Avalik kiri David Rockefellerile
(Andres Varustin)
Sa vist ei tunne mind, aga ma olen ühe väikese ja õhukese riigi luuletaja, kerjus, kuid sugugi mitte kõige lollim kerjus, võimalik, et mutant. Mulle muidugi ei meeldi raha võim ja riigireetmine, aga tõsiasjadega pean minagi leppima. Terrorit ma mugava inimesena ei poolda, seega olen sunnitud otsima konstruktiivseid lahendusi, kuidas meievahelisi suhteid korraldada.
Teeme kurnamise efektiivsemaks
Minu rahvasaadikud, ministrid, presidendid ja nende kohal kõrguvad eurobürokraadid on sul taskus. Sinu aparaat funktsioneerib laitmatult ning selle aparaadi abil saad sa minult kõik ära võtta: meditsiini, hariduse, õiglase kohtumõistmise, demokraatia viimased jäänused, tuletõrje, rahu, pensionilootuse ja üldse kõik peale kultuuri, mida ma võin ise kodusel viisil valmistada ja mida sina ei vaja.
David, ma näen võimalust globaalset kurnamist palju efektiivsemaks muuta. Kuula nüüd hoolega, sa saad teoreetiliselt ära võtta kogu raha, mis mul on, aga sa ei saa vältida väljapeksmiskulusid: Jürgen tahab süüa ja mitte vähe, Toomas tahab inimese moodi elada, Andruse isu näib ka olevat hea, ja selliseid on terve kari. Lisaks pead sa tegema kulutusi ajupesuaparatuurile, et muuta mu lapsed kuulekateks loomadeks. Peab siiski jääma mingi haridus, mingi meelelahutus, mingi meedia, mis valesid korrutab, lisaks muidugi politsei ja kõikvõimalikud pangad, pensionifondid ja muud säärased asjad, aga see kõik on kulu. Meeletu kulu.
Hea David, tunnista ausalt, et su enesetunne oleks palju parem, kui saaksid oma taskusse toppida ka selle raha, mida sa kulutad poliitikute ülesostmiseks, masside manipuleerimiseks ja rahulolematute mättasse löömiseks, vaata, mis üksi Gaddafi veristamine sulle maksma läks. Mul käib südamest alati valus jutt läbi, kui selle kulu peale mõtlen.
Mina ei saaks küll rahulikult magada, kui peaksin iga kaamelikarjuse kotti ajamiseks maksma hiigelsummasid müüdavatele poliitikutele ja elukutselistele mõrtsukatele, kes asja ära teevad, ning limastele ajakirjanikele, kes selle s*ta siis lõbusasti kinni mätsivad. Sul on ju seda raha endal vaja, on ju nii? Muidugi on vaja, väga on vaja.
Sa nüüd muidugi mõtled, et mis hullu juttu ta ajab, ikka peab poliitikutele maksma, inimese moodi nendega rääkida ei saa, olen proovinud. Nii ongi, nende raibetega ei saa tõesti inimese moodi rääkida, ka mina olen seda proovinud, aga on teine, parem ja ma rõhutan, palju odavam variant.
Ajame asju mõistlike inimeste kombel
Pane nüüd hoolega tähele, David, minuga saab mõistlikku juttu ajada. Mina olen elu üle järele mõelnud ja leian, et sa teed minuga niikuinii, mida sa tahad, ja ma olen sellega leppinud, eesti luuletajatel pole kombeks, pommivöö ümber kõhu, ringi lipata. Mul ei jää lihtsalt muud üle, aga ma võin sul aidata raha kokku hoida. Minu ohjeldamiseks pole vaja Jürgenile maksta.
Teeme nii, David, ajame omavahel mõistlike inimeste moodi asju, aga jätame vahendajad vahelt ära, mulle pole Jürgenit vaja, sulle pole Jürgenit vaja, miks me siis talle maksame? Jagame Jürgeni ja teiste vahendajate raha omavahel ära, mulle 60% ja sulle 40%, ma kirjutan lepingule alla, et allun otseselt sinu korraldustele, ilma meedia, poliitika, politsei ja meelelahutuse surveta, aga 60% minu orjastamiseks tehtud kuludest laekub iga kuu esimesel neljapäeval minu arvele, võid ka sulas prügikasti alla panna.
Allikas: http://www.ohtuleht.ee/492332
______________________
Lugege lisaks: http://rahvuslane.blogspot.com/2012/07/esm-ehk-lugu-sellest-kuidas-goldman.html
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar