Ilmunud on maikuu "Rahvuslik Teataja"
„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv
parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia
väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel.
Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii
päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee
on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida
iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku
Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee,
kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada
HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust
võtta meie levijuhtidega:
Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.eeTallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.
Juhtkiri
Rõõmustame koos lugejaga lehekuu
saabumise üle. Hetkel on väljas täissuvi ja see on vaid hiigla vahva, sest
päikeselist suveaega on meie ilmastikus tõesti vähe ja tuleb rõõmustada selle
vähesegi üle.
Toimetus on varemgi väitnud, et meil on kõrgetes riigiametites tegelased,
kes ei saagi aru, mis see riik ja riiklus õieti tähendavad. Väitele tuli
vahepeal kuhjaga kinnitust, kui Riigikohus kehtestas nn Kooseluseaduse, millega
Riigikogu hakkama ei saanud. Mis siis sellest? Keegi võib ju arvata, et nüüd on
vähemalt kehtestatud, koos rakendusaktiga (loe lk 12). Riigikohus võtab vastu
vastavad vajalikud seadused, jälgib nende täitmist ja võtab vastutusele
seaduserikkujad. Politsei teeb seda sama, kuidas siis nemad saavad kehvemad
olla (loe lk 6)!? Rääkimata maksuametist, kes saadab välja vastavad „määrused“, jälgib nende täitmist ja
võtab maksupahalased vastutusele. Jne. Riiki rohkem kui rubla eest! Kellegi
arvates nii see peabki ehk olema. Tahes-tahtmata tekib küsimus, milleks siis on
olemas üldse veel Riigikogu, valimised ja rahvas? Väike inimene, keda ikka
pilkavalt veel kodanikuks kutsutakse, on kui deemonite meelevallas, kes iga
hetk võivad ta maailma tükkideks rebida kui paberilipaka, võtta talt kõik, mis
ta on loonud: ettevõtte, vara ja vabaduse. Selline riik on olemas küll, „Tuhat ja üks ööd“-lugudes või Mustal Mandril
kuid mitte tsiviliseeritud maailmas. Sellisest riigist vähegi ettevõtlikumad
hingekesed põgenevad, jäävad järele need, kes ei tee midagi, ei loo midagi,
vaid loodavad saada, kas siis selle sama riigi käest või muul viisil – teevad
ainult seda, mida kästakse teha. Kas lugejale hakkab midagi tuttavat ette
tulema?
Tage
Erlander (Rootsi riigiminister 1946–1969) olevat öelnud, et riik tuleb rajada
vaid seadustele, vaid seadustele. Rootsis oli veel 90ndatel väga täpselt
määritletud ametnike pädevused, mida nad võisid teha pädevusepiire ületamata,
vastasel juhul oli see ametiseisundi kuritarvitamine. Euroopa Liiduga liitmisel
need seadusepügalad kadusid. See räägib iseenesest selget keelt, kes tegeleb
sõltumatute rahvuste riikluse lammutamisega. Ilmselt juhtkiri
ei ole see koht, kus rääkida võimude lahususest: seadusandlikust, täidesaatvast
ja kohtuvõimust.
Jean-Jacques Rousseau kirjutab raamatus „Ühiskondlikust kokkuleppest“
(prantsuse k „Du contrat social“): „Kui ametnik tahab teha seadusi
siis /-/ lagunenud riik langeb kas
despotismi või anarhiasse (prantsuse k si le magistrat veut donner les lois
/-/ l`Etat dissous tombe ainsi dans le despotisme ou dans anarchie (liv.
III, chap. 1).)“
Inimeste hulgad tarduvad ekraanide ees – käib eurolaul, tegelikult tarduvad
küll rohkem vaatama kui kuulama. Tegu on osava propagandaetendusega nende
suunamiseks ja mõjutamiseks, mille tulemused võltsitakse vastavalt vajadusele.
Iirimaa oli kord EL-vastasemaid rahvusi, võitis Eurovisiooni seitse korda,
kusjuures kolm korda järjest (1970,-80,-87,-92,-93,-94,-96) ja muutus märksa
eurosõbralikumaks. Mitu korda on Iisrael võitnud? Kas Iisrael on üldse Euroopa riik? Väike
Eesti!? Väike Eesti sai endale neegrist
rahvuskangelase. Kas ikka on veel keegi, kes ei saa aru, mis toimub? Nii Iiri,
Eesti ja Soome võidutulemused olid võltsingud, teatud avalikku arvamust
suunavate tulemuste saavutamiseks. Ega me siis muidu ei levita lehes üleskutset: ärge vaadake TV-d!
5. mail möödus 200 aastat Karl Marxi sünnist. Avati tema Hiinast
toodud hiigelkuju, millele käis sõnu peale lugemas ei keegi muu kui Jean-Claude
Juncker. Marx oli juut – juudirabi poeg, vandenõulane, inimeste vihkaja,
ebajärjekindel, korratu ja alkoholilembeline. Oleme temast meie lehes korduvalt
kirjutanud. (Näiteks „Rahvuslik Teataja“ nr-d 62 lk-d 10, 12 ja 66 lk
5). Ta ei saanud isegi oma tähtteost „Kommunistliku partei manifesti“ ise valmis. Aitama pidi tema
sõber – teine juut Friedrich Engels. Tolleagsed rahajuudid (teadaolevalt
Rothschildid) ostsid tema käest teooria, millega parimal viisil inimesi
lollitada. Marx „rajas“ väärõpetuse inimesest, väär-õpetuse inimühiskonnast ja
väär-õpetuse inimühiskonnast ajas – aja kulgemises ehk siis ajaloost.
Väärõpetus
ei jäänud XIX sajandisse vaid elab jõudsalt edasi. Eestimaa pojad ja tütred
käivad ringi pead juudirabi poja väärõpetust täis – ise seda taipamata, ega
siis muidu ei juhtu selliseid asju, millega alustasime juhtkirja. Kus on näited? Aga palun! Professor Mart
Raukas selgitas Vana-Kreeka demokraatiat. Kuulajate seast venis püsti
tuntud avaliku elu tegelane, kirjanik ja imestas: „Kuidas siis niimoodi, siis oli igal
pool ju alles orjus?“ Siinkirjutaja seletas Veneetsia Vabariiki, et seal polnud
parteisid, kuulajate seast venis püsti tuntud avaliku elu tegelane – poliitik ja imestas: „Kuidas niimoodi, siis ei
saanud ka demokraatiat olla?“
Üks
veidi helgem tähtpäev möödus vahepeal täielikus vaikuses: 27. aprill – möödus
57 aastat John F. Kennedy kuulsast kõnest, kus ta ütles, et tervet meie
praegust maailma täidab koletu vandenõu. Võiks ehk John F. Kennedyt uskuda.
Tema pidi olema USA presidendina „asjadega kursis“, kui teised on vaid
„vandenõuteoreetikud“. Kõne on ilmavõrgust kergesti leitav, nii inglisekeelse
alltekstiga kui ilma. Muideks ka samas kõnes mainib John F. Kennedy, et Marx
osteti oma pahatahtlikku teooriat välja mõtlema.
Neljandalt
leheküljelt leiab lugeja ühiskonna küsimustes asjatundliku teravmeelse Tiit
Madissoni kirjutise. Eha Metsallik kirjutab oma kohtumisest
maaeluministriga lk 7. Meie tubli kirjamehe Heiki Kortspärna kirjutist
sündimusest saab lugeda 8ndal leheküljel ja juba kaua avaldamise järge oodanud Feliks
Saareveti kirjutis lk 12. Lisaks
leiab lugeja veel palju muud huvitavat!
Head lugemist!
Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO
12.
mail 2018 Velisel
0 kommentaari:
Postita kommentaar