MEIE KIRIK: PIISKOPLIK NÕUKOGU EI TOETA KOOSELUSEADUST EGA KARISTUSSEADUSTIKU MUUTMIST
"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus) |
Autor: uudistetoimetus | |
kolmapäev, 19 september 2012 | |
EELK
piiskoplik nõukogu ei toeta kooseluseaduse vastuvõtmist, kuna selle
tegelik eesmärk on homopartnerluse seadustamine. Samuti ei peeta
vajalikuks "vihakuritegude" uut määratlust karistusseadustikus, sest
esitatud muudatused on õiguslikult ebaselged ja võivad ohustada sõna- ja
usuvabadust.
Piiskopliku nõukogu juures tegutseva õpetuskomisjoni seisukohavõtus
kooseluseaduse eelnõu kohta tõdetakse, et "Kooseluseaduse näol on
sisuliselt tegu abielurikkumise seadustamisega ning sellega kaasneva
kristliku abielu ja pere institutsiooni hägustamise ja lõhkumisega.
Teatavasti on abielu kui selgelt ühe mehe ja ühe naise avaliku ja
kohusetundliku liidu institutsioon osa Õhtumaisest kultuurist ja leidnud
tunnustamist ja kasutamist ka ilmalikus tähenduses. Niisugusena on
abieluinstitutsioon ka ühiskonna ja tema terve arengu algosa ning peaks
väikese rahvaarvuga rahva juures kogu ühiskonnalt, tema seadustelt ja
hoiakutelt igakülgselt toetust saama."
Piiskopliku nõukogu koosolekul märgiti, et justiitsministeeriumis välja
töötatud kooseluseaduse peamiseks taotluseks on homopartnerluse
seadustamine abieluvälise kooselu reguleerimise ettekäändel ja et eelnõu
on koostatud välismõjude survel.
Laste õiguste paremaks tagamiseks ja muude taoliste küsimuste
lahendamiseks ei ole vaja kooseluseadust, vaid tuleb täiendada kehtivaid
õigusakte, leiab piiskoplik nõukogu.
Karistusseadustiku muutmise küsimuses informeeris peapiiskopAndres Põder piiskopliku
nõukogu liikmeid sellest, et hiljuti toimunud kiriku ja valitsuse
ühiskomisjoni koosolekul ei saanud kiriku esindajad oma küsimustele
rahuldavaid vastuseid. Piiskoplik nõukogu toetas peapiiskopi seisukohta,
et kehtima võiks jääda karistusseadustiku senine sõnastus, kuna
kavandatud muudatused ei ole piisavalt läbi mõeldud ja õiguslikult
ühemõttelised.
Karistusseadustiku paragrahvi 151 uus sõnastus näeb ette rahalise
karistuse või kolmeaastase vangistuse "tegevuse eest, sealhulgas
kirjutise, pildi, sümboli või muu materjali kasutamise, levitamise või
jagamise eest, millega avalikku rahu häirival viisil või
süstemaatiliselt kihutatakse vihkamisele, vägivallale või
diskrimineerimisele isiku või isikute rühma vastu, keda määratletakse
kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, soo,
keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste
veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel".
Karistusseadustikku tahetakse täiendada ka täiesti uue sättega paragrahvi § 1511 näol,
mis näeb ette rahalise karistuse "rahvusvahelise või Eesti kohtu
lõpliku otsusega tuvastatud agressiooni, genotsiidikuriteo,
inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo ähvardaval viisil avaliku
õigustamise, eitamise või mitteoluliseks tunnistamise eest, kui sellega
on põhjustatud kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse,
terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse
sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi
alusel määratletud isikute rühma või rühma liikme vastase vihkamise,
vägivalla või diskrimineerimise oht".
Piiskopliku nõukogu koosolekul avaldati hämmastust, et nii olulised
sõnavabadust puudutavad muudatused ei ole pälvinud avalikku debatti.
Piiskoplikus nõukogus käsitleti ka transplantatsiooniseaduse eelnõuga
ning erinevate kiriklike tähtpäevadega (usu aasta, Maarjamaa 800, EELK
100) seonduvaid küsimusi.
Vaata lisaks:
________________________
Lugege lisaks vihakuritegudest ka SIIT
M.I.
|
0 kommentaari:
Postita kommentaar