Kiri: Soome vastu me ei saa

Foto: Andres Putting

 

Olles kogenud Soome riigi suhtumist minusse kui võõrtöölisse, kes on korralik maksumaksja, ja teades oma makstud maksude eest saadavaid teenuseid, tekkis tõsine küsimus, et mida ma üldse niikaua siin Eestis olen teinud ja mida selle eest saanud. Ega peale ,,riigiisade” ja ametnike üleoleva suhtumise ning demagoogia suurt midagi.
Kui Eestis on kokku u 600 000 tööealist elaniku ja nendest umbes 15% maksab makse mujal, on see minu meelest riigi seisukohalt katastroofiline. Ma ei saa aru meie valitsusjuhtide väidetest, et las nad lähevad ja omandavad kogemusi välismaal, küll nad ükskord ka tagasi tulevad.
Selle väite absurdsust näitab ka presidendi algatatud programmi ,,Talendid koju” läbikukkumine. Sama tulemuse annavad ka vestlused mujal (valdavalt Soomes) töötavate eestlastega. Kui küsida neilt, et kas tahad Eestisse tagasi elama ja tööle minna, siis enamik vastab küsimusega: ,,Milleks?” Kurvaks teeb selline tendents ja suhtumine, kuid inimlikust seisukohast on see täiesti aru-
saadav.
Eestlased Soomes edukad
Soomes elab 2012. aasta seisuga Soome migratsiooniameti andmetel ligi 40 000 ja mitteametlikult ligi 30 000 eestlast. Ammu on möödas ajad, kus meie inimesed töötasid valdavalt abitöölistena vähetasustatud töökohtadel. Järjest rohkem asutavad eestlased uusi ettevõtteid (Soome maksuameti 2013. aasta andmetel on toimivaid Eesti taustaga ettevõtteid Soomes 3500), üha rohkem eestlasi töötab vägagi vastutusrikastel kohtadel ja on hinnatud spetsialistid.
Kohati on juba häbi ja raske selgitada oma Soome tuttavatele nn Eesti edulugu, selle tagamaid ja tagurlikkust, et nad saaksid aru, miks ikkagi niivõrd paljud eestlased oma ,,majanduslikult edukalt” kodumaalt lahkuvad. Ja kohalejäänud peavad kurbusega tõdema, et uhkusega Eesti üle oma kõhtu ei täida ning lapsi ei kasvata.
Eesti kohalike valimiste kontekstis oleks mõistlik kõigile kandideerijatele selle teemaga tegelemine prioriteediks võtta või varsti ei ole teie vallas enam valijaid. Meie niigi väikese rahvaarvuga riigis on migratsiooniprobleemidest mööda vaatamine tänase valitsuse ehk suurimaid ,,ämbreid”, kuhu on astutud.

Alger Tammiste
Soome eestlaste liidu liige

See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress http://epl.delfi.ee/archive/article.php?id=66914472

Read more...

EKRE kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel: 153 Paul Tammert

Video link YouTube´s: https://www.youtube.com/watch?v=fRUUDNDx1h4

_____________________
Kellel veel huvi on, võib lugeda artiklit, mille saatsin kõigile Riigikogu liikmetele enne kui ESM heakskiideti: http://rahvuslane.blogspot.com/2012/07/esm-ehk-lugu-sellest-kuidas-goldman.html
M.I.

Read more...

Tõnu Lehtsaar: Kui sõgedus tuleb võimule, saab hälvikust normaalne

Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog

www.DELFI.ee

Päevaleht/Pressifoto, Pille-Riin Pregel

Sõgedate ideede pinnal võrsuvad utoopiad. Lubatakse õnnelikku ühiskonda, mitme peaga nisu, täiuslikku vabadust, uut inimest.

Aegajalt tekib ühiskonnas ideid, millel puudub tõepõhi, kuid mis väljendavad inimeste soove, igatsusi ja komplekse. Vahel nimetatakse neid ideid soovmõtlemiseks, vahel utoopiaks, vahel fantaasiaks.
Asi läheb karmiks siis, kui need levivad massiliselt, või mis veel halvem, neid hakatakse jõuga juurutama. Olgu siis tegu dateeritud ilmalõpuga, uue inimese kujundamisega või õpetusega aaria rassist. Minu sellesuunalisi mõtteid innustas hiljuti loetud Anu Raudsepa artikkel lõssenkismist ja jätkuv arutelu sooneutraalse lasteaia ning laiemalt sooneutraalse Menschenbildi üle üldiselt.
Julgen siinkohal kasutada sõgeduse mõistet. Kitsamalt tähendab see sõna taipamatust ja rumalust, algselt pimedust. Ei saa öelda, et inimesed, kes on loonud ja loomas tõepõhjata ideoloogiaid, oleksid rumalad inimesed. Sõgeduse mõõdupuuks pean ma antud juhul vastuolu nii loodusseadustega kui ka ühiskonna arengu- ja üldtunnustatud moraaliseadustega. Sõgedad ideed on need, mis ei vasta tegelikkusele, nad on väärad. Sõgedusel on mingid universaalsed vormilised tunnusjooned.
Sõgedad ideed
Sõgedus eitab või alahindab tegelikkust. Kui vaadelda viimase 100 aasta sõgedaid ideid, siis leiame nendest ikka mingi põhiväite, mis on väär. Lõssenkism eitas pärilikkust ja pani kõik keskkonna arvele. Aaria rassi ideoloogia väitis olevat ühe inimtõu enamarenenud ja seepärast ka suurema eluõigusega kui teised. Sooneutraalne inimesekäsitlus eitab või alavääristab fakti, et imetajad on lahksugulised ehk isas- ja emasorganismid on erinevad.
Sõgedate ideede pinnal võrsuvad utoopiad. Lubatakse õnnelikku ühiskonda, mitme peaga nisu, täiuslikku vabadust, uut inimest. Entusiaste kuulates ja lugedes jääb mulje, et inimkond jõuaks otsekui uuele arenguastmele.
Üks mu tuttav loogik seletas, et kui arutluse lähtealus on vale, siis on võimalik tõestada ükskõik mida. Arvan, et meie moodne aeg on märkamatult omaks võtnud mitmed vääreeldused ja see põhjustab sõgedate ideede levikut. Näiteks, kui inimene on sootu, siis ei tohi kasutada sõnu ema ja isa, on ükskõik, mis soost sõbrakesega abiellutakse. Kui üksikisiku subjektiivne õnn ja heaolu on ülim väärtus, siis võib ohjeldamatult võlgu elada.
Sõgedad ideed peegeldavad üldisi ühiskondlikke suundumusi, õhustikku. Üleseksualiseerunud moodsal ajal on paljud sõgedad ideed seotud seksuaalsusega. Loomuvastasust seksuaalvaldkonnas nimetatakse perverssuseks.
Normaalsest saab hälvik
Olen lapsepõlvest peale armastanud muinasjutte lugeda. Mind riivab isiklikult tõsiasi, et sõgedatel aegadel tahetakse muinasjutte ümber teha. Ma ei ole meie raamatulettidel veel õnneks näinud poliitkorrektset ja sooneutraalset (sõgestatud) klassikaliste muinasjuttude kogumikku.
Ühel hiljutisel juhtivtöötajate konfliktikoolitusel analüüsisime Punamütsikese muinasjuttu. Osalejad esitasid selle reinterpretatsiooni. Ema tahtis jahimehega voodisse minna ja seepärast saatis ta Punamütsikese jalust ära. Jahimees oli tegelikult piiluja ja sadomasohhist, kellel polnud mitte esimene kord hiilida vanaema akna taga… Meie mõtteviis on märkamatult perversseks muutunud.
Sõgedal ajal on raske selgelt mõelda. Ausus ja realiteeditunne on põlu all. Kadunud professor Juhan Aul ütleb lõssenkismi juurutamise aja kohta, et see ajas mõistuse nii segi… Tema jaoks oli mittenõustumise tõttu põlu alla sattumise järel üheks raskemaks katsumuseks inimeste, ka kolleegide eemaletõmbumine. Õige jääb sõgedal ajal üksinda.
Kui sõgedus saab normiks, murduvad paljud. Doktor Heino Noor rääkis mulle oma Siberi vangistuse ajast, et pärast ajupesu ja survet oli talle selge, et ta ongi rahvavaenlane ja et vangilaager on tema õige koht. Kui sõgedus tuleb võimule, siis saab normaalsest hälvik ja hälvikust normaalne.
Kannatavad kaitsetuimad
Nagu igas sõjas, kannatavad ka sõgeduse pealetungi all kõige kaitsetumad. Need on lihtsad inimesed ja lapsed. Tänapäeval laieneb inimõiguste mõiste pidevalt, hõlmates ka eilseid perverssusi. Ma pole sellekohastes mõttekäikudest leidnud, et lapse inimõigus on omada ema ja isa. Sõge aeg, kui endastmõistetavat peab hakkama eraldi nõudma.
Sõgedus ja selle levitamine on minu arvates amoraalne. Moraali olemuseks on arusaamine heast ja halvast. Kui ei eristata head ja halba, jõuame moraalituseni. Hea ja halva aluseks on tõde. Tõde on tõene teadmine tegelikkuse kohta. Valele ei ole võimalik kõlblust ehitada. Paremal juhul saame võlts- või väärmoraali. Seepärast on sõgedus sügavalt kõlbeline probleem.
Aus teadus, talupojamõistus, usulised ja moraalsed veendumused – kõik see aitab sõgedusele vastu seista, seda üle elada. Võib küsida, et mis õigus on kellelgi midagi nimetada perverssuseks või sõgeduseks? Paraku jääb sõgedus sõgeduseks sõltumata sellest, kuidas me seda nimetame. Põhjus on selles, et looduse ja ühiskonna toimimises on oma objektiivsed vääramatud seaduspärasused.
(Autor on religiooni- ja suhtlemispsühholoog.)

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=64299157

Read more...

SAPTK hinnangul on lastekaitseseaduse eelnõus mitmed tõsised kitsaskohad

Alljärgnevalt on toodud välja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seisukohad seonduvalt praegu ettevalmistatava lastekaitseseaduse eelnõuga, milles on mitmeid tõsiseid kitsaskohti nii põhimõttelisel tasandil kui ka konkreetsete sätete sõnastuse osas – eriti, mis puudutab austust vanemate põhiseadusliku õiguse vastu oma laste kasvatamisele ja harimisele.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks edastas oma seisukohad 14. aprillil 2014 nii Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Riigikogu Sotsiaalkomisjonile, Riigikogu Õiguskomisjonile, Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule kui ka Eesti Kirikute Nõukogule.
Loodame, et meiepoolsed seisukohad aitavad neid kitsaskohti ületada ning jõuda sellise redaktsioonini, mis ühelt poolt austab laste õigusi, teiselt poolt ei tee seda vanemlike õiguste arvelt ning kolmandalt poolt minimeerib võimalused nii laste kui ka vanemate õiguste lubamatuks riiveks avaliku võimu teostajate poolt.
SAPTK seisukoht antud küsimuses on venekeelsena kättesaadav siit.

Lugupeetud sotsiaalminister, pr Helmen Kütt!
Kirjutan Teile, et väljendada SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seisukohta seonduvalt lastekaitse seaduse (LakS) eelnõuga ning juhtida tähelepanu mõningatele kitsaskohtadele, mis vajaksid täiendavat tähelepanu.
1. Esiteks teeb meile muret LakS-i eelnõu pinnalt kujunev mulje, nagu oleks selle väljatöötamisel lähtutud eeldusest, et lapsi tuleb kaitsta oma vanemate eest. Sellise mulje kujunemine algab juba LakS-i eelnõu §-s 5 esitatud lastekaitse mõistest, kus puudub viide vanematele kui lastekaitse subjektidele. Kahtlemata on juhtumeid, kus lapsed tõepoolest vajavad ka oma vanemate eest kaitset, ent ilmselgelt oleks väär seada selline eeldus kogu lastekaitse seaduse lähtekohaks. Normaalsel juhul peaks vanemaid käsitlema siiski laste heaolu esmaste tagajatena, mitte selle ohustajatena.
2. Teiseks (ja esimese punktiga seonduvalt) peame väga oluliseks, et LakS-i eelnõu sisaldaks selget viidet põhiseaduse §-le 27 lg 3, mille kohaselt on vanematel esmane õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Selle põhimõtte järelmiks on muu hulgas tõdemus, et riigi õigus teostada laste heaolu kaitset on vanemate vastava õiguse suhtes üksnes teisejärguline, seda toetav ja täiendav. See on fundamentaalne loomuseaduslik põhimõte, mille austamine on õiglase ühiskonna lahutamatuks eelduseks ning mille selgesõnaline deklareerimine seaduse aluspõhimõttena on hädavajalik, vältimaks seaduse tõlgendusi, mis eiravad vanemate esmaõigust oma laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel või seavad selle kahtluse alla. Kindlasti peaks see põhimõte kajastuma nii LakS-i preambulas – nt põhimõttena, et seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel tuleb nii ulatuslikult kui võimalik austada vanemate õigust oma laste kasvatamisele ja harimisele –, §-s 6 p 1, mis sätestab laste heaolu tagamise ja laste õiguste kaitse subjektide loetelu, ning ka juba osundatud §-s 5, mis määratleb lastekaitse mõiste.
3. Kolmandaks on jäänud LakS-i eelnõust välja mitmed kehtivas LakS-is sisalduvad olulised põhimõtted. Ennekõike peame silmas põhimõtteid, mis jaatavad selgesõnaliselt mitte üksi laste õigusi, vaid ka nende kohustusi (kehtiva seaduse 3. osa). Laste kohustuste väljatoomine on oluline mõistmaks konteksti, milles laste õigusi tõlgendada. Ilma laste kohustuste selge väljatoomiseta võib juhtuda, et seadust hakatakse väärtõlgendama, nagu kujutaks vanemate poolt oma laste moraalsete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmise nõudmine endast tegevust, mida võib käsitleda laste õiguste rikkumisena. Eriliselt peame vajalikuks rõhutada põhimõtteid, mis on fikseeritud järgmistes kehtiva LakS-i sätetes:

• § 18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees
• § 19. Lapse kohustused ühiskonna ees
• § 20. Laps ja kaasinimesed
• § 21. Laps ja töö
• § 23. Lapse kohustus hoida oma tervist

4. Neljandaks peame eriti oluliseks ja seetõttu erilist rõhutamist väärivaks, et LakS-i eelnõust ei jääks välja fundamentaalse tähtsusega põhimõte, mis on sätestatud kehtiva LakS-i §-s 24 lg 1 – põhimõte, et perekond on laste arengu ja kasvu loomulik keskkond. Seetõttu on igal lapsel loomulik õigus kasvada oma emast ja isast koosnevas terviklikus perekonnas, mis rahuldab inimese põhivajadust kuulumise järele ning inimsüdame igatsust armastada ja olla armastatud. Perekonnas omandavad lapsed esmase ja põhilise maailmatunnetuse, sh arusaamise õigest ja valest, heast ja kurjast, ema- ja isa-rollist ning inimlikust hoolivusest ja armastusest. Perekonnas kujuneb inimeste vastutustundlikkus, teenimis- ja pühendumisvalmidus ning autunne. Perekond hoolitseb isiklikul ja intiimsel moel oma laste eest ning tagab nende harmoonilise kasvamise. Perekonna kui laste loomuliku kasvukeskkonna olulisuse toonitamine lastekaitseseaduses on tähtis ka selleks, et vältida ühiskonnas niisuguse hoiaku kujunemist, nagu oleks laps mingi ese või staatusesümbol, millele on igaühel õigus hoolimata sellest, millised on laste loomulikud õigused.
5. Viiendaks on lapse heaolu määratlusest LakS-i eelnõu §-s 4 lg 1 jäänud välja, et selle seisundi oluliseks eelduseks on mitte üksnes füüsiliste, psühholoogiliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete, kognitiivsete, hariduslike ja majanduslike, vaid ka vaimsete ja perekondlike vajaduste rahuldatus.
6. Kuuendaks on LakS-i eelnõu §-st 6 lg 2 jäänud välja, et laste heaolu tagamiseks ja nende õiguste kaitseks tuleb valdkonnaülesesse koostöösse kaasata mitte üksi lapsi, huvirühmi ja avalikkust, vaid ka lapsevanemaid.
7. Seitsmendaks peame oluliseks, et LakS-i eelnõu §-s 17, mis määratleb laste parimatest huvidest lähtumise põhimõtte, oleks sedastatud ka see, et last otseselt või kaudselt mõjutavate otsuste tegemisel tuleb laste parima huvi väljaselgitamiseks lähtuda ennekõike perekonna huvidest ja vanemate seisukohtadest ning konflikti korral kellegi teise seisukohtade või huvidega lähtuda võimaluse korral esimesena mainitust. Oluline oleks määratleda, et seadust tõlgendades tuleks alati eelistada sellist interpretatsiooni, mis ei vastanda laste ja vanemate huve, vaid püüab neid koos käsitleda.
8. Kaheksandaks toome välja, et mitmed kohad LakS-i eelnõust vajaksid täpsustamist, vältimaks liialt laiaulatusliku tõlgendamise ning seeläbi ametnikepoolse omavoli ja vanemate õiguste kahjustamise võimalikkust (või vähemasti tõenäosust). Ennekõike juhime tähelepanu järgmistele sätetele:

• § 19 lg 1. Lapse väärkohtlemise keeld. Raske on mõista, kuidas on see keeld piiritletud, sest see, mis kujutab endast lapse hooletusse jätmist, lapse vaimset, emotsionaalset või kehalist väärkohtlemist, või lapse karistamist viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, sõltub väga ulatuslikult hinnangut andva isiku maailmavaatelistest tõekspidamistest. Keelu praegune sõnastus ei vasta õigusselguse põhimõtte nõuetele.
• § 25. Hädaohus olev laps. Hädaohus oleva lapse mõiste võimalikult täpne piiritlemine on äärmiselt oluline, kuna sellega seonduvad eriliselt laiaulatuslikud volitused vanemate õigustesse sekkumiseks – kuni laste vanematest eraldamise ja nende vahelise suhtlemise keelustamiseni. Seetõttu on tingimata vajalik täpsustada hädaohus oleva lapse mõistet. Ennekõike on vaja selgemat sõnastust selle kohta, millistes tingimustes või olukorras olemine ohustab lapse tervist ning millise iseloomu ja intensiivsusega ohtu tuleb siin silmas pidada. Nt ohustab ju lapse tervist ka see, kui ta elab kehvasti soojustatud majas või tarbib odavat ja ühekülgset toitu, kuid ilmselgelt ei ole need olukorrad, mida võiks kvalifitseerida lapse suhtes hädaohuna. Üks võimalus sellest tõsisest puudusest ülesaamiseks oleks see, kui sõna “ohustavate” ette lisataks omadussõnad “vahetult, intensiivselt ja tõsiselt”. See aitaks luua mõistmist, et mitte igasugune oht tervisele ei ole käsitletav hädaohuna.

9. Üheksandaks juhime tähelepanu asjaolule, et LakS-i eelnõu §-i 23 lg 3 sõnastuse kohaselt ei ole lapse abivajaduse hindamisel üldse kohustuslik kaasata laste vanemaid, sest sõna “või” kasutamise tõttu on see esitatud pelgalt alternatiivina lasteasutuse kaasamise kõrval. Meie hinnangul vajab selline formulatsioon tingimata parandamist, sest lapse vanemate kui üldjuhul last ja tema olukorda kõige lähemalt tundvate ning ka laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise eest esmast vastutust kandvate inimeste kaasamine lapse abivajaduse väljaselgitamiseks on vaieldamatult tarvilik.
10. Kümnendaks toonitame, et LakS-i eelnõu kohaselt ei pea lastekaitsetöötajal olema isegi mitte kõrgharidust, sest § 42 lg 2 kohaselt jõustub § 15, milles on sätestatud lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded, alles 2020. aastal. Pidades silmas, kuivõrd kaalukate otsuste langetamine on jäetud lastekaitsetöötaja ainupädevusse (eriti §-st 28 lähtuvalt, mis näeb ette lastekaitsetöötaja õiguse eraldada laps tema vanematest), annab selline regulatsioon põhjust tõsiseks mureks. Meie hinnangul on vastutustundetu jätta niivõrd suure vastutusega otsuste langetamise pädevus pelgalt ühele isikule, kel ei pruugi olla isegi erialast ettevalmistust.
11. Üheteistkümnendaks (ja eelmise punktiga seonduvalt) toonitame, et LakS-i eelnõust puuduvad igasugused osundused selle kohta, milline on lastekaitsetöötajate vastutus oma volituste ületamise, pädevuse kuritarvitamise või põhjendamatute otsuste langetamise korral. Õiguslikult ei ole lubatav anda ametnikele sedavõrd laiaulatuslikke õigusi, jättes samas tähelepanuta küsimuse nende õiguste teostamisega seonduvast vastutusest.
12. Kaheteistkümnendaks juhime tähelepanu asjaolule, et LakS-i eelnõu §-i 20 sõnastus on antud kujul puudulik. Esiteks sisaldab kõnealuse sätte lõige 1 küll viidet julmust ja vägivalda õhutavatele trükistele, filmidele, heli- ja videosalvestustele ning esemetele, aga loetelust on jäänud välja digitaalses ja muus formaadis (maalitud, fotografeeritud) pildid, mis ei kvalifitseeru trükistena. Teiseks on sama lõike puhul arusaamatu, miks on kasutatud sõna “õhutavate”, mitte “sisaldavate”. Selle üle, kas miski õhutab või ei õhuta julmust ja vägivalda, on palju lihtsam vaielda kui selle üle, kas miski seda sisaldab või mitte. Äärmuslikkuseni vägivaldsed arvutimängud on siin elementaarne näide. Sama paragrahvi 2. lõike kohta peab ütlema sama, mida juba mainisime seoses 1. lõikega: loetelust on puudu digitaalses (ja muus mittetrükitud, nt maalitud või fotografeeritud) formaadis pildid. Et mitte käituda silmakirjalikult, peaks seadusandja mõtlema tõsiselt ka sellele, milles seisneb pornograafilise sisuga piltide ja filmide laste hulgas levitamise keeld. Kui seadusandja on selle keelu eesmärgi saavutamisest reaalselt huvitatud, tuleks tõsiselt kaaluda ka pornograafilise sisuga materjali kättesaadavuse ulatuslikku piiramist internetis, sest kõigile lastele, kel on juurdepääs aruvutile, on kõige võikama sisuga pornograafia kättesaadav vaid mõne hiirekliki abil.
13. Kolmeteistkümnendaks peame väga oluliseks, et LakS keelaks mitte ainult pornograafilise sisuga materjalide levitamise laste seas, vaid igasuguse seesuguse info levitamise, mis kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut. Ennekõike tuleks sellise teabe all pidada silmas infot, mis:

• seondub vaimse või füüsilise vägivalla (sh piinamise ja tapmise) eksponeerimisega;
• esitleb teiste inimeste omandi tahtlikku kahjustamist või hävitamist;
• on erootilise iseloomuga ning tekitab seksuaalset erutust, soovitab seksuaalsuhetesse astumist, kätkeb helis või pildis seksuaalvahekorda või selle imiteerimist või kohatut alastust (ennekõike suguelundite näitamist);
• tekitab hirmu või õudust;
• propageerib hasartmänge või muud tegevust, mis ahvatleb lihtsa tulu võimalusega;
• esitleb positiivses valguses narkootiliste ainete, tubaka, alkoholi või muude joovastust tekitavate ainete kasutamist, tootmist, levitamist või omamist;
• selgitab, kuidas toota, omandada või kasutada lõhkeaineid, narkootilisi aineid või muid elu- või terviseohtlikke aineid või vahendeid;
• esitleb positiivses võtmes enesekahjustamist või enesetappu või tutvustab sellise käitumise võimalusi;
• näitab kuritegusid positiivses valguses või idealiseerib kurjategijaid;
• seondub kuritegude jäljendamisega;
• kätkeb kellegi mõnitamist;
• esitleb paranormaalseid nähtusi ja püüab luua muljet, et need on reaalsed;
• esitleb positiivses valguses abieluväliseid ja perversseid seksuaalsuhteid ja praktikaid, sh masturbeerimist, homo- ja biseksuaalseid suhteid ning seksuaalsuhteid rohkem kui kahe inimese vahel;
• naeruvääristab abielu ja perekonna institutsioone või püüab moonutada või alatähtsustada nende tähendust;
• alavääristab religiooni, religioosseid tõekspidamisi või religioosseid praktikaid;
• kätkeb nilbeid ütlusi, sõnu või žeste;
• propageerib ebatervislikke toitumisharjumusi ja muid ebatervislikke eluviise.

14. Neljateistkümnendaks rõhutame, et LakS-i eelnõu 7. peatükk, mis käsitleb hädaohus olevat last, vajaks tervenisti ülevaatamist selle pilguga, et tagada võimalikult suur austus vanemlike õiguste vastu ning minimeerida nende õiguste lubamatu riive võimalikkust. Eriti puudutab see §-i 28, mis käsitleb hädaohus oleva lapse ajutist perekonnast eraldamist. Nt on praeguses sõnastuses arusaamatu, millistel alustel võib ja millistel ei või piirata vanemate õigust oma lapsega suhtlemiseks (lg 3). Kuivõrd lapse perekonnast eemaldamise otsus on äärmiselt vastutusrikas, on sügavalt kaheldav, kas on kohane jätta see pelgalt ühe ametniku otsustuse meelevalda.
15. Lõpetuseks juhime tähelepanu tõsiasjale, et kuigi LakS-i eelnõu määratleb lapsena iga alla 18-aastase isiku, on jäänud täielikult tähelepanuta karm reaalsus, mis ümbritseb sündimata lapsi. Nimelt on avalikult teada tõsiasi, et kuigi riigil on põhiseaduslik kohustus kaitsta ka sündimata laste õigust elule, lõpetatakse Eesti Vabariigis igal aastal sünni eelselt tahtlikult enam kui 5000 lapse elu – ja seda valitsuse otsesel rahalisel toel. See tähendab, et Eestis on ülekaalukalt kõige suuremaks ohu allikaks lastele just nimelt Vabariigi Valitsus, mis rahastab igal aastal tuhandete sündimata laste tapmist, tehes seda hoolimata tõsiasjast, et põhiseaduse kohaselt on tal kohustus kaitsta sündimata laste õigust elule. Seejuures on eriti traagiline puuetega laste saatus, kellest väga suur osa tapetakse nende ebatäiuslikkuse tõttu juba enne, kui nad jõuavad sündidagi. Kui LakS lihtsalt ignoreerib seda karmi reaalsust ja hoidub ilmselgelt kõige tõsisemate lastekaitsealaste probleemide adresseerimisest, siis väljendab see paratamatult eelnõu ettevalmistajate silmakirjalikkust.
Kokkuvõttes leiame, et LakS-i eelnõus on mitmeid tõsiseid kitsaskohti nii põhimõttelisel tasandil kui ka konkreetsete sätete sõnastuse osas. Loodame, et meiepoolsed seisukohad aitavad neid kitsaskohti ületada ning jõuda sellise redaktsioonini, mis ühelt poolt austab laste õigusi, teiselt poolt ei tee seda vanemlike õiguste arvelt ning kolmandalt poolt minimeerib võimalused nii laste kui ka vanemate õiguste lubamatuks riiveks avaliku võimu teostajate poolt. Oleksime hea meelega nõus kohtuma, et oma seisukohti täiendavalt selgitada ning arutada ka väljatoodud kitsaskohtade lahendamise võimalusi.
Tallinnas, 14. aprillil 2014
Lugupidamisega,
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Allikas: http://saptk.ee/blog/2014/04/16/saptk-hinnangul-on-lastekaitseseaduse-eelnous-mitmed-tosised-kitsaskohad/

Read more...

MATTI ILVES: HISPAANIA MÄSSAB

Hispaania kehv majandusseis ja suur tööpuudus, noorte hulgas üle 50%, on rahva toonud selles Euroopa Liidu osariigis tänavatele.
Politsi kasutab seal jõhkraid võtteid inimeste ohjeldamisel, uus Amnesty raport süüdistab riiki protestimisvabaduse piiramises, ülemäärase jõu kasutamises ja repressiivsete õigusaktide olemasolus meeleavaldustaga seoses. Raportis seisab, et politsei on korduvalt kasutanud meeleavaldajate vastu kumminuie, kummikuule, seetõttu on esinenud inimestel vigastuste tekitamist ja lausa sandistamist. Kusjuures politsei tegutseb täiesti karistamatult.

Sellistest meetoditest hoolimata meeleavaldused kastevad ja kestavad. Aastal 2013 oli 4500 meeleavaldust ja ainuüksi Madriidis 1000. võrra rohken kui aasta varem.

Hispaania õigusaktide järgi võib meeleavalduste korraldajaid trahvida kuni 30 050. € -ga. Meeleavaldustel viibivaid üksikisikuid on ka trahvitud 1000. euroga.
Aga Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et vabadus osaleda meeleavaldustel ja rahumeelselt koguneda on sedavõrd oluline, et osalejad ei tohi karistada!

Meie poliitkartellile allutatud meedia muidugi nendest protestidest midagi ei teata. Hiljuti oli ka Soomes üks valitsusvastane vägivallaga lõppenud meeleavaldus, ajakirjandusest neid uudiseid otsida on muidugi mõttetu.

Kasutatud allikas: http://revolution-news.com/amnesty-report-on-spain-highlights-excessive-force-and-repressive-legislation/

Read more...

Šveitsis ehitati keemia- ja elektrotundlikele sobilik kortermaja

Hoone ise on selline

Zürichi eeslinnas avatud kortermajas on keelatud suitsetamine, enda lõhnastamine ja mobiiltelefonide ning WiFi (traadita interneti) kasutamine. Seda selleks, et võimaldada elamisväärne elu inimestele, kes on tundlikud elektromagnetkiirgusele ja tavatoodetes sisalduvale keemiale.
See hoone valmis tänud 59-aastasele Christian Schifferle, kes juhib Tervisliku Elu Elamise Fondi (Healthy Life and Living Foundation www.stiftung-glw.com). Schifferle on ise üks selline tundlik inimene, kes on terve oma elu keemiast ja elektromagnetlainetest põhjustatud krooniliste valude käes vaevelnud.
Schifferle nagu ka paljud teised majaelanikud kannatavad keemilise tundlikkuse (MCS Multiple Chemical Sensitivity) all – see on krooniline tervisehäda, mida tänapäeva meditsiin ei taha veel eriti tunnistada. Arvatakse, et MCS tekib siis, kui lapseeas on puututud kokku mingisuguse mürgise kemikaaliga, mis on tugev allergeen.
MCS-d põhjustav või aktiveeriv kemikaal võib olla näiteks seebis, põrandapesuvahendis, ehitusmaterjalis (nt seinavärv), kipsseinas või isegi närimiskummis jne.
Puutunud selle allergeeniga kokku mõned korrad, kujuneb inimesel allergia ka muude kemikaalide/lõhnade vastu. Näiteks sigaretisuits, pestitsiidid, lõhnastatud tooted, värviaurud.
15-korteriga korrusmajas on elama asunud juba 12 perekonda. Kõrvuti elavad nii MCS kui ka elektrotundlikud, kellele valmistavad tervisehädasid elektromagnetväljad ja juhtmeta kiirgus nagu WiFi, juhtmeta telefonid ja mobiilid.
„See muudab mu jõuetuks, ärevaks, ma ei saa hingata, kopsud valutavad ja pea käib ringi,“ räägib Schifferle, kellel on nii MCS kui ka elektrotundlikkus. Ta lisas: „Kuigi see uus elumaja ei ravi inimesi terveks, muudab ta elanike elu siiski rohkem elamisväärseks.“
Schifferle ei osanud oma seisundi kohta midagi arvata enne, kui umbes 35-aastaselt avastas ühe ameerika autori raamatu, milles kirjeldati MCS’i, ja ta mõistis, et ei ole selle hädaga ainus inimene maailmas. Siiski aga läks tal veel 10 aastat aega, et leida arst, kes teda tõsiselt võtaks.
„Selline tunne on, et siiani olen saanud elada ainult poolt seda elu, mida on elanud teised,“ kirjeldab Schifferle.
See Leimbachis paiknev kortermaja on Euroopas esimene omataoline, kinnitavad Zürichi linnaametnikud, kes tahtsid tõsise probleemiga inimeste heaks midagi ära teha. Kuigi keegi veel täpselt ei tea, võib Šveitsis MCS’iga inimesi olla isegi kuni 5000.
Kortermaja ehitamiseks andis linn tasuta maa ja intressita laenu summas 5.1 miljonit eurot.
Schifferle hoiab uhkusega käes elektromagnetlainete analüsaatorit, mille tablool on numbrid 0.0 ehk elektromagnetkiirgus puudub täielikult.
See on ka loogiline, sest kortermaja on ehitatud spetsiaalsete materjalidega, mis hoiavad elektromagnetkiirguse elanikest eemal. Lisaks on üle maja kasutusel võimas ventilatsioon, mis tõmbab välja kõik lõhnad ja aurud. Ka internet on olemas, kuid ainult kaablis.
Arhitekt Andreas Zimmermanni sõnul oli maja ehitamine keeruline. Ainuüksi sobiva kipsplaadi leidmine, mis ei haiseks, võttis aega kuid.
Maja on ehitatud kihiliselt nagu sibul. Iga kiht on täiendav „kaitsemüür“. Mida sügavamale minna, sest puhtam on keskkond. Elu- ja magamistoad asuvad hoone keskel.

Allikas: http://blog.kaitseomatervist.ee/sveitsis-ehitati-keemia-ja-elektrotundlikele-sobilik-kortermaja

Read more...

Mart Niklus: Mäluvärskenduseks

Kuidas küll ometi peaks siit lahkuma näiteks Dmitri Klenski, kes tänases Õhtulehes kuulutab, et tema on "venemeelne Eesti patrioot"! Küllap on veelgi suuremad seesugused "patrioodid" mitmed nn venekeelsed eestlased ja tuntud estofoobid, näiteks Dmitri Linter, Juri Žuravljov, Maksim Reva jt. Kahju, et enam ei saa Ülo Nugiselt (1944-2011) seesuguste probleemide kohta nõu ja selgust küsida.

Link:  http://www.ohtuleht.ee/342604/ulo-nugis-eesti-riigi-vaenlased-peavad-siit-lahkuma

Endine ülemnõukogu juhataja ja riigikogu esimees Ülo Nugis leiab, et vastuseks Venemaa ähvardustele peaks Eesti maalt välja saatma inimesed, kes Eesti rahva eksistentsi ohtu seavad riigi alustalasid läbi saevad. Samuti leidis ta, et riikliku julgeoleku tagatiseks tuleks Eestisse tuua NATO tuumarelvad.
"Me peame endale ausalt tunnistama, et restitutio ad integrum (Eesti Vabariigi taastamine tervikuna - toim.) küsimus on meil venekeelsete inimeste osas lahendamata ning jääb lahendamata veel tükiks ajaks," vahendab ERRi Uudised Nugise poolt täna 20. augusti klubi pidulikul koosolekul Toompea lossi Valges saalis öeldut.
"Ja kui Venemaa parlament nüüd on otsustamas, et Kremlil on lausa seaduslik õigus kaitsta oma kodanikke kõikjal piiri taga ka sõjalise jõu abil, siis peame mõtlema, mida see meile tähendab ning kuidas niisugusele ähvardavale rusikavibutusele vastata. Meie valikud saavad olla vaid karmid vastumeetmed."

Read more...

Valimisreklaam

Read more...

Valimisstuudio (30.04.2014 21:40)

Alustame Euroopa Parlamendi valimiste debattidega. Esimese väitluse keskmes on julgeolekupoliitika, energiasõltumatus ning Euroopa Liidu tulevik. Stuudios väitlevad Urmas Paet, Imbi Paju, Marko Mihkelson, Marianne Mikko, Jüri Ratas, Hardo Aasmäe ja Mart Helme. Saatejuhid Lauri Hussar ja Andres Kuusk.

Saate link: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=148458

 

Read more...

EESTI MEEL: Forza Estonia?!? Troonikõne kommentaar

AJUTINE VALITSUS & TR-i VÄIKE NARRATIIV

Taavi Rõivas, eeldatavalt 2014-2015 ajutiselt toimiva valitsuse liidrikandidaat ütles oma troonikõnes:

Ainus narratiiv, mida vajame, on «saatus eneste kätes» — lootus paremale homsele, mida igaühel on võimalik ise ehitada, — see on Šveitsi ja Põhjamaade — iga õnnestunud riigi narratiiv…

Taavi Rõivas: Eestil ei ole vaja «suurt narratiivi» — peaministri-kandidaadi parlamendikõne variant 24. III 2014 Postimehes

Valitsusele jäägu 100 kriitikavaba päeva, kuid tõdegem, et kandidaadikõne jättis peaministrist iseka mulje, mis heiastab ilmselt madalast east tulenevat Napoleoni-kompleksi ning psühhoanalüütiliselt aitab mõista «väikese narratiivi» vajadust.

Poliitiline pagas ehk eelmise valitsusliidu pärand on vahevalitsuse püstistardiks ülimalt kehv. Kaks olulist põhjust, mõlemad tulenevad strateegiliselt nurjunud välispoliitikast, millest ka parlament kandidaati küsitledes õigustamatult mööda läks.

• Andrus Ansipi reis Soči OM-ile teostus väga kahtlase erasõiduna — öine autosõit Tartust Narva kaudu Peterburi ja alles sealt lennukiga Musta mere äärde. Mispärast säherdust veidrat era-marsruuti üle Sõpruse silla iseseisva riigi peaministrile vaja oli? Rumal oleks välistada ja patt mitte karta halvimat: piltlikult vastu 6. veebruari hommikut "ainult" pereingis toimunud öörallit Jaanilinn—Peterburi maanteel ning selle käigus sündinud tinglikku 6.2.2014 Jamburgi või Komorovka pakti, mille kõiki osalisi meie seni ei tea ning mille tulemusel võis Eesti lahkuv peaminister üleöö saada Putini tulevase Brüsseli-komissari kandidaadiks.

• Lisaks 18.2.2014 Moskva pakt, kui olümpiarahu tähe all kuus päeva enne Ukraina-invasiooni starti Lavrov Paetiga Eesti ja Venemaa vahele uue piirijoone sobitas, mille tekitamine rikub 1992. aasta rahvahääletusel heakskiidetud EV põhiseadust, ja mis käib ka Karistusseadustikus alates 2009. aastast sätestatud riigivastase süüteo alla ( KarS §232 kui vägivallatu vandenõu EV territorriaalse terviklikkuse vastu ) ja mis koosmõjus paratamatult eemaldavad legitiimsuse nii valitsuselt tervikuna kui ka valitsusjuhilt, nii riigipiiri muutvad lepingud allkirjastanud välisministrilt kui teistelt kabineti vastavail koosolekuil osalenud valitsusliikmeilt ( v. a üks liige minister Seeder, kes vormistas oma eriarvamuse ).

Riigi reetnud Andrus Ansipi valitsusest (12 riigireeturit) uude kabinetti üle toodud liikmeid on kuus
· endine sotsiaal- ja uus peaminister — Taavi Rõivas,
· mõlema kabineti välisminister – Urmas Paet,
· keskkonna-minister – Keit Pentus-Rosimannus,
· endine justiits-, uus sise- ja regionaalminister – Hanno Pevkur,
· rahandusminister – Jürgen Ligi — ja
· kultuuriminister – Urve Tiidus.

Kuni uute piirilepete jõustamiseni ( ratifikatsioon kummagi riigi parlamentides ja heakskiit presidentidelt ) on EV valitsus, kuhu paraku võeti ka rida eelmise riigireeturite-kabineti liikmeid, jätkuvasti illegitiimne. On selge, miks ning kelle süül.

Kuna Eesti võimuladvik president Ilvesega eestosas vandenõuliku järjekindlusega püsib Eesti avaliku arvamuse poolt kõigutamata seisukohal, et nemad Moskva paktist ei tagane, vaid pigem vastupidi — püüdlevad selle ratifitseerimise poole ennaktempos, mis seljatab isegi putinistlikud käetõstjad Moskvas — siis on niihästi EV—VF-i uue piiri teke kui ka TR-i valitsuse legitiimsuse taastevõimalus komplektselt Kremli peremehe otsustada jäetud.

See kõik leiab aset globaalpoliitilise tormi ajal. Kusjuures Eesti on algusest peale pöörise silmas, mis samal ajal kummati ei sega küsitavat vangerdust valitsusliidus ja laseb ka riigikogul vahevalitsuse ametissepannekut kinnitades oma käsitelul lõdval sörgil suure kaarega siiski mööduda välispoliitika korrigeerimise šansist.

Annaks Jumal, et ajutisem kui valitsus ise on meie valitsusvõimu ja võimuladviku õiguspäratus, mis juba on kellelgi aidanud TR-i valitsuse Putini tasku pista. Jumal hoidku meid ka selle eest, et meie esindajaks Euroopa Komisjoni seesama keegi ei sokutaks Venemaalt ohjatavat emissari.

Taskuvalitsuse peaminister on juba maha salanud rahvuslikku narratiivi — sest mida 'suur narratiiv' veel tähendaks? Sõna 'eestlane' kõlas riigikogus vaadeldava 2 ja 1/2 tunni vältel ainult 2 korda, ehkki mõlemal puhul TR-ilt endalt. Lokkava alternatiivina kuulsime peaministri-kandidaadi suust küll pseudoterminit 'eesti inimesed' ( 1x ka 'läti inimesed' ) ning korra mainiti ära isegi 'Eestimaa inimesed' ( v.a Liivimaa, st ka osa Lätit ) mis kõik on keelelised, ajaloolised ja antropoloogilised värdid. Ei usu, et eesti teabeväljast eraldi, kuskil muuilma poliitleksikas elutseb kah mingisuguseid Homo sapiens sapiensi alaliike, nagu Šveitsi või Põhjala inimene, soome või norra inimesed. Ka saksa või vene inimese olemasolus on tõsiseid kahtlusi.

Eestluse-kartus on märk. See tähistab Eesti võimuladviku kestlikku arameelsust. Argus ei pruugi seejuures maad võtta ainult eestimeelsuse artikuleerimise alal. See forsseerib tsiviliseerimatu moskoviidi kombel ka me maa-alasid kõigi Läänemere-maalaste julgeolekut ähvardavate järelmitega.
Video link (M.I.): Berlusconi: Forza Estonia
from Alexander Renzetti on Vimeo.

SILVIO BERLUSCONI KAVATSES MINNA EUROPARLAMENTI ITAALIA KANDIDEERIMISKEELU TÕTTU EESTI KAUDU (Berlusconi, spunta la pazza idea: candidare Silvio alle europee in Estonia. Il Messaggero, 13. IX 2013) Itaalia ajakirjandus peab meediamagnaadist seaduserikkuja, endise peaministri saadikupuutumatuse saavutamise plaani aga lapsikuks.

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2014/04/forza-estonia-tr-i-troonikone-kommentaar.html

Read more...