Eestis kehtib sõjaseisukord ja toimub massievakuatsioon
Ilmselt pole kellegi jaoks uudis, et meie siseriiklikul tasandid kehtib sõjaseisukord. Seda kinnitavad nii evakueeritavate inimeste mahud kui reaalset hukkunute arv. Hukkunute arvu saab kergesti määratleda nii alkoholismiohvrite kui ka sündimata jäänud laste arvu järgi, mille reaalsed kaod on oluliselt suuremad kui isamaasõja ja küüditatute arv kokku.
Sellise okupatsiooni läbiviimiseks kasutatakse mitmeid sotsiaalse, informatiivse kui finantsilise sõja metoodikaid. Siinkohal juhitakse meie riiki kui ettevõtet, kus poliittoodang peab vastama teatava eliidi tahtele. Välisinvestorist tuleb kujundada jumal, kes peaks lahendama kõik meie ühiskondlikud probleemid. See vabastab poliitilise tasandi igasugusest vastutusest ja tagab süüdimatuse.
Paraku pole kapitaliokupatsioonis midagi uut. Kapitalikord on lihtne, ühed trükivad raha ja teised on nõus seda kasutama. Siin võib igaüks ise otsustada kes riisub sellises olukorras koore. Väliskapitali sissevoolu soosimine on läbi ajaloo kaasa toonud rahvuskapitali väljaveo suurenemise, seda nii läbi eraisikute kui pankade. Reeglina on see kaasa toonud väikeriikide laostumise läbi rahvuskapitali väljaveo ja seda on praktiseerinud nii mõisamajandus selle sajandi alguses kui nõukogude kord meie lähiminevikust ja rahvamajanduselt asemele rahamajandusele valik tänapäeval.
Selliseid näiteid võib tuua nii mitmelt mandrilt. Mehhikos värvati
indiaanlasi USA autotööstuse tarvis. Valitsus maksis kinni indiaanlaste
koolituse ja tulemusena jätsid pajud maha enda kodukohad. Pidu kestis
hetkeni kui avanesid Aasija turud ja selgus, et sealsetel turgudel on
veelgi odavam autosid toota. Seejärel toimus USA tööstuse lahkumine
regioonist ja Mehhiko valitsus kannab siiamaani kulutusi õpetades
indiaanlasi uuesti põldu pidama ja kala püüdma.
Teise näite võib tuua läänemalt, kus välismaistele investoritele müüdi nii jahu ja jõusöödatehas kui leivatööstus. Tänaseks on jõusöödatehas viidud vanarauda ja leivatehas suletud. Ilmselt oli jõusöödatehase puhul vaja vaid klientide nimekirja kellele välismaist jõusööta müüa ei enamat ja seega ostutuski siine tööstus üleliigseks ja muutus vanarauaks.
Tuues näite aga ehitusbuumi aegsest Eestist siis ehitusmulli lõhkemiselt vabanes riigieelarve mahuga võrreldav rahamass, mis leidis kiire tee Rootsi pankadesse. Ilmselt on naiivne loota, et see leidis tagasitee eesti ettevõtjani. Sellega hoiti madalad välisriikide pankade intressimäärasid et sealsed ettevõtted saaksid veelgi agaramalt siinseid ettevõtteid ära osta. Kohaliku banaanivabariigi valitsus häälestati aga välisinvestorite pidulikuks vastuvõtuks.
Meie veendumus, et välisinvestori kaasamine toob, kaasa sotsiaalmajandusliku olukorra paranemise on pikemas perspektiivis müüt, sest toob kaasa vaid olukorra kus inimene konkureerib enda tööjõuga võimalikult madalate palkade nimel töö tegemise eest. Tema poolt loodud tooted konkureerivad vastupidiselt võimalikult kasumi maksimeerimise nimel, nagu äripõhimõte seda nõuab. Sellest saadava vaheltkasu maksimeerimine ja riigist väljaviimine ongi välisinvestori peamine ülesanne. See on peamisi põhjusi mis toob kaasa ääremaastumise leviku doonorriikides, ajude väljavoolu, töökohtade kadumise ja muu regionaalse arengupeetuse probleemid. Teisalt milline mõtlev investor tooks enda kõrgtehnoloogia arendamiseks mõnda välisriiki kui sisemaised võimalused selle realiseerimist võimaldaksid. Seega on siia tuleva tüüpinvestori Sposatolik ja Angotilik ajutüüp juba ette määratud.
Eesti investeeringunäidete puhul pole siinsele turule mõtete tuua ka kõrgtehnoloogilist toodet, sest kõrgtehnoloogilist toodet suudavad tarbida rikkamad turud ja sellise tooteloomise protsessi haldamine vajab ajusid. Kui need ajud ka olemas on räägivad nad välisinvestori jaoks vales keeles ja kultuuris, seega on ettevõtluskultuuril baseeruva lahendi leidmine kõrgtehnoloogilise toote loomiseks raskendatud. Targa töölise olemasolu vaeses riigis on välisinvestorile nuhtluseks. Ta võib varastada sinu idee ja hakata ise ettevõtjaks ning kindlasti on tal ka teatavad eelised, sest ta tunneb kohalikke olusid paremini. Ettevõtluse käimavedamiseks vajaliku raha saaks aga lähemalasuvast pangast. Selle arengu saab aga kergesti elimineerida läbi intressimäärade kasvu, ajude väljavoolu ning iseolemisvõimet (ühistegevusvõimet) tagavate teadmiste mitteandmise. Lahkunud sõjapõgenikke saab aga edukalt rakendada enda välismaiste emafirmade ja ühiskonna arenduses. Piiri taha on iga mõtlev aju teretulnud, sest on võimeline täiendama sealselt allakäivat geneetilist baasi ja olema maksumaksja.
Selleks, et muuta rahvamajandusliku ettevõtlust toimivaks ja katta arenguid siseriikliku investeerimisvõimega, vajame vastavaid ühistegevuslikke oskusi ja teadmisi. Nende teadmiste ja võimaluste puudumine ühiskonnas viitab sellele, et rahvamajandusel baseeruva riigi loomine ei kuulu võimu arenguprioriteetide hulka. Vaja on luua korporatiivne massiühiskond, kellel pole ei rahvust, sugu ega kodumaad. Kokkuvõttena kujuneb ka selle riigi poliitikast pesupulbri reklaam.
Einar Eiland
Allikas: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eestis-kehtib-sojaseisukord-ja-toimub-massievakuatsioon?id=64416384
Teise näite võib tuua läänemalt, kus välismaistele investoritele müüdi nii jahu ja jõusöödatehas kui leivatööstus. Tänaseks on jõusöödatehas viidud vanarauda ja leivatehas suletud. Ilmselt oli jõusöödatehase puhul vaja vaid klientide nimekirja kellele välismaist jõusööta müüa ei enamat ja seega ostutuski siine tööstus üleliigseks ja muutus vanarauaks.
Tuues näite aga ehitusbuumi aegsest Eestist siis ehitusmulli lõhkemiselt vabanes riigieelarve mahuga võrreldav rahamass, mis leidis kiire tee Rootsi pankadesse. Ilmselt on naiivne loota, et see leidis tagasitee eesti ettevõtjani. Sellega hoiti madalad välisriikide pankade intressimäärasid et sealsed ettevõtted saaksid veelgi agaramalt siinseid ettevõtteid ära osta. Kohaliku banaanivabariigi valitsus häälestati aga välisinvestorite pidulikuks vastuvõtuks.
Meie veendumus, et välisinvestori kaasamine toob, kaasa sotsiaalmajandusliku olukorra paranemise on pikemas perspektiivis müüt, sest toob kaasa vaid olukorra kus inimene konkureerib enda tööjõuga võimalikult madalate palkade nimel töö tegemise eest. Tema poolt loodud tooted konkureerivad vastupidiselt võimalikult kasumi maksimeerimise nimel, nagu äripõhimõte seda nõuab. Sellest saadava vaheltkasu maksimeerimine ja riigist väljaviimine ongi välisinvestori peamine ülesanne. See on peamisi põhjusi mis toob kaasa ääremaastumise leviku doonorriikides, ajude väljavoolu, töökohtade kadumise ja muu regionaalse arengupeetuse probleemid. Teisalt milline mõtlev investor tooks enda kõrgtehnoloogia arendamiseks mõnda välisriiki kui sisemaised võimalused selle realiseerimist võimaldaksid. Seega on siia tuleva tüüpinvestori Sposatolik ja Angotilik ajutüüp juba ette määratud.
Eesti investeeringunäidete puhul pole siinsele turule mõtete tuua ka kõrgtehnoloogilist toodet, sest kõrgtehnoloogilist toodet suudavad tarbida rikkamad turud ja sellise tooteloomise protsessi haldamine vajab ajusid. Kui need ajud ka olemas on räägivad nad välisinvestori jaoks vales keeles ja kultuuris, seega on ettevõtluskultuuril baseeruva lahendi leidmine kõrgtehnoloogilise toote loomiseks raskendatud. Targa töölise olemasolu vaeses riigis on välisinvestorile nuhtluseks. Ta võib varastada sinu idee ja hakata ise ettevõtjaks ning kindlasti on tal ka teatavad eelised, sest ta tunneb kohalikke olusid paremini. Ettevõtluse käimavedamiseks vajaliku raha saaks aga lähemalasuvast pangast. Selle arengu saab aga kergesti elimineerida läbi intressimäärade kasvu, ajude väljavoolu ning iseolemisvõimet (ühistegevusvõimet) tagavate teadmiste mitteandmise. Lahkunud sõjapõgenikke saab aga edukalt rakendada enda välismaiste emafirmade ja ühiskonna arenduses. Piiri taha on iga mõtlev aju teretulnud, sest on võimeline täiendama sealselt allakäivat geneetilist baasi ja olema maksumaksja.
Selleks, et muuta rahvamajandusliku ettevõtlust toimivaks ja katta arenguid siseriikliku investeerimisvõimega, vajame vastavaid ühistegevuslikke oskusi ja teadmisi. Nende teadmiste ja võimaluste puudumine ühiskonnas viitab sellele, et rahvamajandusel baseeruva riigi loomine ei kuulu võimu arenguprioriteetide hulka. Vaja on luua korporatiivne massiühiskond, kellel pole ei rahvust, sugu ega kodumaad. Kokkuvõttena kujuneb ka selle riigi poliitikast pesupulbri reklaam.
Einar Eiland
Allikas: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eestis-kehtib-sojaseisukord-ja-toimub-massievakuatsioon?id=64416384
0 kommentaari:
Postita kommentaar