Kuidas saab olla nii empaatiavõimetu?
Varro Vooglaid
Pealkirjas välja toodud väitega on absoluutselt võimatu nõustuda. Kuidas ei ole vajadust, kui jutt käib elust ja surmast?! Kuidas saab olla nii empaatiavõimetu? Kui muu ei aita, siis võiks ju mõelda olukorrale, kus su enda teismeline tütar on suremas ja Haigekassa keeldub ravimite ostu toetamast. Vajadus mitte üksi eksisteerib, vaid on karjuv – just nagu on karjuv vajadus ka selleks, et omalt poolt tuleks vastu mitte ainult riik, vaid ka vereimejaist ravimikorporatsioonid.
Ei tohiks ju olla tarvis isegi mitte keskmist intellekti ja elementaarselt toimivat südametunnistust mõistmaks, et haigete inimeste abistamiseks annetuste kogumisest ei tohi kujuneda valitsuse ja farmaatsiakorporatsioonide nuumamise vahend. Tegelikult on probleem veel oluliselt laiem ega piirdu üksnes ravimite soetamisega – olulisi (!) maksusoodustusi tuleks teha kõigeks niisuguseks tegevuseks, mida inimeste annetuste eest teostatakse, sest (a) annetatakse ikka seda vähest raha, mis on juba pärast niigi absurdselt suurte maksude tasumist kätte jäänud ning (b) seda annetatakse konkreetse eesmärgi poole püüdmiseks, mitte vabatahtlikult veelgi rohkem oma rahast valitsusele üleandmiseks.
Mõtlen selle peale iga kord, kui näen, kui suur summa SAPTK-le annetatud rahast tuleb pidevalt (karistuse ähvardusel) riigile maksudena ära anda – selleks, et valitsusvõim saaks viia ellu kõikvõimalikke ideoloogilisi ja poliitilisi ambitsioone, millele vastu seismiseks on raha inimeste poolt üldse SAPTK-le annetatud. Siiani ei ole mina parkau näinud mitte ühtegi märki sellest, nagu oldaks meie võimuringkondades päris kodanikuühiskonna tekkimisest ja kasvamisest reaalselt huvitatud.
Palju mõnusam on teeselda kodanikuühiskonna edendamist, poputades kenasti valitsuse poliitilist ja ideoloogilist tellimustööd teostavaid võltskodanikuühiskonna organisatsioone, nagu nt EMSL, Eesti Inimõiguste Instituut, Lastekaitse Liit jne. Jällegi peab ütlema, et küsimus ei ole selles, nagu ei teataks, mida probleemi lahenduseks teha – küsimus on selles, et probleemi ei soovita lahendada.
Allikas: Facebook
Pealkirjas välja toodud väitega on absoluutselt võimatu nõustuda. Kuidas ei ole vajadust, kui jutt käib elust ja surmast?! Kuidas saab olla nii empaatiavõimetu? Kui muu ei aita, siis võiks ju mõelda olukorrale, kus su enda teismeline tütar on suremas ja Haigekassa keeldub ravimite ostu toetamast. Vajadus mitte üksi eksisteerib, vaid on karjuv – just nagu on karjuv vajadus ka selleks, et omalt poolt tuleks vastu mitte ainult riik, vaid ka vereimejaist ravimikorporatsioonid.
Ei tohiks ju olla tarvis isegi mitte keskmist intellekti ja elementaarselt toimivat südametunnistust mõistmaks, et haigete inimeste abistamiseks annetuste kogumisest ei tohi kujuneda valitsuse ja farmaatsiakorporatsioonide nuumamise vahend. Tegelikult on probleem veel oluliselt laiem ega piirdu üksnes ravimite soetamisega – olulisi (!) maksusoodustusi tuleks teha kõigeks niisuguseks tegevuseks, mida inimeste annetuste eest teostatakse, sest (a) annetatakse ikka seda vähest raha, mis on juba pärast niigi absurdselt suurte maksude tasumist kätte jäänud ning (b) seda annetatakse konkreetse eesmärgi poole püüdmiseks, mitte vabatahtlikult veelgi rohkem oma rahast valitsusele üleandmiseks.
Mõtlen selle peale iga kord, kui näen, kui suur summa SAPTK-le annetatud rahast tuleb pidevalt (karistuse ähvardusel) riigile maksudena ära anda – selleks, et valitsusvõim saaks viia ellu kõikvõimalikke ideoloogilisi ja poliitilisi ambitsioone, millele vastu seismiseks on raha inimeste poolt üldse SAPTK-le annetatud. Siiani ei ole mina parkau näinud mitte ühtegi märki sellest, nagu oldaks meie võimuringkondades päris kodanikuühiskonna tekkimisest ja kasvamisest reaalselt huvitatud.
Palju mõnusam on teeselda kodanikuühiskonna edendamist, poputades kenasti valitsuse poliitilist ja ideoloogilist tellimustööd teostavaid võltskodanikuühiskonna organisatsioone, nagu nt EMSL, Eesti Inimõiguste Instituut, Lastekaitse Liit jne. Jällegi peab ütlema, et küsimus ei ole selles, nagu ei teataks, mida probleemi lahenduseks teha – küsimus on selles, et probleemi ei soovita lahendada.
Allikas: Facebook
0 kommentaari:
Postita kommentaar