PAUL TAMMERT: Kes valitseb turgu?

Tänapäeva turumajandus on liivakella kujuga.

27.07.2014.
Eesti maaelu sureb välja ja elanikkond lahkub Tallinna või veelgi kaugemale – mere taha. Miks?
Selles on süüdi tehnoloogiline progress. Kui varem pidid inimesed toimetulekuks ja toidu hankimiseks rügama päevast päeva põldudel ja metsades, siis on nüüd masinad vabastanud meid sellest vaevast.
Üks inimene oma masinaga teeb täna rohkem kui vanasti terve küla. Ja kuna tervel külatäiel inimestel pole enam tööd ja toimetuleku allikat, siis peavadki nad lahkuma.
Muidugi küsitakse siinkohal kohe, et aga miks nad ei tee mingit muud tööd seal külas. Miks nad ei hakka näiteks väärindama kohalikku toorainet ja tootma sellest midagi, mida turg vajab ja mis tagaks neile toimetuleku?
Ka selle probleemi põhjus on väga lihtne.
Nad ei saa seda teha, kuna ei suuda realiseerida oma toodangut!

---

Sattusin mõned aastad tagasi, kui ma veel püüdsin edendada ühistegevust, Gert van Dijk’i loengus kuulma huvitavat näidet Hollandist, mis küll riigi territooriumilt on Eestist väiksem, kuid kus elab üle 16 miljoni inimese.
Nimelt on Hollandis:
80 000 põllumeest
6 500 töötlevat ettevõtet
1 500 hulgimüügi ettevõtet
     7 kaubandusketti
5 000 kauplust
16 000 000 tarbijat.
Kui nüüd küsida, kelle käes on turuvärava võti, siis on sellele lihtne vastata:
7 kaubandusketi sisseostja käes! Kui nemad tahavad, siis pääseb tootja kaup turule ja kui ta ei taha, siis võib tootja oma pillid kotti panna ja sõita mujale palgatööd otsima.
Eesti olukord on täpselt sama, erinevus piirdub vaid sellega, et meil on neid kette viis!

---

Kaubandusketid on ülesse ehitatud tsentralisatsiooni põhimõttel! See tähendab, et igal kaubandusketil on vaid üks keskne ladu, kuhu ettevõtja võib oma kauba tuua ning kust see veetakse laiali kõikidesse kauplustesse üle kogu Eesti.
Lisaks kehtib veel põhimõte, et kõigis kauplustes peab olema sama kaubavalik ning nad peavad kõikides kauplustes olema sama hinnaga.
Kokku tähendab see, et jutule võetakse vaid neid, kes suudavad sõlmida tarnelepingu kümnete või sadade tonnide peale ning ettenähtud sagedusega kokkulepitud kellaajaks ja määratud kohta näiteks 3 tonni kaupa. Tarnitav kaup peab olema ühtlase kvaliteediga ning pakitud lõpptarbijale sobival viisil. Kui ettevõtja seda ei suuda, siis pole tal kohta turul!
Loomulikult ei suuda ükski väikeettevõtja selliseid tingimusi täita!
Ja niiviisi need külad välja surevad, sest otse tootja käest ei viitsi ükski normaalne inimene kaupu osta.

---

Seda lugu ilmestab hästi Rimi projektijuhi Tiit Eliase 600 000 eurone pistisejuhtum :
http://majandus24.postimees.ee/2670756/rimi-endist-projektijuhti-kahtlustatakse-hiigelpistise-votmises
http://www.ohtuleht.ee/561804/rimi-projektijuhti-kahtlustatakse-rohkem-kui-600-000-eurose-pistise-votmises
http://pilguheit.com/similar/20314834/kohus-m%C3%B5istis-rimi-endise-projektijuhi-pistise-v%C3%B5tmises-s%C3%BC%C3%BCdi

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/07/27/kes-valitseb-turgu/