Aldo Roomere: Mõistuse Mõrv

Et kontrollida avalikku arvamust, tuleb see viia absurdini, avaldades nii palju vasturääkivaid otsuseid, et inimesed nende labürindis ära eksivad ja mõistavad, et kõige parem on poliitikas üldse mitte arvamust omada, sest seda pole ühiskonnale antud ja asja tunneb vaid ühiskonna juht. See on esimene saladus.
(Siioni Tarkade Protokollid, protokoll nr.5)
Misasi on mõistus? See salapärane ja käegakatsumatu eimiski, mis ometi juhib meie igapäevategevust, võtab vastu otsuseid, teeb valikuid, annab häiret ohu korral ja laseb lahedalt lõdvaks siis, kui kõik on korras ja tuju hea? Kas peitub see Hercule Poirot´ mõnusa muigega öeldud „little grey cells“- olluses või kusagil veel määratletumas kauguses-hõlmluses? Mõistmine tähendab eesti keeles arusaamist, asja olemusse süviti tungimist ja selle lahtimõtestamist, ka kahe või enama inimese üksteisetunnetamist, arusaamade jagamist ja nendega nõustumist. Miks on inimesi, kes mõistavad teineteist poolelt sõnalt või suisa sõnatult, samas aga sadu tuhandeid, nüüdseks lausa miljoneid, kes vaid mõne kujundi, pildi, sümboli või sõna pärast on valmis halastamatult teisiti mõtlejat tapma?
Ma ei kavatsegi teha mingit süvauuringut ega teaduslikkusele pretendeerivat arutlust õhutada, seda on teinud juba korduvalt vägagi pädevad ja nimekad autorid, ei hakka ka nende nimesid eraldi välja tooma, sest lugejate hulka satub piisavalt haige minapildi ja maailmavaatega tüüpe, kes kukuvad kohe sülge ja muidki eritisi pritsima. Sest on ju NII JUBEDAID nimesid ja koletuid kirjatükke, et pelgalt neile pealevaatamisest võib mingi senitundmatu suguhaiguse saada!
Me elame poliitkorrektse kõnepruugi keeleliselt kastreeritud maailmas. Teos „10 väikest neegrit“ nimetati ümber, sest enam ei tohi öelda sõna neeger! Samast loogikast lähtudes tuleks varsti keelata ka musta värvi mustaks nimetamine, kuna see võib solvata värvi, aga eelkõige muidugi värvi valmistajatehast. Saksa keeles on kena sõna dunkelblond – ehk nimetame siis musta värvi samuti tumevalgeks? Meie ajaloomuuseumist kästakse kõrvaldada ekspositsioon, milles esinev ajalooline isik solvab juutide tundeid! Samal ajal võib Stalini lõusta riputada suvalisel ajal suvalisse kohta ja see EI solva kellegi tundeid? Kas seltsimees Stalin tappis juute vähe või väga inimlikult, et solvumine on sedavõrd selektiivne?
Analoogilisi näiteid võib tuua tuhandeid ja suund on neil kõigil ühine – õhutada vaenu ja vihkamist ühes kindlaksmääratud ja globalistide poolt heakskiidetud suunas. Kindel ei oma rahvust ja kodumaad kaitsvale suunale ja kõrvulukustavalt röökiv jaaaaaaaaaaaaa multikulti üha hoogsamale levikule. Segi tuleb peksta kõik kodused traditsioonid, esivanemate tavad ja uskumused, purustada senised pereväärtused ja hävitada kogu veel allesjäänud moraal. Tee täielikule kiskjaühiskonnale on vaba! Mees ja naine on peagi häbiväärne abielukooslus, sest praegu promotakse juba lasteaias geisid ja lesbisid. Tolerants tõuseb laustobeduseni, pole ime, et see on juba ammu tabavalt tolerastiaks ristitud.
Samas leelotab kartellimeedia igapäevaselt imeliselt kaunist heaoluühiskonnast, milles MEIE justkui elaksime! Hello, Dolly, aga kus karu perses see imeühiskond pesitseb? Riigikogus ja valitsuses on muidugi imeliselt hää ja vapustavalt vastutusevaba oleskella, aga kas see ongi riigi eesmärk? Lüpsta rahvas luudeni lahjaks, kantida riik Euroopa avarustesse ja siis rantjeed mängides rõõmsalt ruiata, et 5 rikkaima hulgas jne?
Tore on kuulda, et meie valitsejad on sedavõrd geniaalsed, et neil pole vaja peale iseenda kellegi arvamust kuulata. Samas vaatad mõne mehikese teleesinemist ja on tuline häbi, et taoline täi eesti keelt räägib. Aga sellised parasiidid määravadki presidendi ja tollest nukukesest tunduvalt tähtsamadki tegelased pukki. Absurd? Absoluutne, aga toimib, sest seda juhitakse eemalt ja väga oskuslikult. Just seetõttu meil jobud „juhivadki“, et nad on nii suurepäraselt juhitavad. Juhtivpoliitik ongi see kindel vennike, kes riigikäru garanteeritult kraavi veeretab. Sest talle on selline käsk antud.
Vaadates seda paabeli segadust, mis on vallanud Euroopa ja mille pärast juba sealsed vähesed ajutegevuse säilitanud poliitikud vägagi mures on, võib üsna kindlalt ennustada, et rahvusriikide hävitamise plaan on ammugi käiku lastud ja tolle protsessi pidurdamine osutub äärmiselt raskeks ja ohvriterohkeks. Seadusandlus on juba pikemat aega pea peale pööratud, kõikvõimalikud õigused ja hüved on kurjategijate ja mitte nende ohvrite poolel. Tasub vaid lähiminevikust meenutada kuurortvanglat, kuhu suunatakse Breivik. Meie kodumaiseid ülileebeid kohtuotsuseid eriti jälkide mõrtsukate ja pervertide kohta ei taha mitte meenutadagi, sest siis kisub kohe kohalikku vigilantide komiteed moodustama...
Kokkuvõtteks tahan öelda, et meie kunagi nii mõnusal maamunal toimub juba pikki aastaid mõistuse mõrv. See on silmaga vaadates ja kõrvaga kuulates esiotsa nii leebe ja kena, sest ta tungib meisse reklaamiflirdi, seebiooperi, elektronposti, kartellimeedia, valimiskampaania, rahvaküsitluse või miljoni muu salakavala meetodi kaudu, aga on tapvalt nüristav. Mõistust mõrvav. Ja selle mentaalmõrva vastupanuvõimet hakatakse tapma juba lasteaias, sest ori ei tohi iseseisvalt mõelda. Mõelgem siis, mida sallida ja mida mitte, enne kui on hilja!
Allikas: http://www.koguja.info/