Juudi „revolutsionäärid“ maailma ümber kujundamas, 7. osa
2. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2018/01/juudi-revolutsionaarid-maailma-umber.html
3. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2018/01/juudi-revolutsionaarid-maailma-umber_5.html
4. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2018/01/juudi-revolutsionaarid-maailma-umber_25.html
5. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2018/03/juudi-revolutsionaarid-maailma-umber.html
6. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2018/04/juudi-revolutsionaarid-maailma-umber.html
_______________
Selles „Rahvusliku Teataja“ (RT) numbris (loe lisaks samal teemal RT 62 lk 10 ) lõpeb pikem kirjutis, kuidas sionistlikud juudid valmistavad ette Maailma Uue Korra kehtestamiseks, mis näeb ette rahvusriikide hävitamist ja läänemaailmas George Orwelli teoses „1984“ kirjeldatud orjaühiskonna loomist.
Toimetus.
FRANKFURDI KOOLKOND LÄÄNE ÜHISKONDADE LAMMUTAJANA
1931. aastal loodi Frankfurdi ülikoolis marksistliku mõtleja Max Horkheimeri eestvõttel põhiliselt juutidest (Erich Fromm, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Walter Benjamin, Ernst Bloch, Jürgen Habernas jt) koosnev uusmarksistlike filosoofide rühmitus. 1933. aastal, pärast Hitleri võimulesaamist Saksamaal, emigreerusid Frankfurdi grupeeringu liikmed USA-sse, asudes tegutsema Kalifornia ülikooli juures.
1960–1970. aastail valmis Herbert Marcusel (1898–1979) uus revolutsiooniline teooria, mille järgi uueks revolutsiooniliseks klassiks on, mitte nagu rahvuskaaslasel Marxil proletariaat, vaid kõikvõimalikud rahvus- ja seksuaalvähemused: LGBT gruppi kuuluvad seksuaalperverdid (mis nüüd on saanud lühendatud ja laiendatud tähenduse: LGGBOTTTIQQAAP, kus on oma koha leidnud ka nt surnu- ja loomakeppijad), sooneutraalne seltskond, vasakäärmuslased, feministid, end antifašistideks nimetav seltskond, kõikvõimalikud eri rassidest „põgenikud“, islamistid jt, kelle abil loodetakse hävitada veel praegu olemasolevale kultuurile, traditsioonile, perekonnale ja kirikule tuginevad ühiskonnad.
Marcusest sai Euroopa ja Põhja-Ameerika uusvasakpoolsete peaideoloog, kes oli eriti populaarne Saksamaa, Prantsusmaa ja USA üliõpilaskonna (1968. aasta Pariisi üliõpilasrahutused!) ning pedagoogide seas. Tema teooria järgi tuli kõik normaalne, mis seni oli ühiskondi koos hoidnud, kuulutada ebanormaalseks. Hävitada tuli riike-rahvaid kooshoidev ühisosa, atomiseerida ühiskonnad, et uue ideoloogia sisseseadmisele puuduks igasugune vastupanu. (Sel taustal on arusaadav, miks „uut Euroopat“ ülesehitav Euroliidu ladvik peab endale kõige ohtlikumaks rahvusriiklust.) Seda kõike aitab saavutada (eriti noorsoo hulgas) üliaktiivselt külvatav äärmuslik, lausa lapsik, egoism, mis asetab esikohale isikliku kasu- ja lõbujanu ning eitab igasugust vastutustunnet. Mina-teadvus on saanud maailma keskpunktiks – kõik peavad tegema ja mõtlema nii, nagu mina õigeks pean! Taoline egoismi propageerimina ohustab Läänt, on sellele lausa surmaohuks.
Teise Frankfurdi koolkonna mõtleja, Theodor Adorno (1903-1969), vaimutöö viljaks on 1960. aastail Läänes levima hakanud nn seksirevolutsioon, mis tollaste noorte, eriti hipide, hulgas lausa katkuna levima hakkas koos suguhaiguste ja muu seksuaalse lõtvuse hulka kuuluvaga. Selle, igasuguseid moraalireegleid eirava, „revolutsiooni“ eesmärgiks oli inimeste „seksuaalne vabanemine“. Seksirevolutsioonist olid otseselt huvitatud rasestusvastaste pillide väljatöötajad, kellele see „revolutsioon“ meeletuid kasumeid tõi ja kes „filosoofe“ rahastada ei unustanud. Ühtlasi vabastas see „revolutsioon“ Lääne inimese „ebatervest häbelikkusest, silmakirjalikkusest ja süütundest“. „See on tabude kadumise ja inimese õnnelikuks saamise lugu,” filosofeeris Adorno ühes oma teoses.
„Inimese õnnelikuks saamise“ looga haakub näitlikult informatsioon globalistide laborist Kanadast, mille järgi on sellel maal lubatud seks loomadega, ent laste kasvatamine traditsiooniliste pereväärtuste vaimus olevat ohtlik laste vaimule(!). Teises globalistide laboratooriumis – Rootsis, võitlevad sealsed noorsotsialistid nekrofiilide õiguste eest(!)
1960–1970. aastail muutusid paljud Lääne ülikoolid vasakpoolse ideoloogia kantsideks ja ajupesukeskusteks, kus levitatakse oma ideoloogilisi arusaamu „uuest progressiivsest“ elukorraldusest, kõikvõimalikest „õigustest“, mida kõlavalt inimõiguste hulka kuuluvaiks peetakse (nt seks taburetijala või auto väljalasketoruga. Ha-ha! – Autor). Samas on Lääne ülikoolide õppetase meeletult langenud ja isegi Tartu ülikoolis ei ole 52 protsenti tudengeist võimelised räägitust-kirjutatust aru saama. Kuid hariduse andmine kõrgkoolides ei olegi primaarne, selleks on uuest ja „õigest“ ideoloogiast arusaamine ning selle levitamine!
GEORG SOROS, KUI MAAILMA UUE KORRA EESTVÕITLEJA Ungari juudi päritolu miljardärist riskikapitalist ja filantroop George Soros (1930, sünninimi: Schwartz), kes on oma tegevuse sihiks seadnud rahvusriikide hävitamise ja multikultuurse maailmakorra ülesehitamise, lõi juba 1980. aastatel nn Avatud Ühiskondade võrgustiku, kuhu kuulub ka 1990. aastal asutatud Avatud Eesti Fond, mis on tegelenud rahvusriiklust õõnestava tegevusega. Radikaalne, traditsiooniliste ühiskondade hävitaja Soros on aastate vältel oma „avatud ühiskonna“ organisatsioone rahastanud 32 miljardi dollariga. 2018. aasta algul lisas Soros sellele meeletule summale uue eraldise 18 miljardi dollari näol, nagu teavitas ka Eesti kartellimeedia.
Valitsusväliste organisatsioonide, mida rahastab juudimiljardär Soros ja teised juudipankurid (kes oma osalust sel moel nagu Soros ei afišeeri) on loonud teisigi õõnestusvõrgustikke nagu Piirideta Arstid ja Päästke Lapsed! Selliseks organisatsiooniks on George Sorose initsiatiivil 2007. aastal asutatud Euroopa Välissuhete Nõukogu, mille liikmeskonda kuulub ka Sorose truu käsilane, Milton Friedmani preemia laureaadist endine Eesti peaminister Mart Laar. Taoliste rahvusriikluse vastaste organisatsioonide finantseerijail on ideoloogiline plaan Lääne ühiskondade destabiliseerimiseks ja Maailm Uue Korra sisseseadmiseks.
Peale Donald Trumpi valimist USA presidendiks, võis selle plaani peaproovi näha, kui USA poliitilisse establishmenti mittekuuluva ärimehest poliitiku vastu mobiliseeriti igasugused radikaliseerunud „vähemused“ (antifad, äärmusvasakpoolsed, feministid, seksuaalhälvikud, neegrid, latiinod jne), kelle abil püüti rahva poolt valitud presidenti võimust loobuma sundida. Nagu teame, toetasid Trumpi vastaseid aktiivselt juutidele kuuluvad meediakanalid, mis moodustavad vähemalt 80–90 protsenti USA ajakirjandusest.
Maailma vägevate ees lausa piiritult pugev Eesti poliitiline ladvik tollase presidendi näol autasustas George Sorost 1998. aastal Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgiga, ilmselt ikka demokraatia edendamise eest. Mis aga tegelikult väljendab Sorose puhul rahvaste vägivaldse segamise eest võitlemises, klassikalise inimliku moraali ja rahvuskultuuride hävitamises, inimlikkuse ja loomuliku eluatmosfääri ning loomulike inimsuhete väljajuurimises ja muus rahvusriiklust hävitavas tegevuses.
Viimasel aastal väljendub George Sorose avatud ühiskondade alane tegevus oma sünnimaa Ungari vastu võitlemises, kes on südilt vastu hakanud Euroopa Liidu ladviku püüdele ujutada Euroopa riigid üle Lähis-Idast ja Aafrikast sissetoodud nn põgenikega. Seda tegevust toetab kahjuks ka Eesti võimuladvik kui truu Euroliidu juhtide sülekoer.
EESTI POLIITILINE LADVIK, KUI JUUDI „RAHADEMOKRAATIA“ TRUU KÄSILANE
Meie Eesti demokraatiast on saanud juba aastaid tagasi (alates astumisest Euroliitu) võltsdemokraatia, mitme-partei diktatuur, mida valitsevad establishment-erakondade grupid, kes nimetavad rahva huvide eest seisvaid poliitilisi jõude populistideks ja kostitavad väljenditega nagu „nats”, „äärmuslane”, „rassist”, „vihakõneleja”, „ekstremist” jne. Kuigi väidetakse, et elame liberaalses demokraatias, kus sõnavabadus oleks nagu pühamast püham, on selge, et on olemas õige arvamus ja valed arvamused. Õige arvamus on loomulikult see, mis väljendab juudi silmakirjalikkusele omaselt toetust nn liberaalsetele euroopalikele väärtustele, multikultuursusele, sallivusele jne. Lääne ühiskonnad, kuhu loomulikult kuulub ka Eesti, polariseeruvad väärtuspõhistel printsiipidel, kus moraal ja kõlbelisus ei ole enam järgimist väärivad väärtused. Globaliseerumine, milleks juudilikku Maailma Uut Korda on kombeks nimetada, olevat vältimatu. Mitteallumine „progressile“, mille eest seisavad peavoolu poliitikud, eesotsas Sorose ustava käsilase, meid Brüsselist valitsema saadetud president Kersti Kaljulaidiga, on rumal ja perspektiivitu. Sellele vastuseismine ei ole mitte ainult rumal vaid kahjustavat ka Eesti tulevikku, püüavad meid veenda propagandistid ja Brüsseli peremeeste ees lömitav poliitlad- vik. Nendele allutatud peavoolu meedia propageerib, et sellele (st Maailma Uuele Korrale) alternatiivi ei ole. Muidugi varjates silmakirjalikult, et (RAHA)JUUTIDE VÕIMULE nende arvates alternatiivi ei ole, lisaksin asjatundlikult juurde.
Siinkohal on sobiv ära tuua tsitaat sionist Isaac Blümcheni 1934. aastal Austrias ilmunud raamatust „Kõrgema rassi õigus“ (saksa k „Das Recht der überlegenen Rasse”), kus on kirjas: „20. sajandiga on alanud juudi ajastu: me valitseme ning maailma peab seda teadma. /-/ Juudi rassi üleolek ning õigus valitsemisele põhineb lihtsalt tõsiasjal, et me seda valitsemist tegelikkuses juba teostame. Võidetud kummardavad just nimelt möödapääsmatu ees.” Juutide mõjuvõimu kinnitab ka tsitaat Eesti internetiavarustel levivast suuremahulisest (autorlusele osutamata) kirjutisest „Uus maailmakord – kelle kasuks ja kelle juhtimisel“: „Seda juutide maailmavalitsemise aktuaalset tegelikkust võib iga arukas ja mõtlemisjulge inimene tähele panna ka suvalisest ajalehest, lugedes näiteks sellest, kuidas Saksamaa valitsus holokausti-ärimeeste järjekordse šantaaži peale Iisraelile või Ülemaailmsele Sionistlikule Kongressile järjekordsed miljardid üle kannab; kuidas kõikide poliitiliselt korrektsete riikide poliitiliselt veel korrektsemad valitsustegelased mõne Simon Wiesenthali, Elie Wieseli või Efraim Zuroffi ees lipitsevad, et täita kõik nende soovid ja anda Iisraelile kõik oletatavad ja tegelikud sõjakurjategijad ja represseerida antisemiitidena kõik sionistide vaenlased; kuidas suurriik Ameerika Ühendriigid annab Iisraelile igal aastal miljardeid tagastamatut finantsabi ning toetab kõiges Iisraeli poliitikat; kuidas sionistlik lobby võib antisemitismis süüdistatuna kohtu alla anda ükskõik kelle, kes kirjutab kriitiliselt ja objektiivselt judaismist ja sionismist, nii et antisemitismi ametlikuks definitsiooniks on muutunud kõige laiemalt tõlgendatav „mõtlemine ja käitumine, mis ei meeldi sionistidele“; ning kuidas Eesti banaanivabariigi parlament võttis vastu otsuse tähistada koolides holokaustireligiooni püha.” (27. 1 – Toim)
Selle arikli piiratud mahu tõttu ei hakka siin ära tooma oma 2004. aastal ilmunud raamatus „Maailma Uus Kord” avaldatud rohkearvulisi tsitaate sionistlikelt juutidelt, kes kiitlevad oma mõjujõu ja juba praegu läänemaailma valitseva (raha)võimuga. Sellele lugejale, kelle arvates ma (raha)juutide hädaohtu üle tähtsustan, soovitan läbi lugeda 19. sajandi lõpus koostatud „Siioni tarkade protokollid”, veendumaks kui palju Siioni tarkade poolt kirjapandust on tänapäevaks ellu viidud.
Kasutatud kirjandus:
Madisson, Tiit. Maailma Uus Kord. Lihula, 2004.
Internet: www.objektiiv.ee.
Internet: www.vikipeedia.ee
TIIT MADISSON
parteitu vaatleja
LÕPP
0 kommentaari:
Postita kommentaar