MATTI ILVES: PARLAMENDIVÄLISTE ERAKONDADE AHTAD TEGUTSEMISVÕIMALUSED
Parlaendiväliste erakondade tegutsemisvõimalused on ahtakesed. Aeg-ajalt olen kuulnud küsitavat, mida need erakonnad siis teinud on, et neist rääkida, neile raha anda nii kui riigikoguerakondadele? Kõigepealt tuleb ennast näidata ja riigi heaks midagi kasulikku teha!
Need küsimused on muidugi lapsikud ja põhiliselt pillutaksegi neid mitmesugustes kommentaariumides, aga olen mõnda neist kuulnud ka ennast poliitikuks pidavate inimeste suust. Muidugi ei esita selliseid küsimusi iga vähegi meie poliitilist süsteemi tundev kodanik.
1.Eesti Reformierakond 20 679 727,72 krooni
2.Eesti Keskerakond 16 293 118,76 "
3.Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 14 413 143,47 "
4.Sotsiaaldemokraatlik Erakond 11 906 509,81 "
Kokku: 63 292 499,76 "
Need on siis Siseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist saadud andmed (ainult 2011.a. kohta) kartellierakondadele makstud rahva raha kroonides, mida nad saavad kasutada valimispropagandaks ja muuks parteiliseks tegevuseks. Nii, nagu selgunud on, ei tule erakonnad selliste suurte summadega aastas kuidagi välja ja lunivad veel suurärimeestelt annetusi, ning ei pelga ka musta kuritegelikult saadud raha kasutamist. Lisaks veel DASA-desse või MASA-desse kanditavad summad.
Nüüd esitagem aga küsimus, kuidas saavad parlamendivälised erakonnad konkureerida kartellierakondadega ja kas see konkurents on mingil määral võrdne? Muidugi ei ole.
Need erakonnad elatuvad laekuvatest liilmemaksudest ja ongi kõik. Ärimehed neid reeglina ei sponsoneeri, sest tavaliselt vajatakse siis mingit vastuteenet, mida nad ei suuda pakkuda. Sellised erakonnad on surutud poliitika ääremaadele ja on küllalt nähtud, kus erakond lõpetab oma eksisteerinise, kui parlamendist välja langetakse.
Meie poliitiline süsteem on üles ehitatatud selliselt, et ei rahvas ega ka Riigikogu välised erakonnad ei saa kuidagi mõjutada riigi arengut. Puudub rahvaalgatuse korras referendumite korraldamine, samuti seaduseelnõude algatamine vastava arvu allkirjade korral. Ja vähe veel sellest, sageli on neile kuulutatud ka boikott meedia poolt.
Toon siin näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) - suuruselt Eesti 4. partei, kes tegutseb aktiivselt, kuid meedia ei avalda isegi erakonna pressiteateid, vaadake kodulehelt, SIIN. Samuti ei avaldatud SEDA pressiteadet ja ilmselt leiab tagasilükkamist ka Riigikogu Põhiseaduskomisjonile saadetud põhalik ettepanek, kui suvatsetakse üldse vastata.
Aga tegelikult pole EKRE võimalused saabuvatel valimistel üldse halvad, sest see on ainus tõsiselt võetav erakond, kes on võtnud ülesandeks kaista Eesti ja eestlaste huve, usun, et ka rahvas saab sellest lõpuks aru ja keerab selja reeturlikele kartellierakondadele, pealegi on selle erakonna eesotsas tõsised ja targad poliitikud.
Need küsimused on muidugi lapsikud ja põhiliselt pillutaksegi neid mitmesugustes kommentaariumides, aga olen mõnda neist kuulnud ka ennast poliitikuks pidavate inimeste suust. Muidugi ei esita selliseid küsimusi iga vähegi meie poliitilist süsteemi tundev kodanik.
1.Eesti Reformierakond 20 679 727,72 krooni
2.Eesti Keskerakond 16 293 118,76 "
3.Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 14 413 143,47 "
4.Sotsiaaldemokraatlik Erakond 11 906 509,81 "
Kokku: 63 292 499,76 "
Need on siis Siseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist saadud andmed (ainult 2011.a. kohta) kartellierakondadele makstud rahva raha kroonides, mida nad saavad kasutada valimispropagandaks ja muuks parteiliseks tegevuseks. Nii, nagu selgunud on, ei tule erakonnad selliste suurte summadega aastas kuidagi välja ja lunivad veel suurärimeestelt annetusi, ning ei pelga ka musta kuritegelikult saadud raha kasutamist. Lisaks veel DASA-desse või MASA-desse kanditavad summad.
Nüüd esitagem aga küsimus, kuidas saavad parlamendivälised erakonnad konkureerida kartellierakondadega ja kas see konkurents on mingil määral võrdne? Muidugi ei ole.
Need erakonnad elatuvad laekuvatest liilmemaksudest ja ongi kõik. Ärimehed neid reeglina ei sponsoneeri, sest tavaliselt vajatakse siis mingit vastuteenet, mida nad ei suuda pakkuda. Sellised erakonnad on surutud poliitika ääremaadele ja on küllalt nähtud, kus erakond lõpetab oma eksisteerinise, kui parlamendist välja langetakse.
Meie poliitiline süsteem on üles ehitatatud selliselt, et ei rahvas ega ka Riigikogu välised erakonnad ei saa kuidagi mõjutada riigi arengut. Puudub rahvaalgatuse korras referendumite korraldamine, samuti seaduseelnõude algatamine vastava arvu allkirjade korral. Ja vähe veel sellest, sageli on neile kuulutatud ka boikott meedia poolt.
Toon siin näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) - suuruselt Eesti 4. partei, kes tegutseb aktiivselt, kuid meedia ei avalda isegi erakonna pressiteateid, vaadake kodulehelt, SIIN. Samuti ei avaldatud SEDA pressiteadet ja ilmselt leiab tagasilükkamist ka Riigikogu Põhiseaduskomisjonile saadetud põhalik ettepanek, kui suvatsetakse üldse vastata.
Aga tegelikult pole EKRE võimalused saabuvatel valimistel üldse halvad, sest see on ainus tõsiselt võetav erakond, kes on võtnud ülesandeks kaista Eesti ja eestlaste huve, usun, et ka rahvas saab sellest lõpuks aru ja keerab selja reeturlikele kartellierakondadele, pealegi on selle erakonna eesotsas tõsised ja targad poliitikud.
0 kommentaari:
Postita kommentaar