MATTI ILVES: KES ON PAGULASED?

Eestis elab eestlasi üle 800 tuhande, elanike koguarv on aga ligi 1,3 miljonit ja siin elab alaliselt 192. rahvuse esindajaid. Sellised on viimased rahvaloenduse andmed.
Meie juhid on aga kindlalt veendunud, et Eesti ei ole veel küllaldaselt multikultuurne ja tehakse jätkuvalt sellesuunalisi pingutusi. Eesti ühines 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta New Yorgi protokolliga 1997. aastal, mis tähendab, et Eesti on võtnud endale rahvusvahelise kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kes vastavad dokumendis esitatud nõuetele.

Pagulased: põgenikud, keda kodumaal taga kiusatakse rassilise või etnilise kuuluvuse pärast, kelle elu on sal ohus, amuti kuuluvad pagulaste hulka nälja ja looduskatastroofide eest pagejad. Eesti hakkas pagulasi vastu võtma 1997. aastast alates. Nad võivad taotleda varjupaiga õigust, elamisluba ja perekondade ühimemist.

Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt:

"Vastavalt konventsioonile on pagulane „välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.

Seega PPA tunnustab pagulasena välismaalast, kes:

    kardab kodumaal tagakiusamist,
    see kartus on objektiivsete asjaoludega põhjendatud ja
    seotud taotleja rassi, rahvuse, usu, ühiskondlikusse rühmitusse kuulumise või tema poliitiliste veendumustega.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas:
surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise;
piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise;
vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
Varjupaigamenetlus ei ole avalik ning PPA hoiab menetluse käigus saadud informatsiooni rangelt konfidentsiaalsena."

Pagulastele on antud väga laialdased õigused ja praktiliselt igaüks võib taotleda Eestis varjupaigaõigust, elamisluba ja hiljem ka perekonna ühinemist. Piisab kui väita, et nad on näljas või pagevad looduskatastroofide eest. (NWO!)
Nii on meil lootust, et järgmise rahvalonduse andmetel elab Eestis juba tublisti üle 200. rahvuse ja eestlastest elanike arv on jälle protsentuaalselt langenud, ning oleme muutunud tõeliselt multikultuurseks riigiks. Selleks peame tõstma veel tublisti eri rassidest, eriti aga neegrite arvu, sest E Liidu silmis oleme vaid siis tõeline multikultuursuse mustermaa ja selle poole meie pragused valitsejad kindlasti püüdlevad.