TAIVO PÕRK: Aitame, aga oma tingimustel

Saada sõbrale
TMS avaldab lähipäevil ära sõnavõtud, mis kanti ette 30.08 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt korraldatud ESM-i vastasel meeleavaldusel.
On rõõm näha, et meid, protestimeelseid, on siia, Toompea lossi ette, nii arvukalt kogunenud. Usun ja loodan, et igal järgmisel opositsioonilisel ettevõtmisel tuleme kokku veelgi suuremal hulgal. Tuleme kokku veelgi meelekindlamalt. Usun ja loodan, et ükskord saab meid nii palju, et need, kes on kogunenud selle lossi saali, et meie nimel otsuseid teha, peavad meie häält ka kuulda võtma.
Pea inimpõlv tagasi tiivustasid meid Heinz Valgu sõnad: „ÜKSKORD ME VÕIDAME NIIKUINII!“ Me võitsimegi ja võtsime vastu Põhiseaduse, mis lubas, et me enam iialgi ei alistu, ei kapituleeru ühegi jõu ees ja pani meile kohustuse, osutada sellisele kapituleerumisele vastupanu mistahes viisil. Tänaseks on toonane võit tükk tükilt käest antud. ESM, millega ühinemise vastu täna meelt avaldame, on järjekordne pisike samm sellel äraandmiste teel, meelega plaanitud nii, et olla küllalt väike, et eraldivõetuna seegi samm, nagu ka ükski eelmine, ei ületaks rahva taluvuspiiri. Veel veidi ja meil ongi oma riigist järel ainult lipp, vapp ja hümn. Lehvitada ja laulda on ehk veel lubatud. Ah jaa, kaitsevägi on esialgu ka veel jäetud - võõrastes sõdades sõdimiseks.
Nüüd siis ESM-st enesest. Viimastel aegadel kuuleme iga päev söögi alla ja söögi peale, et nüüd on aeg hakata Euroopale oma tänuvõlga maksma, sest Euroopa on meid heldelt rahaliselt toetanud ja toetab tänapäevani. Ega see jutt ju vale pole. Ja ega me tahagi oma tänuvõlga maha salata või maksmata jätta. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kellele seda maksma peaks. Ja nii, nagu muu Euroliit abistab meid omadel tingimustel, ühe käega abistades ja teisega trahve korjates, peaks ka meil olema õigus abistada hättasattunud Euroopa riike meie tingimustel. Eks ole Euroopa abirahade voog suuresti ju sinnasamasse Euroopasse tagasi jõudnud. Sellest on makstud Euroopa kaupade, oskusteabe jm. eest ning seega toetatud eurooplaste tööhõivet ja meist hoopiski paremat elujärge. Ka praegu elavad „õnnetud, näljas ja paljad“ lõunaeurooplased kordi meist külluslikumalt.
Millega seda ESM-abiskeemi võiks võrrelda? Küllap on meil kõigil joodikuist naabreid ja neil lapsi, kes hoopiski mitte iga päev kõhtu täis ei saa, sest viinarahast ei ole leiva jaoks midagi üle jäänud. Kui tahaksime neid lapsi aidata, siis oleks vist mõistlik lasta omadel lastel nad endaga mängima kutsuda ja siis kõik lapsed koos ka sööma paluda. Kõige arulagedam oleks aga joodikuist lapsevanematele raha anda heas usus, et nad selle eest oma lastele süüa ostavad. Ei osta. Joovad ja laaberdavad maha sellegi. ESM-ga on lood üsna samad. Mei ei peaks raha andma rahvastele, vaid suurpankadele, kes on aastaid harjutanud Euroopa valitsusi ja kodanikke vastutustundetult laenu võtma, seda kergemeelselt kulutama ja sama vastutustundetult neile laenu ka andnud. Nüüd on pill lõhki ja vesi ahjus. Enam laenu ei anta ja väljalaenatut tagasi ka ei saa, protsentidest rääkimata. Aga erinevalt muust eraärist, ei tohtivat ju panku pankrotti lasta, see oleks lausa maailma lõpp, mida tänavuseks aastavahetuseks ju ennustataksegi. Ja hullem veel, mitte meie ei peaks andma niipalju, ja siis, kui meil võimalik, vaid ESM saab loa omatahtsi võtta, millal ja palju ise heaks arvab, et laenukraanid ikka sorinal jooksmas hoida ja ESM asjameestele antakse patulunastuskirjad ükskõik kui vastutustundetute või kuritegelike tegude kohta, mida nad võõra rahaga korda võiksid saata.
Jah, ka meie peaksime hädiseid eurooplasi abistama. Aga peaksime tegema seda omadel tingimustel. Meil näiteks ei oleks midagi selle vastu, kui meie põllumehed kasvataksid selle üüratu abiraha eest kartulit ja leivavilja, lüpsaksid piima ja nuumaksid lihaloomi, millega nälgivaid lõunaeurooplasi toita ning meie metsamehed teeksid neile küttepuid, et nad ikka ka süüa saaksid keeta. Aga Euronewsist on küll kuulda ja näha, et seda need hädalised ei vaja, sest nad ei ole ei näljas, paljad ega külmas. Oluline vahe on ka selles, et nemad protestivad, kuidas jaksavad ja nõuavad, et suurpangad, kelle liiakasuahnus rahvad sellesse kriisi on paisanud, nüüd ka oma hiigelliiakasust saaduga nad kriisimülkast välja tõmbaks, aga meie rahva enamusel on ikka veel suu vett täis.
Tahaks väga, et me teataksime üha valjemalt ja valjemalt, et vaikivat alistumist enam ei tule. Mitte iialgi ei tule. Mitte kellelegi. Ka neile alistajatele mitte, kes meist tankide asemel paksude rahakottidega üle rullida tahavad.
Taivo Põrk on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu aseesimees ja Tallinna piirkonna juhatuse esimees.

Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php