Eesti „madalad maksud” tegelikkuses

Jürgen Ligi arvates on Maailmapanga ja „PricewaterhouseCoopersi” analüütikud rumalad ega saa Eesti maksukorraldusest aru. Tegelikult aga on meie paljukiidetud „lihtne maksusüsteem” ise osutunud müüdiks.

Maailmapanga ja „PricewaterhouseCoopersi” (edaspidi PwC)  analüütikud on rumalad ja levitavad Eesti maksukoormuse kohta alatut laimu, võib järeldada Jürgen Ligi arvamusest 1. veebruaril 2013 „Postimehe” majandusalases internetiväljaandes „E24” ilmunud artiklis „Eesti maksusüsteemi sära kipub tuhmuma”.

Sama mõttelaadi võime kohata veel Riigikontrolli, inimarenguaruannete või ülikoolide teadlaste arvamuste kohta, millest üks viimaseid oli Urmas Varblase artikkel „Postimehes” (1.02.2013) „Ettevõtte tulumaksusoodustus jäi ajale jalgu” (vt.: http://www.e24.ee/1123058/ettevotte-tulumaksusoodustus-jai-ajale-jalgu).

Ligi sõnade kohaselt pidavat Urmas Varblase kriitika „Postimehes” olema tõsiselt vigu täis. Nii räägib Ligi rahvusringhäälingus 2. veebruaril 2013 (vt.: http://uudised.err.ee/index.php?06271775 ).

Ligi sõnade kohaselt olevat „Pricewaterhouse Coopersi” analüüsid riikide võrdlemisel väga eksitavad. Eelnevast võib järeldada, et kui juba Maailmapanga ja PwC analüütikud pole meie maksusüsteemist õigesti aru saanud, siis on meie paljukiidetud lihtne maksusüsteem osutunud müüdiks. Seda kinnitab ka kaudsete maksude ülisuur osakaal, mis on Euroopa suurimaid ja mille kaastoimeliste mõjutegurite süsteem ühiskonnas on prognoosimatu. Mujal maailmas liigitatakse selliseid riske julgeolekuriskide kategooriasse. Meil aga öeldaks sellepeale, et see on kaitseministeeriumi rida, sest rahandusministeerium ju julgeolekuga ei tegele.

Olukord on aga Jürgen Ligi sõnul kergesti parandatav: „Saaksime palju parema koha, kui paneksime sotsiaalmaksu maksma töötajad oma palgast.” See tähendab, et eesmärgi saab kergesti saavutada maksudoonori ümbernimetamise abil, ja nagu see juba traditsiooniks on kujunemas, siis sisuliste probleemidega polegi vaja tegeleda.

Ligi sõnutsi saab aga isiku kõrget maksukoormust lahendada veel teisegi meetodiga. Selle kohaselt on mõistlik usaldada vaid neid uuringuid, mis valitsuspoliitikaid „õiges valguses” näitavad. Näitena tõi Ligi välja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmed.

 

Millest Eesti peavoolumeedia vaikib

 

Eelnev kinnitab, et  meie riiki ollakse võimelised juhtima valede ja õigete valikute alusel. Võimu ülesandeks on aga teha valik õigete ja valede valikute seast ja luua võimu kiitev valitsuskultuur, mis kiidaks vaid oleviku võimu, mitte ei tegeleks inimese või ühiskonna probleemide lahendamisega. Selle tulemusena kuuluvadki meie demograafia- ja väljarändeprobleemid lahendamatute hulka ja see olevatki normaalne ehk kultuurile omane. Mujal maailmas on ka nii ja kindlasti leidub uuringuid, mis seda kõike tõestavad ja seega tuleb need vaid leida ja ette kanda.

Probleem seisneb aga selles, et eelnevalt väljatoodud võimuretoorika ja mõttelaad ei ole kohane demokraatlikule riigile. Samasuguseid metoodikaid kasutas ka Nõukogude Liit oma võimupositsioonide kindlustamiseks, varjates ebasobivate materjalide kättesaadavust rahvamassidele, ja murrangud saidki alguse „ebasobivate materjalide” avalikustamisest.

Säärane olukord on omane feodaalkorrale, mille fragmendid avaldati juba „Postimehe” artiklis „Eesti maksusüsteem viitab feodalismile” (vt.: http://www.e24.ee/1109288/majandusmagister-eesti-maksususteem-viitab-feodalismile/ ) ja täies mahus trükiti ära „Estonian World Review”-s (vt.: http://www.eesti.ca/eesti-madal-maksukoormus-on-maailmapanga-aruande-kohaselt-muut/article38074). Sama teemat on käsitletud veel artiklites „Vabariigi asemel on loodud koloniaalmaa” (vt.: http://www.eesti.ca/vabariigi-asemel-on-loodud-koloniaalmaa/article38495) ja „Antiikaja näidete alusel võib väita, et Eestis kehtib endiselt feodaalkord” (vt.: http://www.eesti.ca/antiikaja-naidete-alusel-voib-vaita-et-eestis-kehtib-endiselt-feodaalkord/article36209).

Kahjuks ei ole Eesti siseriiklik peavoolumeedia neid artikleid julgenud avaldada, kartes ilmselt rikkuda rituaalse meediaruumi kombetalitust, mille hulka ei kuulu võimuideaalide kitsaskohtade kättenäitamine. Meil aga öeldakse sellepeale, et kui reaalseid protsesse näidata halvas valguses, siis see ohustab eestlase identiteeti, ja pimesikumängimisest on kujunenud rahvasport. Tulemusena aga poldagi võimelised enam oma olukorda hindama ega lahendusi rakendama, nagu see on demograafiaprobleemidega juba juhtunud.

Igal juhul võib meie riik uhke olla, et tal on Euroopa parim rahandusminister. Probleem seisneb aga selles, et sellist haruldast annet ei taha Euroopa Liidu liikmesriigid maksusüsteemide praktilisel ümberkorraldamisel kuidagi hinnata. Sama meelt on  Maailmapanga ja PwC analüütikud-rahandusspetsialistid. Aga see on juba  Jürgen Ligi tegemata töö, et see lõputu tarkus pole mitte kuidagi nendeni jõudnud. Ja paraku ei jõua ka, kui Euroopa parima rahandusministri laeks on  „Postimehe” veergudel niinimetatud väikeste tegijatega vaielda, sest mujale teda lihtsalt ei lasta.

 

Eesti TEGELIKUST maksukoormusest

 

Sarnaste tulemusteni maksukoormuse suhtes Maailmapanga ja PwC-ga on jõudnud veel Urve Palo 5. oktoobril 2011 eetrisolnud telesaates „Foorum”, olles samal ajal Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees. Palo väljatoodud andmetest selgub, et maksukoormus ulatub Eestis 67%-ni, samal ajal kui EL-i keskmine ulatus 69%-ni. Sellest moodustavad kaudsed maksud Eestis 44% ja EL-is keskmiselt 35%, otsesed maksud aga Eestis 23% ja EL-is keskmiselt 34%.

Seega võib Jürgen Ligi andmetele viidates väita, et isegi riigikogu rahanduskomisjoni liikmetel puuduvad õiged andmed Eesti tõepärase maksukoormuse kohta, kuid ilmselt pole ministeerium isegi seda suutnud tagada.

Ligi seisukohtadega vastupidisel seisukohal on ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõttemajanduse instituudi rahanduse õppetooli doktorant ja õppejõud Andro Roos, kelle sõnade kohaselt „aeg-ajalt ilmuvad ajakirjanduses ülevaated sellest, kui kõrge on Eesti maksukoormus. Suuremad meediaväljaanded on uurimustele tuginedes väitnud, et see on 39–49% sisemajanduse kogutoodangust. Samuti mainitakse, et võrreldes teiste riikidega ning kõiki asjaolusid arvestades peame olema õnnelikud, et meie kodumaal on ikkagi suhteliselt madalad maksud. Võiks olla palju hullem!

Kui arvestada, et sotsiaalmaks on 33%, tulumaks 21%, kogumispensioni makse 2%, töötuskindlustusmaks 1,4% + 0,6% = 2% ja käibemaks 20%, saame juba neid maksumäärasid kokku liites tulemuseks, et Eesti inimesel on maksuameti ees 78% eest kohustusi.”  Täpsem ülevaade:   http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=5843 .

Ilmselt leiab siin veelgi erinevaid metoodikaid, mille alusel inimese maksukoormust hinnata. Aga milline neist on õige ja milline vale, teab vaid suur juht ja õpetaja Jürgen Ligi ainuisikuliselt. Aga see on juba otsene feodaalkorra ilming.

EINAR EILAND

Autor on sotsiaalmajanduse magister.

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 15. numbri (veebruar-märts 2013) majandusküljel ilmunud kirjutis.

__________________

Kuidas lehte hankida?

„Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine[ät]rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.

Levijuhid:
Põhja-Eestis:

Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com
Mobiil: 59037103
Lõuna-Eestis:

Osvald Sasko
Mobiil: 55542270
Lääne- ja Kesk-Eestis

Jaan Hatto
E-post: stuvsta[ät]hot.ee
Mobiil: 51903374

Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.
„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja” peatoimetaja