Kiri põllumajandusministrile

Eha Metsallik
Allikas: http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=arvamus&lookup=rubriik&ID=516684 Austatud minister, lugesin teie käigust Raplamaale kohalikust lehest. Olen mesinduse nõustaja aastast 1996. Juba 2000. aasta kevad-suvel kell 10 hommikul mürgitati Roundupiga (15 ha kesapõldu) üks minu mesilagrupp Kädva külas Käru vallas Raplamaal. Kuid mul pole õnnestunud Eesti riigis 15 aasta jooksul tõestada, et täiesti süütu herbitsiid, mis pidi mõjuma ainult taimedele, tapab ka mesilasi! Ja too Kädva mürgitaja rääkis täpselt sama juttu, mis teie, härra minister, Raplamaa Sõnumites. Et mesilastel on ka haigused... Ja jäidki korraga kõik kell 10 haigeks ja ei leia enam tarusid üles ning on laabakil maas? Kogu maapind ümberringi on nendega kaetud, õietolm jalgade küljes, mitte kuhugi pole astuda. Pole peaaegu 15 aastat nii valjusti ja nii kurvasti rohkem nutnud kui tookord! Laste brigaad oli appi tulnud tollesse mesilagruppi vurritama. Nõustajale jooksevad kõik sellised appikarjed aastaid ja aastaid kätte. Eelmise, 2013. aasta Rapla valla parim põllumees mürgitas suured õitsvad põllud koos nelja mesiniku mesilatega Varbola-Kodila teeristi ümbruses. Aastaid tagasi saatsin põllumajandusministrile kirja, kus küsisin, missuguses Euroopa Liidu riigis veel päeval mürgitatakse nii nagu Eestis. Vastuseks sain neli lehekülge laialivalguvat teksti! Kui küsisin uuesti lühikesele küsimusele konkreetset vastust, siis leiti, et Inglismaal teatatakse ette mesindusorganisatsioonidele taimekaitsemürkidega töötlemisest nagu meilgi... kuid meil seda ju ei tehta! Palju aastaid oli Tambet Suva tõekuulutaja, et herbitsiidid mõjuvad ainult taimedele ning õietolmust toituvatele kasulikele tolmeldajatele ohtu ei ole. Nüüd on uus „tõekuulutaja“ Jan-Roland Raukase näol, ja paistab, et ka teie, austatud minister, olete selle parteiga/kooriga ühinenud! Fakt on see, et mürgitamise juhtude uurimise raha on täiesti vale institutsiooni (põllumajandusamet) käes, kes kiivalt kaitseb ainult põllumehi. Ja mesinikud on ammu käega löönud ning võimalusel metsadesse pagenud. Või lõpetanud tegevuse, vaatamata 10-20-aastastele mesinduse kogemustele ja oskustele, ja hingevalule. Kui piisavalt ka inimesi (elevante) mürkidega töödelda, võib juhtuda, et ka neil löövad mõned haigused lõppude lõpuks välja! Kuid see, et te euroheina vastu võitlusse astusite, on väga hea, kuna viimased aastad on eriti Rapla- ja Järvamaal tohutuid massiive õitsvaid heinamaid, liblikõieliste põlde jne, jne ainult toetuse saamise eesmärgil herbitsiididega niidetud - tunduvalt odavam ju kui purustamine. Õitsvaid heinamaid näeb igasuguses mürkidega töötlemise faasis. Tegelikult kirjutan aga mesilaste karjatamise küsimuses, kuna lugesin lehest, et kavatsete euroheina teemat veel juulis arutada. Olen olnud mahemesinduse initsiaator algusest peale. Nüüd on mahemesinikel mingi väike võimalus saada mesilasperede „karjatamise“ toetust, sama kui lammastel. Mesinikul peab olema 10 mesilaspere kohta 1 ha mahemaad. See võib küll asuda ka Eestimaa teises otsas, kuid kõige hullem on, et mesilaspered ei söö heina, vaid soovivad õielt õiele lennata. Kuid mesinik ise peab kõige kiiremal mesinduse hooajal oma mesilasperede karjamaa hävitama! Eestis on võimas kevadkorje puudelt-põõsastelt jne, kuid just suve teise poole korje on avamaadelt, mille mesinik ise peab likvideerima 31. juuliks. Kogu Eesti hävitab avamaadelt suve teise poole korje, mis kestaks muidu olulise osa augustist! Kõik on hästi piirkondades, kus peetakse loomi. Seal jõuavad ädaladki õitsema minna, andes veel augusti lõpu väärtuslikku korjet. Teen ettepaneku liikuda veidigi reaalsusele lähemale - põllumajandusministeerium tegeleb ju mingil määral ka näiteks metsanduse nõustajate ja toetustega. Mesinikud võiksid oma mesilasperesid ka metsamaale „maha kanda“, kui Euroopa Liit seostab toetamist maade olemasoluga. Ning kui üldse mingitest toetustest kõnelda, siis aastakümneid varem, kui mingid põllumajanduse toetamise hoovad ei olnud veel välja nuputatudki, on paljud riigid just mesilasperesid/mesinikke toetanud nende loodusele äärmiselt vajaliku tegevuse tõttu, austamaks liigirikkuse säilitajaid ning meie kõigi elu aluseks/vundamendiks olevaid tolmeldajaid putukaid. Absurdne on mesinike ja põllumeeste vastandamine. Mesindus on seemnekasvatuse alus ning kogu aianduse/põllunduse/looduse lahutamatu osa!