VARRO VOOGLAID: Aborditoetust on lihtsam saada kui sünnitoetust

2011. aatal postitasin Facebooki sellise märkuse:

“Ema ei saa lapse sünnitoetust Tallinnast, sest isa on sisse kirjutatud Kohila valda. Isa ei saa sünnitunnistust Kohila vallast, sest ema on sisse kirjutatud Tallinna. Rahaliselt ei olegi asi nii oluline, küll aga on oluline nöökiv sõnum, mis väljasureva rahvaga riigis selliselt toimides lapsevanemaile saadetakse.”

Täna võin seda korrata, sest nagu kogemus kinnitab, on olukord ikka põhimõtteliselt sama. Omavalitsuste kemplemine maksurahade endale saamise pärast jätab tagaplaanile sünnitoetuse tegeliku eesmärgi näidata perekondadele, et riik (ühiskond) hoolib laste saamisest ja toetab seda.
Seejuures on erakordselt irooniline, et kui sünnitoetus jäetakse võimalusel maksmata, siis abordiks käiakse riiklik toetus välja igal juhul – siis ei ole üldse küsimust, kas oled kuhugi sisse kirjutatud või mitte (kuigi, tõsi, aborditoetus seisneb protseduuri riiklikus subsideerimises, mitte abordi eest raha kätteladumises). Ilus sõnum perekondadele ja ühiskonnale, kas pole!?
Jah, küsimus ei ole niivõrd neis mõnesajas euros, mida oleks loomulikult hea saada sünnituskuludest tuleneva eelarveaugu lappimiseks, vaid põhimõttes. Küsimus on just nimelt hoiakus, mida avalik võim üles näitab.
Sellest, et Sotsiaalministeerium korraldab ja rahastab tuima järjekindlusega “Kumm on seks” stiilis viljatuid seksuaalsuhteid propageerivaid kampaaniaid, ent ei ole vist kordagi kulutanud avalikku raha abiellumise, perekondliku eluviisi ja lasterohkuse ideaali au sisse tõstmiseks, ei hakka rääkimagi.
Ja selliselt tegutseb siis riik, mille eksistentsi ei ohusta miski nii akuutselt kui jõhkra massiivina pealevajuv lastepõud ja sellest tulenev rahvastikukriis.
Ent lisaks põhimõttelisele tasandile on probleemil ka konkreetsemad tahud. Nimelt on siin tegemist hea näitega sellest, kuidas nn heaoluriigi struktuurid asetavad eelisolukorda üksikemasid ehk naisi, kes lapse sündi registreerides isa ei deklareerigi – erinevalt abielus emadest makstakse üksikemadele sünnitoetus igal juhul välja. Sellele leiab kinnitust vaadates nt §-i 13 lg 1 p 1 Tallinna Linnavolikuogu määrusest “Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord”:

“Sünnitoetus määratakse lapse vanemale tingimusel, et lapse mõlemad vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik(ud) enne lapse sündi ja vähemalt üks lapse vanematest või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta vahetult enne lapse sündi.”

Selline erinev kohtlemine näib olevat ilmselges vastuolus põhiseaduse §-ga 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning mis keelab diskrimineerimise mh sotsiaalse seisundi alusel:

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

See, kui avalik võim kohtleb inimesi, kes on abielus, halvemini kui üksikvanemaid, on põhimõtteliselt väär – selline olukord on äraspidine ja saadab ühiskonnale väärastunud sõnumi, et sotsiaaltoetuste “lüpsmiseks” on kasulikum olla üksikvanem kui abielus perekonnainimene.
Väidetavalt ei olevat see sugugi haruldane, et nn vabaabielus olevad inimesed võtavad rutiinselt välja üksikvanemate sotsiaaltoetusi, mis omakorda tähendab, et abielus inimesed pannakse halvemasse olukorda – “kasulikum” on mitte abielus olla.

 Allikas: http://vooglaid.wordpress.com/2014/07/17/aborditoetust-on-lihtsam-saada-kui-sunnitoetust/