MATTI ILVES: EESTI MAAVARADEST

Eesti maavaradest kõneledes tuleb kõigepealt meelde põlevkivi ja siis fosforiit, millest peale fosforiidisõda pole kombeks üldse rääkida. On aga riike, mis on fosforiidivarude najal läinud päris rikkaks, aga jätame nüüd selle kõrvale, nii kui ka turba, liiva, kruusa, paekivi ja dolomiidi.

Eesti on tegelikult maavarade poolest väga rikas riik, peale põlevkivi ja fosforiidi leidub meil veel rauda, vaske, tsinki, uraani, molübeeni, vanaadiumi jt. metalle.
Me ei peaks kartma nende kasutamist, sest  kaasaegne kaevandustehnoloogia minimeerib loodusele tehtud kahjud.
Praegu oleme 100% sõltuvuses Vene gaasist, see on julgeoleku risk. Aga ometi olid ajad, kus me varustasime tervet  Leningradi linna põlevkivist toodetud gaasiga. On veel võimalus kasutusele võtta kildagaas, nii kui USA-s, tänu  selele on ameeriklased tõusnud maailma suurimaks gaasitootjaks. Kui meie teadlased pöördusid valitsuse poole, et  alustada ka Eestis uuringuid kildagaasi kasutuselevõtuks, said nad äraütlemise osaliseks.

Põlevkivi põletamine elektijaamades ei ole eriti arukas (pealegi ei taga see energeetilist julgeolekut, sest venelased võivad avada  Narva veehoidla tammi ja seisata meie elektrijaamad, alandades veetaset ainult meetri või paari võrra), parem on sellest toota gaasi, keemiatooteid, õli, diiselkütust (mis on vähese pindpinevusega ja laguneb kiiresti veepinnal, mistõttu on see ideaalne kütus diiselallveelaevadele, juba sakslased kasutasid seda ja hiljem ka venelased, kuni vägede lahkumiseni).  Elektienergia tootmiseks tuleks kaaluda tuumaenergia, või teiste alternatiivsete (tuul, päike, mitmesugusel kütusel koostootmisjaamad) energiallikate kasutuamist.
Kasutusele tuleks tulevikus võtta kukersiidi kõrval ka diktüoneema kiltkivi (diktüoneemakilda iseloomustus, V. Petersell:  Kilt on uraani, molübdeeni, vanaadiumi jt metallide maak ning madalakvaliteediline põlevkivi. Orgaanilise aine  sisaldus kildas on 10-20%. Kilda lademe suurim paksus on Loode-Eestis , kuni 6 m. Purustatud kujul on kilt  isesüttiv)  - see suurendaks oluliselt meie maavarasid. Aga selle kiltkivi kasutuselevõtt vajab veel täiendavaid  teadusuuringuid, et teha seda loodussõbralikult.

Kindlasti aga tuleks meil võtta kasutusele suurepärased magnetraua varud (raua sisaldus maagis - 40%). Näiteks rauamaagimaardla kasutuselevõtt võimaldab  rajada Eestisse terve uue tööstusharu ja maagi varud on piisavad, 5. miljoni tonni kaevandamisel aastas jätkuks  maaki 260. aastaks. Rootslased kaevandavad rauamaaki juba ammu samast sügavusest - 700...1000m. Ei tohiks lubada  seda, et rootsased hakkavad meie maaki siin kaevandama, pakuvad riigile miljardilisi lepinguid ja laevadega Rootsi vedama, sellised plaanid neil on.
Selle maagi kaevandamine ei tekitaks ka kahju loodusele ega põhjaveele, sest lademed asuvad 200 meetri paksuse graniidikihi all. Samas maardlas, või selle lähedal on ka arvestatavad vase ja tsingi varud, ning neid metalle saaksime sealt kõrvalproduktina. Tööstuslikult arvestatav tsingimaardla on ka Pärnu lähedal.

Nii, et Eestil on potensiaal saada tõeliseks rasketööstusriigiks ja metallide eksportijaks. Tuleb aga jälgida, et see äri ei libiseks jälle väliskapitali kätte.