Vabariigi aastapäevaks

HEAD EESTI WABARIIGI AASTAPÄEVA!

Read more...

MATTI ILVES: VANA RIIGIKOGU VIIMANE PINGUTUS

Foto: Mati Hiis

Vana riigikogu tegi tõelise pingutuse ja võttis viimasel istungipäeval (19.02.2015) vastu lausa 30 seadust ja kaks otsust.
Minu tähelepanu äratasid neist kaks, üks muutis immigrantidele soodsamaks Eestisse elamaasumise ning meie ID-kaartide jagamise välismaalastele ja teine käsitles kliimapaneeli teadlaste valeandmetele rajanevat Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimist, mis on tegelikult kasulik vaid rahvusvahelisele suurkapitalile.

1."Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (809 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 64 ja vastu üks Riigikogu liige. Seadusega lihtsustatakse Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste lühiajalist Eestis viibimist või siia elama asumist. Seadusega luuakse paindlikuma võimalused Eestisse jäämiseks välismaalasele, kes juba Eestis seaduslikult viibib. Selleks nähakse ette 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist. Selle aja jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Lisaks sellele luuakse uus elamisloa andmise alus „tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks“ inimesele, kes on elamisloa alusel vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul Eestis elanud ja siin kohanenud. Elamisloa andmiseks peavad olema täidetud ka tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused: elukoht Eestis, legaalne sissetulek ulatuses, et inimene ei vajaks toimetulekutoetust, ja kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tulenevate ravikulude katmise. Seadusesse viiakse muudatused, mis tulenevad EL-i vastavast direktiivist, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Seadusega tehakse vajalikud muudatused, et isikut tõendava dokumendi saaks väljastada ka esindaja kaudu või posti teel. Seadusega täiendatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni, nähes ette õigusliku aluse e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse esitamiseks ja dokumendi väljastamiseks ka välisesindustes ning e-residendi digi-ID taotlemiseks ühe kliendikontaktiga."

See on ettevalmistus, et tuua järgneva viie aasta jooksul Eestisse kokku ligi 49 000 uut immigranti!
Pagulastel ja immigrantidel on juba niigi suured õigused, lugege SIIT.

2."Riigikogu kiitis 51 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse (838 SE). Kyoto protokolli eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Protokollis kehtestatakse riikidele siduvad ja kvantifitseeritud eesmärgid kasvuhoonegaaside piiramiseks ja vähendamiseks. Seadusega ratifitseeritakse Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestati protokolli teine kohustusperiood aastateks 2013–2020. Doha muudatusega nähakse Kyoto protokolli B lisas loetletud riikidele (sh Eestile) ette õiguslikult siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid. Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaaside loetellu lisatakse üks gaas: lämmastiktrifluoriid (NF3). Selle mõju ei ole Eestile oluline, sest Eestis ei ole teada ühtegi käitist, kus kasutatakse lämmastiktrifluoriidi."

Lisaks lugege kliimamuutustest siit: http://rahvuslane.blogspot.com/2013/04/matti-ilves-kliima-soojenemise-asemel.html

Kasutatud allikas: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=182240

Read more...

Ma olen tolerantne liberaal

Nõustu minuga, või sa oled rassist, seksist, homofoob ...

Read more...

Andres Arrak: Ehk ei ole veel hilja?

Viimased iseseisvuskümnendid on domineerinud trend: maalt linna (saarelt mandrile), sealt suuremasse linna ja edasi välismaale. Erinevalt loodusseadustest voolab tööjõud ülesmäge ehk siis madalamalt (palgatasemelt) kõrgemale, kirjutab majanduspublitsist Andres Arrak (pildil).

Eestis on keskmine palk täna tuhat eurot, Soomes kolm korda rohkem. Aga laevapilet maksab ju ainult mõned kümned ja aega kulub paar tundi. Nii ongi kerge tekkima otsus jätta oma pere ja sõbrad ja siirduda marjamaale kanu kitkuma või siibrit vahetama.
Üks on selge: nende voogude jätkudes on kahekümne aasta pärast Eestis poolteist linna ja sealt edasi veel kahekümne aasta pärast näidatakse viimaseid mulgikuubedes või murumütsides pärismaalasi Rocca al Mare vabaõhumuuseumis raha eest välisturistidele. Ja SKP elaniku kohta on suur, sest piletiraha on kallis.
Tegelikult ongi asi väga hull
Eesti on tasahilju aga järjekindlalt muutumas lõuna Sahara (Mali) või mõne Venemaa oblasti taoliseks linnriigiks, kus kogu elanikkond on kolinud pealinna ainsa hamburgeriputka või bensiinijaama ümber. Üleskutsed – "tulge Tallinna, siin pudru paksem ja taevas sinisem!" – on igal juhul enesehukatuslikud (mis on ka muidugi arvestatav ja laialdaselt praktiseeritav käitumisvariant). Tegelikult on pudru Soomes ju veel paksem, rääkimata Norrast. Kõik need, kes arvavad, et Eesti võiks toimida kui üks suur pommiauk, mille põhjaservas sädeleb päikese käes üksik kuldmuna, need eksivad. Ükski oaas ega heaolusaar ei saa eksisteerida ilma tagalata.
Teisena tuleb mainida suur- ja väikeettevõtete erinevust. Esimesed loovad küll vähe töökohti, kuid annavad põhiosa (eksport)toodangust. Viimane on kusjuures maailmaturul täiesti konkurentsivõimeline. Väikesed ja keskmised (maa)ettevõtted loovad aga enamuse töökohti ning võivad tegutseda nii teeninduse kui tootmise sfääris. Ent pangad sellistele heal meelel laenu ei anna, rääkigu nad mida tahes. Seega on maaelu kui sellise säilitamine eelkõige väikeettevõtluse küsimus.
Selge on see, et valdav enamus maaettevõtlusest on nn elustiiliettevõtlus (mis ei ole välistatud ka linnas). Eesmärk ei ole (kiiresti) rikkaks saamine vaid pere ära toitmine. Maaelu on täna kahtlemata luksus ja selle eest tuleb peale maksta. Minu kodukülas (Konguta vald, Mõrgi küla, Arraku talu – muuseas, sinna laekuvad ka minu maksud) kadus viimane lüpsilehm viis aastat tagasi. Õnneks naaberkülas mõni veel on, kust oma piima-või-kohupiima ostan. Muuseas: teisest naaberkülast Puhja vallas ostan kõik lihasaadused. Miskipärast on Leedus suur osa mõnelehma majapidamisi alles. Kasvav osa eesti maaperesid ei suuda end aga ära toita ehk elus püsida. Siit siis põgenemine linna parketi peale või Tallinki laevale.
Niisiis, see jõgi ise tagurpidi ei pöördu. Selleks on vaja väga konkreetseid, selgesõnalisi ning jõulisi samme ja signaale valitsejate poolt. Eelkõige on aga vaja probleemi olemust aduda ja tunnetada. Kurb on tõdeda, et lähenevate valimiste eel mingit arutelu sellel suunal ei kostu ühestki parteist Justkui asuksid kõik KOV’d (Tallinna kesk)linnas. Me elame ikka stiilis: äkki läheb mööda või ehk ei saabugi. Enesepettus pidi olema meeldivaim ja laialdasemalt kasutatav käepärase pettuse vorm. Poliitikute puhul saab seda lugeda kuritahtlikuks kanapimeduseks ja süüdimatuks vastutustundetuseks.
Sestap mõned konkreetsed ettepanekud
Arvestades, et varsti tahab maakeral süüa üheksa miljardit inimest, muutub muld piltlikult kallimaks kui kuld. Hiinlased juba ostavad seda üleilma kokku. Hiljaaegu rentisid nad Ukrainalt viiekümneks aastaks Belgia suuruse põllumajandusliku maaala. Paradoksaalsel moel on Eestis (selles kehvas suusailmas) ühed maailma paremad tingimused liha ja piima tootmiseks ja seda nn mahetingimustes – meie veisele jagub karjamaad vabaks jalutamiseks. Eestis on viljakandvat maad, meil on hõreasustus ja üle poole on metsaga kaetud. Eestis on pool hektarit haritavat maad elaniku kohta. Rohkem on seda vaid Austraalias, Ukrainas, Kasahstanis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Viimase puhul on muidugi kasutusefektiivsus küsimuse all.
Toidu (ja energia) julgeolek muutub väga kiiresti oluliseks teguriks. Eestil on selles kontekstis erakordne võimalus osutuda päeva lõpuks üheks elamisväärsemaks paigaks üldse. Kusjuures meil on veel meeles, mispidi labidas pihku käib ja kuidas vikatiga niita. Minu kadunud isa õpetas seda mulle. Kusjuures ka vikatile vart taha panema, mis on juba tõeline meistritrikk. Keskmine sakslane kasutas aga juba põlvkond tagasi mehhaanilist muruniidukit. Lisaks pole viimane põlvkond sakslasi kunagi metsa all jalutanud. Koolilapsed käivad loomaaias lehmi ja looduspargis õunapuid uudistamas. Kirvega puulõhkumine lapse poolt viib südameinfarktini suvalise lapsevanema.
Siit esimene konkreetne ettepanek – maa müük tuleks välismaalastele keelata homme. Ja kui tööpäev ei ole veel lõppenud, siis täna. Euroopa Liidus sees seda teha ei saa, aga muudest riikidest ostjate suhtes kindlasti. Ja see peab olema eranditeta ning absoluutne. Rentida küll, aga mitte müüa. Lihtne tõde on – maad ei müüda. Küll aga okupeeritakse seda vahel juurde. Hollandlased näiteks kuivendavad.
Teiseks – infrastruktuur. Mina Konguta valla maksumaksjana tean, et lõuna Eestis on sadu kilomeetreid kruusateid sealhulgas viis kilomeetrit minu taluni. Mõne mõttetu viadukti ehitamise asemel kuskil kiirteel oleks need kruusateed olnud ammu kõva kattega.
Kolmandaks – maksud. Tegelikult suisa kaks ettepanekut. Esiteks sotsiaalmaks. Et stimuleerida uute töökohtade loomist, miks mitte kaaluda sotsiaalmaksu vabastust mingiks perioodiks. Kui pikaks on võimalik, on juba arvutamise küsimus.
Lisaks – ettevõtte tulumaks. Lihtsalt mõtlemisaineks – mis oleks kui kehtestaks ettevõtetele 10%’lise tulumaksu …. aga seda Tallinnas. Liikudes väiksemate linnade, ja keskuste poole oleks maksumäär väiksem (Tartus näiteks 7%, Põltsamaal 1%). Kallastel ja Mehikoormas ja kõigis tõelistes maapiirkondades (mitte Peetri külas ega Viimsis), ehk siis enamusel Eestimaast oleks maksumäär endiselt 0%.
Neljandaks – haldusreform. Aga kuna olen käesolevaga juba niigi palju vaenlasi juurde kogunud, siis parem jätan selle teema vahele. Siim-Valner Kiislerist on siiski kahju kui üksi ulgumere jäetud merehädalisest.
Viiendaks – valitsemismudel. Lihtviisil esitatuna on ettepanek järgmine. Me niikuinii püüame Eestis matkida rikaste riikide valitsemismudelit. Minu ettepanek on: ühendada põllumajandus- ja keskkonnaministeerium ning nimetada see ümber maaelu-ministeeriumiks. Lisaks – siseauditit vajaksid Politsei ja Piirivalveameti eeskujul kõik riigiasutused ja omavalitsused. Jüri Raidla mantrana esitatud üleskutse ei ole hoolimata IRL tagasihoidlikest taotlustest siiani realiseerimist leidnud. Ehk peale valimisi.

Andres Arrak, majanduspublitsist

Allikas: http://online.le.ee/2015/01/08/andres-arrak-ehk-ei-ole-veel-hilja/

Read more...

Island mõistis neli pankurit vangi

Foto: epa

Islandi ülemkohus mõistis eile 2008. aasta finantskriisis kokku varisenud investeerimispanga Kaupthing neli eksjuhti turu manipuleerimise eest pikaks ajaks trellide taha, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Panga endisele tegevjuhile Hreidar Mar Sigurdssonile, endisele nõukogu esimehele Sigurdur Einarssonile, Luksemburgi üksuse eksjuhile Magnus Gudmundssonile ja panga tolleaegsele suuruselt teisele osanikule Olafur Olafssonile määrati 4-5,5 aasta pikkused vanglakaristused.
Islandi meedia andmetel on tegemist kõige karmima finantspettuse eest määratud karistusega Islandi ajaloos.
Kaupthing varises suure võlakoormuse all kokku 2008. aasta finantskriisi ajal ja kõik neli süüalust elavad praegu välismaal. Ehkki nad käisid aeg-ajalt Islandil uurijatega koostööd tegemas, polnud ükski neist eile kohtu otsuse teatavaks tegemise ajal kohal.
Prokurör Olafur Hauksson rääkis Reutersile, et juhtum saadab tugeva signaali ja äratab diskussiooni. Tema sõnul näitab see juhtum, et taolised finantskaasused võivad olla rasked, aga need võivad ka edukaks osutuda.
„Miks peaks ühiskonnas olema osa, mille üle puudub järelevalve ja millel pole vastutust?“ küsis ta. „On ohtlik, et keegi on uurimise jaoks liiga suur – see loob mulje, et on olemas pelgupaik.“
Kaupthing oli enne kriisi puhkemist riigi suurim pank ja pärast kollapsit oli riik sunnitud IMFilt 4,6 miljardi dollari suurust abipaketti paluma.

Juhan Lang
juhan.lang@aripaev.ee

Allikas: http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2015/02/13/island-moistis-pahad-pankurid-vangi
_________________
Enneolematu lugu. Euroopa Liidus seda juba ei juhtu (on vangistatud vaid mõned pangaametnikud)! Liidus antakse pigem kõik rahvused kusuahnete pankurite orjusse ja seda tehtigi juba ESMi läbi, meie reeturpoliitikud Riigikogus hääletasid muidugi entusiastlikult selle poolt.
M.I.
Vaadake ka videot, kus kõrgkooli õppejõud selgitatab hästi pankurite orjusse langemist:

Read more...

Kaitskem üheskoos perekonda: See ei olnud kuigi ammu, kui Soomes võeti vastu kooseluseadus

See ei olnud kuigi ammu, kui Soomes võeti vastu kooseluseadusega sarnane homopartnerlusseadus. Siis räägiti nagu praegu meilgi, et abielu see ei puuduta ja et abielu on sootuks muu asi. Aga palun väga – eile kiitis Soome president heaks "homoabielu" seaduse. Kõik varasemad selgitused, põhjendused ja lubadused on osutunud lihtsalt pettuseks. Kes ei näe siin, millises suunas kooseluseadus meie ühiskonda tüürib, peab olema pime. Kas meie parlament hakkab meid jätkuvalt selles suunas tüürima, sõltub valimiste tulemusest. Pingutagem selle nimel, et asi nii ei läheks!
Link: http://uudised.err.ee/v/valismaa/4617648b-7562-499b-9a15-c3db0d23e6f1

Read more...

Mis vahet on kunagisel hõbeda tagatisega dollaril ja tänasel dollaril?

Pealtnäha väike kujunduslik nihe, kuid sisuline muutus seisneb selles, et kui hõbedatagatisega dollarit sai USA valitsus välja anda vaid juhul kui tal oli reaalset hõbedat tagatiseks panna ja hõbedat oli ja on võimalik hankida, kui varastamine või pettus kõrvale jätta, vaid kas kaevandades või tööjõudu/kaupu juba kaevandatud hõbeda vastu vahetades. Seega vahetus oli sellisel juhul võrdne nii dollari tavakasutaja (töötaja, ettevõtja) kui dollari väljaandja (riik, keskpank) seisukohalt. Hõbedollar oli nii tavakasutaja kui väljaandja jaoks ekvivalent ja mitte kaup, mille müümisega ekstratulu teenida.

Täna on olukord aga vastupidine. Tavakasutaja jaoks on Föderaalreservi ringlusse antud dollar ikkagi vaid ekvivalent, mille vastu ta oma tööjõudu või toodangut müüb. Väljaandja ehk keskpanga (mis nüüd on riigivalitsusest sõltumatu!) jaoks on see aga kaup, mille omahind on sisuliselt 0, kuid mida vahetatakse dollari tavakasutajate reaalse tööjõu ning toodangu vastu ning vähe sellest, küsitakse veel ka intressi. Teiste sõnadega – sellise ebaõiglase vahetuse lõpptulemusena kontsentreerub keskpanga (mis, tuletame meelde, on tänapäeval riigist ja seega ka rahvast sõltumatu!) kätte nii ettevõtjate kui töötajate tänane kui tänu intressi võtmisele veel ka hetkel mitteeksisteeriv, tulevikus loodav reaalne lisandväärtus.

Kuidas võiks nimetada naabrimeest (ning kuidas peaks tema suhtes käituma), kes sama skeemi alusel oma kattetute tšekkidega üritab teie kui naabri käest osta teie tööga loodud väärtusi?

Allikas:http://www.yhistupank.ee/files/Uhistuleht_oktoober_2012.pdf

 

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Iseseisvuspäeval tuleb Tallinnas rahvaalgatusmarss

Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015 toimub Tallinnas rahvaalgatusmarss.
Rahvaalgatusmarsi korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi. Üritus algab kõnekoosolekuga Tammsaare pargis kell 12.00. Kell 13.00 järgneb sealtsamast marss Toompeale.
Läinud aasta oktoobris surus rühm isikuid Riigikogus läbi nn. kooseluseaduse, eirates rahva enamuse arvamust, demokraatia ja parlamentarismi reegleid, rääkimata riigivõimu teostamise heast tavast. Sellega seoses tuleb lugeda parlamentarism Eestis läbikukkunuks ja üle minna (otse)demokraatia teostamisele, pannes kõik seadused rahvahääletusele.
Põhiseaduse §1 järgi ongi meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas“, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega“.
Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sellekohane seadusandlus ehk siis seadustatud rahvaalgatus. Seega pole rahval võimalik teostada riigivõimu rahvahääletuse läbi, nagu seda näeb ette põhiseadus. Kui kõrgema võimu teostaja, s.o. rahvas peab oma kõrgema võimu teostamiseks enne loa saama, siis ei ole see kõrgema võimu teostamine. Siis ei ole kõrgem võim mitte rahval, vaid on sellel, kes selleks annab loa.
Ülaltoodule tuginedes nõuab Rahvuslaste Tallinna Klubi tegeliku olukorra kooskõlla viimist põhiseadusega ja rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses (siin äratoodud lisana).
Vaata lisaks rahvaalgatusmarsi kodulehekülge: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com
Rahvaalgatusmarss toimub kaheksandat korda.
Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel:

Martin Ojap
Tel: 56 203 712

Lisa:
§ 31: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnelviiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab ta seadusliku jõu.“ (Allikas: Eesti Vabariigi esimene põhiseadus.)

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/

Read more...

(:)kivisildnik | (:) miljoni vaese maa valmistub sõjaks

Foto: Stanislav Moshkov

Vabariigi aastapäev on varsti käes, loodame, et see ei jää viimaseks. Püssirohulõhn on õhus, ilutulestik kindlasti meeldib meelelistele massidele, aga kui raketid, pommid, mürsud ja miinid maja ette kukuvad, siis saab nii mõnelegi meelelahutusest küllalt. Võite öelda küll, et vaeste vabariik ja mis see sõda ikka hullemaks teeb. Laibad. 

Ma arvan, et kui ma sulle nüüd ühe vahva aastapäevakõne pean, mille mõte on selles, et Venemaa on demokraatia teele asunud ja Venemaa on nõrk ja Venemaa on tegelikult sõber ja unustame need Venemaaga olnud pahad asjad ära ja läheme eluga edasi, siis sa vist ei taha väga kaua kuulata. Ma ei oska nimesid öelda, kes neid jutte on rääkinud, aga ikka auväärsed inimesed, arvamusliidrid ja targad, edukad, rikkad, need pärisinimesed. Ilus jutt oli.

Mina olen kirjanik, kes olen mina mõne bürokraadi, ettevõtja või müüdava ajakirjaniku kõrval. Mina olen muda. Te ju ei loe raamatuid, veel vähem minu omi. Ma olen ju muda. Eriti kui meelelahutuslike klounidega võrrelda. Muda. Sellele vaatamata, et ma kunagi telesaateid tegin, mida vaadati vist isegi rohkem kui pingviinide paraadi, sajad tuhanded vaatasid, muda. Kunagi lugesin teles luuletusi, üle saja tuhande inimese vaatas, viimane muda.

Mina olen sinu ellujäämisstrateegia

Kunagi oli Eesti juudivaba, nüüd on kultuurivaba. Mina olengi see kultuur. Mina olen vabariigi põhiseaduse mõte. See vabariik siin on kirja järgi mulle alluv struktuur ja vabariigi kodanikud on minu töötajad, tänapäevases mõttes siis orjad. Vähemalt peaksid olema, kui meil mõni seadus kehtiks, siis jah.

Sest ilma minuta ei ole teil mingit lootust. Kultuur on ellujäämisstrateegia. Mina olen sinu ellujäämisstrateegia. Just nimelt, mina, luuletaja olen sinu ellujäämisstrateegia. Luule on see aju jõusaal, kus sa kunagi ei käi. Aju on nii pekkis, et sa ei mahu jõusaali uksest sisse. Ja sõda tuleb.

Kuidas sa saaksid ellu jääda? Sul pole oma riiki. Sul pole oma tanke ega ka oma riigi tanke. Sul pole oma panka. Sul pole oma parteid. Sul pole oma ideoloogiat ega ideed, pole mõttepoegagi. Sul pole oma telejaama ega päevalehte. Sul pole oma rahvast ega isegi mitte oma jõuku. Sul ei ole relvaluba. Sul pole mitte sittagi. Vabariigi aastapäev on üks kord aastas, niipalju on, et siis saab juua. Sul on ka aju, seda ei saa ära võtta. Aju on.

Teoreetiliselt võiksid aju kasutada ja ellu jääda, aga siin on üks paha asi. Aju ei hakka ise tööle, nii nagu laps ei õpi suurest huvist lugema ja meelelahutusest matemaatilisi valemeid selgeks, nii ei hakka ka sinu aju lolli päevatööd tehes arenema ega telekast lõbusat transvestiidisaadet nautides võimsust kasvatama. Kui isegi su lihased ei kasva ilma pingutuseta, kuidas seda peaks siis tegema aju. Eriti aju, millel pole korralikku tarkvara.

Kultuur on aju tarkvara

Meelelahutus on ajuviirus. Kultuur annaks sulle töökorras aju, aga kultuuri aluste omandamine on meeletu pingutus. Ma ei hakka seletama, sa niikuinii ei pinguta oma aju. Olgu siis ajusurm. See on eelkõige ikkagi sinu surm, sest igas meelelahutuslikus mõttes olen mina, luuletaja juba niikuinii surnud, eriti sinu jaoks. Ma töötan aju heaks, ellujäämise heaks, ühiskonna elukvaliteedi ja üleüldise konkurentsivõime tõstmise nimel. Ma ei ole sulle koer, kes kahel jalal sitsib ja trummi lööb.

Oletame, et sa oled sündinud täiesti töökorras ajuga. Sündisid siia miljoni vaese vabariiki. Mis sai sinu ajust edasi? Algharidus on tänu eelmise okupatsiooni jäänustele enam-vähem, vanad kirjaoskajad õpetajad, müts maha teie ennastsalgavate pingutuste ees.

Paljud on õppinud lihtsat teksti lugema, lehelugusid ja busside sõiduplaani. Edasi ei juhtu enam midagi, meie gümnaasiumid ja ülikoolid ei ole maailma mõttes konkurentsivõimelised. Algkoolidega võrreldes kaugeltki mitte.

Gümnaasiumis ja ülikoolis ei ole enam mingit sundust ja pole ka mingit tulemust, pole inimesi, kes lihtsalt huvist oma võimeid arendaksid. Ei ole, nii ongi üle poole üliõpilasest meil kirjaoskamatud, fakt, funktsionaalsed kirjaoskamatud.

Neil on küll aju, aga see ei tööta, õlle ja porri peal ei lähe aju käima. Lisaks valed ja propaganda. Juhul kui mõni aju veel kuidagigi toimib, siis lastakse solki ajudesse, nii haridusest kui ka meediast. Samas pole mitte keegi kuulnud klassikast, peab sõnaraamatust järele vaatama.

Ajusurm ongi surm

Oleme olukorras, kus Eestis on 1 000 000 vaest (loe üks miljon vaest). Miks see nii on? Oidu pole – sellepärast. Tõsta üles vasak käsi, siis saab paremaga segamatult masturbeerida ja siruta lae poole kõik neli sõrme, pöial suru peopesasse, nagu see teine asi.

Need neli sõrme kujutavad eesti rahvast, nüüd suru ka väike sõrm peopessa ja need kolm suuremat sõrme, mis taeva poole kisendavad, on vaesed. Põhiliselt vaesed, eks ole. 73,3% protsenti vaeseid, 73 vaest on vähe, aga miljon on jälle palju. See on kõrgem matemaatika.

Miljon vaest ei ole juhus ega õnnelik kokkusattumus, see on süsteem. Süsteem on aga selline: lollus ees ja vaesus taga. Lollid ei saa kuidagi rikkaks, lotovõit ka ei aita. Midagi ei aita. Aitaks ehk ajutrenn, enne lihtsamad asjad ja siis luule, aga kõik asjad käivad vaesel üle jõu ja mõistuse. No ei saa ju ennast kuidagi arendada ega mõtlema hakata, peab ikka telekasõna kuulama, muidu on veel halvem. Veel halvemaks läheb niikuinii.

Süsteem on päris keeruline: enne lollus, siis vaesus ja kui vaesus on üleüldine, siis tuleb ka sõda. See on alati nii olnud, miks, ma ei hakka seletama, et mu jutust aru saada, peaks enne olema kõik Tammsaare ja Dostojevski raamatud läbi lugenud. Propagandavalesid on lihtne mõista, lollile jõuavad need hästi kohale. Tõde on aga raske teema, see jõuab lollile kohale ainult läbi valu anuses, läbi silmavee ja mürsukildude.

Jätkame matusekõne lainel

Kõige ilusam matusekõne, mida ma tean, on see, mille pidas äsja üks kirikuõpetaja Donetskis. Issand Jeesus Kristus, meie lunastaja, heida armu. Unustagem need kallid kadunukesed siin ühishauas ja mingem eluga edasi.

Oli mis oli, nüüd on vaja tööd teha, raha teenida ja meelt lahutada. Oh sa Issa ristike. Kogu maailm saab veel demokraatliku Ukraina edulugu kadestama. Orvukesed ongi selleks, et neid pilastada. Aamen.

Ega ma endast targematega ei vaidle, sõda tuleb, selle me muidugi kaotame ja pärast sõda on veelgi halvem. Sa küsid nüüd, kes siis sõja võidavad. Sinu ja minu jaoks pole vahet, kes võidab, meie kaotame ja ongi kõik.

Lollid peavadki kaotama, see on õiglane. Luuletajad kaotavad solidaarsusest. Mina nende lurjustega koos võitma ei ole nõus. Keeldun kategooriliselt.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/663285/-kivisildnik-miljoni-vaese-maa-valmistub-sojaks#.VOdhyP2tYes.facebook

Read more...