PAUL TAMMERT: Kodanikuühiskond – milline sa oled? Vol II

24.07.2014. Tallinnas

Ühiskonnakord moodustub nelja erinevat sotsiaalset korda teostava mesogrupi enesekehtestamise tulemina, kusjuures määrav on see milline või millised neist on domineerivad.
Kui domineerib individualism, siis tekib turumajanduslik majanduskeskkond ja kasvab soov rikastuda.
Militaristliku valitsuskultuuri võludega võime tutvuda paljudes riikides Venemaast Süüriani välja. Seda aga, milline on elu bürokratismi poolt valitsetavas elukeskkonnas, kogeme iga päev Eestis tänu nii kohaliku valitsuse kui ka EL juhtorganite tegevusele.
Kodanikuühiskonnaks võiks nimetada riiki, kus avalike huvide otsuste langetamisel domineerib kodanikkonna (loe: mõtlevate ja teotahteliste inimeste) tahe.
Siinkohal tõuseb ilmselt küsimus, kuidas saaks see teostuda?
Pakun välja diskussiooni alustamiseks ühe võimaliku nägemuse.
Alustada võiksime näiteks KOV reformiga.
Mis oleks, kui KOV üksuseks oleks praegune maakond, mis on majanduslikult piisava võimekusega üksus. Selline üksus suudaks palgata kohaliku elu korraldamiseks vajalikud ametnikud ning pakkuda neile piisavalt tööd ja palka.
Kõige olulisem vastuväide sellisele ettepanekule on, et sellise suurusega haldusüksus mida juhitakse tsentraliseeritult, teeb lõpu demokraatiale ja see muutub parteipoliitika mängukanniks. Seega tuleks seda kuidagi tasakaalustada.
Tsentraliseeritud bürokraatlikku masinavärki saab tasakaalustada ja parteipoliitika mõju elimineerida kogukonnapõhise majoritaarse (üks saadik ühest ringkonnast) valimissüsteemiga.
Kui KOV volikogu on piisavalt suur (üle 50 inimese) ja see moodustuks täistöökohaga töötavatest kogukonnavanematest, kellest igaüks esindaks määratud territooriumil elavat ca 1000 või … inimese kogukonda, siis muutuks kohaliku poliitika olemus kardinaalselt.
Kogukonna vanema tööülesandeks oleks suhtlemine oma kogukonna liikmetega (kui selleks tekib vajadus), nende probleemide tuvastamine ning sellest vastavate KOV ametnike teavitamine, kelle ülesandeks ongi selliste probleemide lahendamine. Probleeme üldistades saavad nad tuvastada nende olemuslikud põhjused ning sellest lähtudes muuta ametnike ülesandeid ja töökorraldust.
Samas peab kogukonna vanem oma kogukonna liikmetele aktiivselt selgitama volikogus langetatud otsuseid ning näitama kuidas need teenivad just selle kogukonna liikmete huve.
Kui kogukonna vanem läheb n.ö automaatpiloodile ja hakkab tegutsema mõne teise huvigrupi huvides, siis võimaldab majoritaarne valmissüsteem ta kasvõi järgmisel päeval tagasi kutsuda ja vahetada välja kellegi teisega, kes teenib selle kogukonna huve paremini.
Selline süsteem pakub kodanikele võimaluse olla kursis toimuvaga ning teostada võimu, ilma sellesse otseselt ise sekkumata.
Uue süsteemi rakendumisel tekiks igal kogukonnal oma internetipõhine foorum, kust ta saaks ühelt poolt teada: mis on toimumas ja kuidas see puudutab teda isiklikult ning teiselt poolt esitada oma seisukohti, selgitaks välja ühishuvi ja anda volitusi oma kogukonnavanemale volikogus hääletamiseks.
Kõigil – kes seda suudavad ja tahavad seda – oleks võimalus osaleda aktiivselt kohalike probleemide lahendamisel või vähemalt olla kursis toimuvaga. Ja foorumis saaks ka tagantjärgi uurides, kes mida ütles ning kuidas just selline otsus sündis.
Mis aga kõige toredam – tekiks täiesti uut tüüpi poliitikute põlvkond, kes oleks avatud ja suudaks suhelda oma valijaid. See erineks oluliselt praegustest salakavalatest poliitikutest ning nende ärigrupeeringute huve teenivast poliitikast, mille otsused langetatakse tagatubades!

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/07/23/kodanikuuhiskond-milline-sa-oled-vol-ii/
_______________
Esimene osa SIIN.