ALDO ROOMERE: MEELEHAIGUS ELUNORMIKS

Juba palju aastaid, hästi järele mõeldes isegi aastasadu, juhivad enamjagu geopoliitilisi protsesse, rahvaid ja riike peast põrunud perverdid, psühhopaadid, vaimsed parasiidid. Kui senised ajalookirjutajad on taolisi nähtusi tagantjärele tauninud või häbelikult maha vaikida üritanud (nt Belgia tõeline lurjuskuningas Leopold II), siis tänane tendents on tõsta vaimust vigased vipistaatuses väänlejad kõrgele aujärjele. Väärastunud mõistus, seksuaalperverssus, kuritegelikud kalduvused, valetamine ja pettus on omadused, mis peaksid kaunistama iga XXI sajandi poliitika tippu pürgiva isiku palet.
Millest on minu selline jälk arvamus ajendatud? Eks ikka igapäevaelu sündmustest, mis tänase kõikjalejõudva meedia vahendusel kibekähku igasse maailma kolkasse jõuavad. Põrundpead põmmutavad pidevalt inimesi surnuks küll kodus, kinosaalis, tänaval või ühistranspordis. Seadused on „inimõiguslaste“ poolt invaliidistatud, sest nad ei kaitse ohvrit, vaid poputavad kurjategijat, kes pärast sarivägistamist või jälki tapatööd rõõmsalt naeratades vaid tingliku paituskaristuse saab. Poliitikud saadavad imala naeratuse ja veelgi jälgima kõne saatel oma rahvast kindlasse surma või vähemalt vaesusse, „arvamusliidrid“ valetavad virtuoosselt ja saavad muinasjutulisi honorare. Isegi arvutud nõunikud, PR-tüübid ja pudikeelsed pressiesindajad ei suuda oma haleda ja kulmudeni kulunud ilukõnega  peremeeste lauslollakat latramist mõistusepäraseks hööveldada. Nagu juhid ees, nõnda rahvas järel, sest iga koer on ikka oma peremehe nägu. Eesti rahva olukord meenutabki üha enam koera-peremehe suhet, ja see peremees on ikka väga sitt mees. Koer kah igavene lontu muidugi – sööb suvalist solki, mida peremees talle ette viskab (kui meelde tuleb muidugi, sest mist tast raisast ikka toita, kui isegi ei haugu!). Koer on kuulekas ja hästi dresseeritud, reageerib koheselt käskudele „istu!“, „lama!“, „koht!“ ja „kasi minema!“. Lähebki ja haugub kuulekalt mõne võõra peremehe hoovis, sest sealt saab tunduvalt suurema portsu süüa. Koer on peremehega võrraldes päris pirakas ja võiks talle vabalt iga kell hambad säärde lüüa, kui järjekordselt ropult sõimata või jalaga saab, aga ta on selline arglik ja hädise hakkamisega, pigem kakleb teiste koertega...
Oma valede, kuritegude ja muude jälkuste varjamiseks on tänaste marionettidest poliitikute nukujuhid välja nuputanud meelelahutuse, mis võtab üha väärastunumaid ja haigemaid vorme. Kõik need tobedad tõsielusaated, kus osalejaid täiega mõnitatakse, andes rahvale tsirkust ja leiba nende enda kulul irvitades, kogu inimlikkust aina kaugemale tõrjudes. Kui mobiiltelefoni loopimine kuulutataks järmiseks olümpia-alaks, ei imestaks ma põrmugi. Tobedus tõrjub peagi terve mõistuse välja, sest igale „Eesti otsib superstaari“ palaganile eelneb idioodivoor, kus pika diagnoosiga tüübid saavad piiramatult eetriaega, tagumikud tantsitakse trimmi samuti ohtra publiku saatel, saame ka jälgida vaimustavalt lolle ja inetuid ameerika supermodelle ning kõiksugu muud solki. Ja nüüd siis on ka laste missivõistluse meelehaigus Eestisse jõudnud. Nupust nikastanud vanemad üritavad oma alles hapra psüühikaga ja väljakujunemata tütrekestes isiklikke uppilennanud unistusi täide viia.
Piiratud ajutegevusega ori on parim ori. Tänase peavoolumeedia meelelahtused ongi suunatud ajusurma genereerima. Järgmine etapp on kiip kolpa ja inimolendist saab juhitav biorobot, kes kuuletub automaatselt kusagilt satelliidilt saabuvatele käskudele, on vaba isiklikust arvamusest ja loovast mõtlemisest, sest Uue Maailmakorra kehtestajaile on vaja just sellist tööjõudu. Kui hästi järele mõelda, siis ehk on seltsimehed Ansip, Ligi, Lang & Co juba ammu kiibistatud, sest kupjad peavad ju eriti hästi dresseeritud olema...
Seni aga ootame oma saatust, jälgides selliseid vaimustavaid õhumüüjate etteasteid, nagu õhukitarri mängimise maailmameistrivõistlused, aplodeerime vaimustunult ning minetame iga minutiga vaikselt hunniku oma vaimust.

Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/