kallasel oli võimalus seda vastuolu selgitada, kuid ta valis vastamata jätmise.
Miiko Perise väidab artiklis (Pärnu Postimees: Rail Balticu õnnestumise valem), et Rail Balticu jaoks taotletavaid eurosid ei saa muude objektide tarvis kasutada. Valituse otsuse alusel Rail Balticule määratud Euroopa ühendamise rahastu (CEF) Eesti eraldise eest ei saaks küll ehitada siseriiklikke maanteid ega Saaremaa silda, kuid fondi reeglite järgi võiks seda eraldist kasutada näiteks Tartu ja Tallinna-vahelise raudtee kiiruse ja ohutuse tõstmiseks. Rail Balticu ehituse tõttu on praeguse raudtee tarbeks plaanitud kasutada Ühtekuuluvusfondi raha, mida võib fondi reeglite kohaselt kasutada ka maanteede ehituseks. Infot, et Rail Baltic tuleb Tartu-Tallinna-vahelise raudtee ohutuse ja kiiruse tõstmise asemel ning selle ehitamise tõttu saab ka maanteid vähem ehitada, pole majandusministeerium ka mujal avalikult jaganud, selgitanud ega põhjendanud.
Kuidas peaks hindama Anti Moppeli suvist artiklit «Rail Balticu mootoriks on avalik huvi», milles autor süüdistas Hardo Aasmäed valetamises ja kutsus üles avalikkust mitte eksitama, kuid samas artiklis autori toodud vastuväited on faktiliselt valed? Moppel väitis: «Kõik senised uuringud kinnitavad, et Pärnu suund on majanduslikult mõistlikum ning loodusele ja inimkeskkonnale säästlikum.» Rail Balticu tasuvuse uurimiseks on tellitud kaks analüüsi. Esimese tegi COWI (2007), kus ta analüüsis olemasoleva raudtee kiiruse tõstmist ja alternatiivina uue otsetrassi ehitust läbi Pärnu. Teine AECOMi poolt (2011) tehtud uuring võrdles 1435 mm laiusega uue trassi rajamist läbi Pärnu ja läbi Tartu. Mõlemad uuringud (AECOMi uuring lk 200 ja COWI uuring lk 14 ja 128) leiavad, et Pärnu kaudu kulgev trass on kaalutavatest alternatiividest suurima kahjuliku mõjuga loodus- ja linnamaastikule, liigilisele mitmekesisusele ja veekeskkonnale. Tartu kaudu kulgeva trassi negatiivset mõju eelloetletud kolmes kategoorias on uuringutes peetud väikseimaks. COWI kirjutab, et raudtee uuendamine olemasoleval (Tartu kaudu kulgeval) trassil võib mõnede liikide elutingimusi isegi parandada. Majanduslike näitajate suhtes on COWI peamine järeldus (lk 17), et parimad majanduslikud näitajad on olemasoleva raudteetrassi kiiruse tõstmisel. Pärnu kaudu kulgevat otsetrassi peab COWI kõige riskantsemaks ja ambitsioonikamaks.
Maalehe artiklis «Rail Baltic – kas tõesti vaid võlad ja tühi maa?» väidab Anti Moppel ajakirjanikele, et EL kavatseb hakata laevu kimbutama ning laevatransporti maksudega diskrimineerima, tuues sellega kaubad merelt raudteele. Tegelikkuses ei ole ELi kavades laevadele uusi makse kehtestada, kuna laevatransport on oluliselt keskkonnasõbralikum kui raudtee ning on kaupade suunamine merele on ELi prioriteet. Täiendavad keskkonnanõuded laevatranspordile muudavad selle veelgi keskkonnasõbralikumaks ning nende kehtestamisel jälgitakse, et uued nõuded ei vähendaks laevatranspordi kasutamist.
Tunnustamist väärib, et Miiko Peris nõustub kriitikute väitega, et Rail Baltic ei hakka käivitumise järel kasumit tootma. ELi reeglite kohaselt ei tohigi raudtee infrastruktuur kasumit toota, kuna infrastruktuuri kasutamise tasude arvutamisel ei tohi sinna isegi kõiki kulusid kirjutada, rääkimata kasumist. Seega ka juhul, kui Rail Baltic oleks Soomele hea transiidikoridor ja kasutus ületaks oluliselt praeguseid AECOMi optimistlikke prognoose, ei oleks põhjust rääkida otsesest kasust infrastruktuuri kasutustasudelt. Suure liikluse puhul ei peaks riigieelarvest maksma uue raudtee hoolduskulusid, kuid paratamatult kasvavad kulud, mida pole lubatud kasutustasus arvestada. Uus Rail Baltic Eesti juht Indrek Orav seda võib-olla veel ei teadnud kui väitis EPLi artiklis, et riik hakkab infrastruktuuri kasutustasudelt otsest kasumit saama. Kui seni on kaubavedude eest makstava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu eest saanud raudteed korras hoida ka reisirongiliikluse jaoks, siis Rail Balticu tasudesse võib arvutada ainult uue raudtee kulud. Praeguse raudteevõrgu kulusid peab ikka katma ida-suunaline transiit või maksumaksja. Juhul, kui kaup liiguks põhja-lõuna suunas olemasolevat raudteed mööda, võiks transiidi eest saadavat kasutustasu praeguse raudtee jaoks kasutada.
Kaja Kallas (Postimees: Neivelti mõtted tuginevad kõhutundele) ja Miiko Peris (ERR: Vabariigi kodanikud 4.11.2014 33:00) väidavad, et Euroopas on raudtee projektid olnud prognoositust edukamad. Majandusgeograaf professor Bent Flyvbjerg on võrrelnud 258 infrastruktuuri projekti, milledest 58 olid raudteeprojektid. Tulemused on vastupidised Kallase ja Perise väitele. 90 protsenti projektidest osutusid vähem tulusateks kui prognoositud. Raudteeprojektide puhul oli kasutatavus keskmiselt 51 protsenti prognoosist, st prognoos oli kahekordne, võrreldes tegeliku kasutusega. Alla oli prognoositud ehitusmaksumus - keskmiselt kallinesid raudteeprojektid 45 protsenti. Üks kuulsamaid - La Manche'i väina alune Eurotunnel, mida ka saates näiteks toodi, on kuulus kahekordseks paisunud kuludega. Praegu on kindlasti palju londonlasi, kes kiiret ühendust naudivad, kuid vähem räägitakse sellest, et tunneli kasutus on osutunud prognoositust väiksemaks. Ka La Manche'i tunnelit müüdi kui sajandi projekti nii nagu praegu Rail Balticut. Kümme aastat peale tunneli avamist tehtud uuringus http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/2071 tõdeti, et optimistlikud prognoosid pole täitunud ja Briti majandusele oleks olnud kasulikum, kui tunnel oleks jäetud ehitamata. Tunneli ehitusega kulutused ei lõppenud: oli vaja jätkata kiirraudteed Londonini (HS1), mis samuti osutus planeeritust kulukamaks ning valmimise järel selgus, et inimesed eelistavad rongisõidule Ryanairi ja ärikohtumisteks Skype’i.
Miiko Perise väide ELi etapiviisilise rahastamise praktikast ei tähenda muud kui seda, et isegi esimese etapi rahastuse otsuse järel ei võta EL mingit kohustust projekti samast fondist või sama toetusmääraga edasi rahastada. Ehitamise ja rahastamise vastutus jääb liikmesriigile.
Kujutame ette põneva tolmuimeja esitluse pakkumist koos lubadusega, et EL maksab kuni 85 protdsenti tolmuimeja maksumusest. Esitluse käigus räägitakse, et lisaks puhtamale õhule saame ostmise järel rikkamaks, euroopalikumaks ning kõigil rikastel eurooplastel on juba selline masin. Vaipade puhastamise ajal räägib müügimees, et ELi toetus võib olla siiski mitte rohkem kui pool, kuid maksetingimused on paindlikud. Tasuma tuleb hakata kohe, aga ainult 200 eurot aastas. Tellitu jõuab kohale umbes 10 kuni 15 aasta pärast, aga ostuotsus tuleb kindlasti teha kohe, et enne teisi jõuda. Leping on pikk ja väikeses kirjas, seetõttu kõike lugeda ei jõua, aga silma hakkab klausel: tootmise käigus võib hind kallineda ning ELi toetuse saamine sõltub mitmetest teguritest. Aasta peale lepingu sõlmimist saame teada, et kuna tolmuimeja toetuse taotlus on juba menetluses, siis ei ole võimalik maja soojustamiseks ELi toetust enam kasutada.
Tolmuimeja müüjate eest kaitseb tarbijakaitse. Kes kaitseb meid Rail Balticu müüjate eest? Uue rongiliini mõju on võrreldamatult suurem kui tuhandete tolmuimejate ost. Müüjad, kes sajanditeks tehtavat otsust ebakompetentselt või valedega põhjendavad, sellele tööle ei sobi.

Arvamus

Allikas: http://arvamus.postimees.ee/3071245/priit-humal-rail-balticu-muujad

Read more...

MATTI ILVES: ELAGU LIIGKASUVÕTMINE!

Vahur Koorits kirjutab DELFis: "Kiirlaenude andmist ja krediidikulukust piirav eelnõu kukkus riigikogus läbi, sest selleks vajalikust 51 häälest jäi neli puudu."
Kiirlaenude andmine on selge liigkasuvõtmine, sest intresid ulatuvad olenevalt laenu tähtajast ja laenuandjast kaugelt üle 100 %-di, vist isegi kuni 350 % aastas. Kuna kiirlaenu võtavad tavaliselt vaesemad inimesed, siis jättis Riigikogu need kodanikud laenukontorite kuritegelikku haardesse.

Laenude kõrged intressid ei puuduta ainult kiirlaenu kontoreid, vaid ka panku. Sest läbi ajaloo on peetud laenuanja kasumit, mis ületab umbes 13 %, liigkasuvõtmiseks.
Ivar Tröner kirjutab: "Keskaja õigusmaailmas algas alatu liigkasuvõtmine juba 13% tulust, mida teeniti mõne teenuse osutamise pealt. Rooma õigus ja varakeskaja germaani rahvaste seadused lubasid kuni 12%-st liigkasu aastas ning 11. ja 15. sajandi vahel pidi saama lubatud piiriks 13,5% intressimäär, sest just sellise määra surusid Prantsusmaa kuningad Louis VIII (1223) ja Louis IX (1230, 1234) peale juudi liigkasuvõtjatele. Veneetsias kõikus intressimäär tavaliselt 5% ja 8% vahel. Aga oli ka tõelisi ahnuse tippe. Näiteks Austrias ja Firenzes jäid intressimäärad kõige sagedamini 20–30% piiresse, samas Pistoias ja Luccas võisid nad tõusta 40%-ni. Aastal 1284 tõi kohus päevavalgele Lombardia rahalaenutajate 34–266% intressimäärad, lombardlasi aga samastati juutide, see tähendab liigkasuvõtjatega. 150–266% intressimäärad viisid keskaja ühiskonnas juba pankurite tapmisele, aktiivsetele juudipogrommidele, sest teenimatult jõukas inimene äratas kadedust ja pahatahtlikkust, tema aususes ja kohusetundlikkuses kaheldi sügavalt. On selge, et panganduse ühiskondlik maine oli juba keskajal väga halb."

Nagu näeme, on kokkupuutumine alatu liigkasuvõtmisega tänapäeval enam kui tavaline ja ei kasutata isegi väljendit "liigkasuvõtmine". Populaarne on hoopis ütlus, et lollidelt tulebki raha ära võtta!
Liigkasuvõtmist peetakse nüüd tavaliseks ausaks äriks. Miks on see siis nii? Meile peaks teada olema, et maailmas suures osas valitseb praegu suurpankurite kehtestatud kapitalismi värdvorm - finantskapitalism, millel ei ole tegelikult tõelise kapitalismiga midagi ühist; sest kapitalismi iseloomustab loov eetika, mis põhineb  individuaalses vastutuses, otstarbekas täpsuses, hariduses, inimese tubliduses ning eelkõige kasumi kõlbelises tarvitamises. Loodud finantskapitalism põhineb aga lihtlabasel liigkasuvõtmisel.
Lisan veel selle - mida Jürgen Ligi on ütelnud, et tavalised inimesd ei tea kes neid tegelikult valitsevad.

Read more...

1 Minuti Loeng - Inimsöömine kui armastuse akt (Mele Pesti)

Eesti Rahvusringüääling on jõudnud täisti uuele liberaal-euroopalikule tasemele! Nende kaasabil antakse üks hoop teise järel traditsioonilisele perekonnale, juurutatakse absoluutselt moraalituid eluviise, propageeritakse Euroopa Liidu kaasabil uut toitu - putukaid, lugege SIIT. Kas nüüd tuleb siis "armastusega" hakata meil ka inimsööjateks? Rahvas, aeg on tõesti ärgata! Kohtume valimistel.
M.I.
____________
Varro Vooglaid Facebook´is:
" Nii ta läheb. Kõik tabud tuleb murda. Ja mis oleks selleks tavapärasem ja juba sissetöötatum tee kui esitleda neid lääne kultuuris juurdunud põhjendamatute eelarvamustena. Kus ma küll olen seda juttu juba nõrkemiseni kuulnud... Nagu ikka, võtakse üks pahe ja püütakse näidata, et miks ei võiks seda tegelikult käsitleda hoopis hüvena. Selline on paraku kultuurirevolutsionääride iiveldamaajav pale ja annaks Jumal, et rohkem inimesi sellest piisavalt kiiresti aru saaks, nähes ideoloogilisi jõujooni, mis paljud küsimused tervikuks kokku seovad."

Read more...

EKRE kandidaat Anti Poolamets: praegune valitsus sõidab rahva tahtest üle

Oled hiljuti pealinnast Lääne-Virumaale kolinud. Millest selline elumuutus?

Olin perega mõnda aega plaaninud maale elama asuda ning laste vanus oli just selline, et võtsime eelmisel aastal ette kolimise Vinni vallas asuvasse väikesesse, aga kaunisse Kulina külla. Koos abikaasa Eveliniga taastame Kulina mõisa, mis aastaid peale kooli sulgemist tühjana seisis. Tahame siin ettevõtlust arendada ja kontserdipaiga rajada. Ajaloolasena saan ka ühe oma unistuse ellu viia – siin on ruumi muuseumi tegemiseks. Kooliajaloo eksponaadid juba kogunevad ja see teeb rõõmu. Mul on hea meel, et nüüd saan kosta maarahva ja regionaalpoliitika eest mitte pealinna kabinetivaikuses istudes, vaid jagades kõiki rõõme ja muresid, mida külaelu kaasa toob. Maal elades jätkan küll ka õppejõuameti pidamist ning käin Sisekaitseakadeemias tulevastele riigiametnikele õigusaineid õpetamas.

Ühe laialt levinud arvamuse kohaselt on nii poliitika kui ka poliitikuamet räpane. Miks otsustasid sellele vaatamata „end määrida” – parlamenti kandideerida?

Ma kandideerin Lääne-Virumaal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumbrina. Ei ole hea põhjus kõrvale tõmbuda põhjusel, et poliitikas on palju aferiste, sulisid ja valemängijaid. Just nende olemasolu sunnib sekkuma. Kui me kriminaalkorras karistatuid, kilekotiskandaalidega vahelejäänuid või VEBfondi sahkerdajaid häältest ilmajätmisega ei karista, siis jääbki poliitika räpaseks. Kus viga näed laita, seal tule ja aita!

See on eesti rahval ilus ütlemine: kus viga näed laita, seal tule ja aita! Vaevalt küll leidub eestlast, kes poleks seda kuulnud. Miks aga leidub sellest hoolimata eestlaste hulgas palju – liiga palju! – selliseid, kes eelistavad istuda põõsas ja vaadata pealt, kuidas teised teevad?

Püüan sellele suhtumisele alternatiivi pakkuda. Näen ka seda, et viimasel ajal on vabatahtlikku panustamist juurde tulnud – olen Kaitseliidu liige 1991 aastast ning

2007 aastast ka abipolitseinik. Näen seal uusi ja innukaid liikmeid. Venemaa peab just vabatahtlikku Kaitseliitu sõjaliselt meie trumbiks. Meie abipolitsei on üks suuremate volitustega  ning toimivamaid Euroopas. Kodukandis on kohalik rahvas käima saanud korraliku vabatahtliku päästekomando. Loodan, et rahvaalgatus aitab ka poliitikasse uusi tuuli tuua, kasvõi referendumite võimaluse laiendamise kaudu. Eestlane lihtsalt peab olema töökam ja organiseerunum, kui on kombeks suures naaberriigis, sest muidu ei suuda me nende survele väikeriigina vastu seista.

Mis on sinu hinnangul Eesti ühiskonna peamised mureküsimused – sellised, mis tuleks lahendada esmajärjekorras?

Esimeseks ülesandeks on muutuste toomine Toompeale, muidu jätkub senine stagnatsioon. Rahva rahaga kampaaniat tegevad Riigikogu erakonnad on ennast barrikadeerinud võimu juurde, takistades muutusi uute tulijate tõrjumisega. Nad on olnud nii enesekindlad, et homoabielude küsimuses hakati halvustama koguni 2/3 rahvast, kes olid selle seaduse vastu. No kust tuleb see ülbus, et traditsioonilise perekonna hoidjaid tagurlasteks tembeldada? Kas pole häbi oma rahvast ignoreerida ja välisriikide ees punkte koguda? Kui rahvas aitab Toompeal õhku värskendada, saab EKRE oma programmi põhisõnumid reaalselt ühiskonda viia. Nendeks on iive, maaelu taandarengu peatamine, majanduse käivitamine, mille üheks vahendiks on käibemaksu alandamine. Plaanime iga lapse sünniga kustutada 25 protsenti noore pere kodulaenust. Kui hoolime rohkem suurtest peredest, siis ehk poleks meil Laekvere traagilist tuleõnnetust või Haljalas 5 lapse ema, keda pank tahtis kodunt välja tõsta. Üheks meie lubaduste katteallikaks on välisettevõtete maksuvabalt väljaviidava tulu maksustamine. Üksnes 2013 aastal oli välisomandis  kommertspankade kasum 444 miljonit eurot. Eesti on pankade paradiis, kuna siin tegutsevad pangad olid 2012. aasta tulemuste põhjal Euroopa Liidu kõige kasumlikumad. Eesti ei tohi olla banaanivabariik, mida välismaised suurkorporatsioonid  ja  pangad vabalt lüpsavad!  Samuti jälgime, et me ei osaleks euro päästepakettides Kreekale või teistele vastutustundetuile laenajaile. Me taastame sõjaväestatud piirivalve, kehtestame lesepensioni. Samuti lõpetame parteide ülekuldamise maksumaksja rahadega. Eelmisel aastal kulus neile riigieelarvest lausa 5 miljonit eurot.

Kui osutud valituks Riigikokku, siis mis tagab selle, et jääd seal edasi rahvameheks ja aatemeheks ega pööra Harju keskmisele eestlasele selga?

Vähemalt teoorias peaks poliitiku liiga mugavaks muutumise suhtes olema vasturohi – tema väljavahetamine valimistel värskema, töökama ja parema rahvaesindaja vastu. Just praegu on puudus sellisest mugavuspoliitikuid äratavast ausast konkurentsist, sest Riigikogus esindatud parteid saavad riigieelarvest selliseid summasid, et teiste erakondade paremad ja  ausamad kandidaadid võivad jääda enne valimisi kõiki meediakanaleid üle ujutava kartelliparteide propagandamasina varju. On aeg muutusteks!

Usutles Tõnu Kalvet

Allikas: http://www.kuulutaja.ee/ekre-kandidaat-anti-poolamets-praegune-valitsus-soidab-rahva-tahtest-ule/

Read more...