RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 17. detsember 2011

Poliitikud jätavad sedustesse auke, et hiljem nende abil ise rikastuda


Äri ja poliitika on tihedalt seotud. Tihedamalt, kui paljud aatelised inimesed sooviksid seda näha. Pahatihti võib näha, kuidas poliitik või ekspoliitik hakkab samal ajal ajama mingit kahtlast äri. Eks siseinfo on alati eeliseks, sest siis suudetakse ennetada teisi ja uues valdkonnas nn "puhas töö" teha. Eriti kui seadusi tehakse ise või nende tegemist mõjutatakse enda või kellegi teise ärihuvidest lähtuvalt.
Meil on üles kerkinud süüdistusi, et Eestis saavad ärikad lausa omale sobivaid seadusi osta. Ei tea kuidas sellega on, aga kahtlused on tugevad. Ikka juhtub aeg-ajalt nii, et mingid seadused tulevad teatud firmade kasuks või teiste vastu ja sageli just õigel ajal. See võib tunduda küll puht juhusena, kuid kui vaadata firmade juhtide parteilist kuuluvust või tutvusi, siis võib igaüks siin järeldused ise teha...

Hiljutine juhtum IRL-i poliitikutest ärimeete (mis loomad need veel on?) Stelmachi ja Raudse elamislubadeäriga näitab selgelt, kuidas erakonnad on segi ajanud riigi- ja isiklikud huvid. Asi ulatub lausa ministriteni välja.
Lisaks sellele, et selline äri on ebaeetiline ja kahjustab Eesti rahvuslikke huve, on siin tegu Venemaalt tuleva kahtlase rahaga. Pole kellegile saladuseks, et Venemaal on maffia, FSB ja ärimehed omavahel seotud. Raha kasutatakse naabermaade poliitiliseks hõivamiseks. Meenutame kasvõi seda, kuidas vene "ärimehed" hakkasid Soomes sealsete militaarobjektide naabrusesse ja Soome-Vene piiriäärde. Muide nüüdseks on Eestis välismaalastele maa müümine ilma piiranguteta. Vene raha otsib sageli kohta, kus seda puhtaks pesta. Eesti on selleks hea koht, kui lisaks elamisloale avaneb võimalus ka seda puhtakspestud raha Euroopas laiaks lüüa. Aga mis kasu sellest Eestile on?
Majandusminister Juhan Parts on end ennegi eestlaste suhtes hoolimatu ja küünilise ministrina näidanud. 2006 aastal, kui ta oli peaminister, saatis ta verekoerad koos märulipolitseiga Lihulasse naiste, laste ja meeste vastu. Kumminuiadega peaksti paljude pead jõhkralt veriseks. Milleks seda tehti? Eestlased püstitasid sinna üksnes monumendi neile meestele, kes Saksa mundris tegid seda, mida Eesti Vabariigi oma sõjavägi ei teinud (ehk peaks kõik nõukogude okupatsiooni ohvrid esitama kahjunõude eesti Vabariigi vastu?). Pealegi kui omaksed viidi Siberisse, siis oli neil meestel õigus sõdida Venemaa vastu, et vabastada sinna viidud omaksed. Samal ajal seisis pealinnas vankumatult verise nõukogude okupatsiooni sümbol - Pronkssõdur!
Ilusate loosungitega hullutatakse valijaid ja siis saadakse "riigipiruka" ligi. Siis unustatakse kõik ilusad sõnad ja lubadused ning hakatakse tegeme hoopis midagi muud - seda mis neile endale kasulik on. Samal ajal korrutatakse mantrat, et meil on rahva mandaat ja rahvas on kõik meie teaod sellega heaks kiitnud. Aga tegelikult ju ei ole! Poliitikud peaksid siiski juhinduma rahva tahtest, mitte suruma rahvale peale oma tahet. Rahvas on siiski kõrgema võimu kandja ja tal peab olema õigus oma tööga mitte hakkama saavad poliitikud lihtsalt vallandada. Kusagil ei hoita tööl neid, kes ei pea lubadusi, valetavad, varastavad ja tegelevad töö ajal millegi muuga. Aga Riigikogus näib see kõik lubatud olevat.
IRL-i juhatus usaldas oma ministreid Partsi ja Vaherit. Nemad ei näe selles probleemi, et nende ministrite töövaldkonnas on kord käest ära ja seadused "auklikud". Auud tekkisid ise, keegi ei vastuta nagu ikka. Süüdi on "auklikud seadused"! Halleluuja!
Tundubki nii, et kui poliitikud seadusi teevad, siis kirjutavad nad sinna teadlikult sisse "augud", mida hiljem ise ära kasutades saadakse rikastuda. Poliitikutel pole enam aateid, moraali ega suuremaid üldrahvalikke huve. Peamine on oma isklik, õukonna ja partei heaolu. Koostööd Eesti huvides parteide vaheliselt ei tehta. Kõib üksteise poriga loopimine. Samuti ei julge keegi teha vajalikke, kuid ebapopulaarseid otsuseid. Võimule saamiseks ollakse valmis kõigeks, isegi selleiks, et eesti rahvas taandatakse lihtsalt üheks Eestis elavaks kogukonnaks - sellega sai hiljuti hakkama sots Mikser.
Kuhu edasi? Ega siin muu vast ei aita, kui tuleks luua üks tõeline Eesti huve kaitsev aatemeestest koosnev erakond. Muidugi, täiuslikke inimesi pole ja ka iga uus erakond koosneks tavalistest lihalikest inimestest. Kuid kui erakonnas on kõrge moraal, tugev sisekontroll ja läbipaistvus, selged eesmärgid ja nende järgi tegutsemine, siis saaks ka Eesti poliitmaastiku enam tsiviliseeritumaks muuta.
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP