RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 14. september 2011

MILLINE ON EESTILE SOBIV RIIGIKORD?

Väljavõte raamatust "Sada sõna", Mait Ando Raun:

SEITSMEKÜMNE SEITSMES SÕNA

MILLINE ON EESTILE SOBIV RIIGIKORD?

Riigivõimu on tarvis täpselt nii palju, kui palju tuleb vahendada suhteid inimese ja inimese, inimese ja ühiskonna, ühiskonna ja ühiskonna vahel. Kui riik võtab endale rohkem võimu, lõhub ta ühiskonda ja inimest ning takistab kulgemist.

Aga miks on üldse vajalik riigivõim; selleks, et hoida tavalist elu sellel maal, mis asub riigipiiri sees. Tava on hoitud siis, kui on piir ja omaette olemine, sest riigi piir on loomulik sõel, mis aitab rahval tuulata välismõjusid ja teha nende vahel vahet.

Meie esimene riik oli vabariik. Esmalt oli ta maarahva riigita tava jätk, puudus isegi riigipea, samas toimusid rahva võimule kohased valimised. See ei olnud õige tee, sest tiputa riigis ei saanud rahvas teha rahus oma tavalisi tegemisi ning riik ise kõikus nagu kiik hoo peal: valitsuste iga oli vaevalt mõni kuu, ühed riigimehed ei jõudnud veel midagi korda saata, kui juba vahetati järgmiste vastu.

Hiljem valiti riigivanem ja mindi rahva võimust kaugemale, nii et võimul püsisid ühed ja samad mehed. Ent ka see ei olnud õige tee, sest minejad ei olnud teadjad, vaid asjamehed lihtrahva hulgast, kes kivistasid tipu.

Kivistunud tipp on veel hullem kui lame mägi, sest rahval kaob igasugune võimalus sekkuda riigi asjadesse, mis lähevad halvasti. Kuni kõik lõppes sellega, et andsime Venele alla ilma ühegi püssipauguta.

Need ei olnud head riigikorrad, teine neist oli päris halb, sest rumal on targa rollis ohtlik. Halbu riigikordi on lõputu hulk, nad jagunevad kaheks: ühed liialdavad ühiskonna, teised riigi osa.

Häid riigikordi on samuti kaks, teine neist on päris hea. Üks riigikord võtab aluseks ühiskonna, teine riigi.

Esimene riik on selline: rahvas valib endi hulgast igas kihelkonnas vanemad, kes tulevad kokku ja valivad maakondade vanemad, kes tulevad omakorda kokku ja valivad riigile kuninga, kes seejärel värbab väärikad inimesed alamatesse ametitesse.

Niisugune oli Eesti võimutipp enne Õhtumaa ristisõda meie vastu; peamehed ei olnud siiski alalised, vaid valiti ainult sõjakäikude ajaks.

Teine riik on selline: teadjad tulevad üle Eesti kokku, määravad endi hulgast kuninga ja ise jäävad alamatesse ametitesse, esimese seisuse hulka.

Niisugune oli võimutipp paljudes kohtades üle maailma, kui seal õitses vaimuelu.

Teine riik on parem, teadjate otsus on parem kui rahva otsus. Küll aga eelneb esimene riik paratamatult teisele riigile. Esmalt on tarvis luua tihe ühiskond, mille alamad lülid ei oleks vägisi allutatud kõrgematele, vaid ühinevad vabal tahtel mäeks.

Sest vaid siis, kui ühiskonna kord on küpsenud ja võim allutatud vaimule, saab selgitada välja need teadjate hulgast, kes on vägevad riigiasjades.

SIIT TULENEB: Parim riigikord on kuningriik, sest selle tipp on püsiv; ning ühiskond on siis mägi.

SEITSMEKÜMNE KAHEKSAS SÕNA

MÕLEMAD HEAD RIIGID ON KUNINGRIIGID

Ükskõik, mis nimi kuningale ka antakse; kahel kuningal on siiski määratu vahe: esimene kuningas leitakse juhuslike ennete ja välise võõba järgi, teine kuningas on rahva tarkuse tipp.

Kui esimene kuningas osutub valeks, valitakse uute ennete põhjal järgmine. Kui teine kuningas osutub valeks, on rahvas oma teadjate läbi endale valetanud, aga kes vannub valet, kaotab väe ega tea.

Tõeline kord saabub siis, kui ühiskond kasvab nii küpseks, et rahva enda hulgast sirgub tõeline kuningas ja teadjad tunnevad ta ära; ning siis algab esimene seisus. Kord on riigis, kus valitseb vaim, kord on riigis, kus mägi, mille tipuna joonistub välja kuningas, on loodud teadjate poolt ja vaimu alusel. Kui valitseb vaim, õnnistab vaimu vägi ka võimu.

Aga kas on selline riik, kus kuningal on suur voli, üldse küps riik, kas ei lähe siis riik ja kuningas kurjaks, kas ei muutu riik ja kuningas kõikvõimsaks nagu jumal; see on umbusk, mille juureks on kokkupuude Vene riigiga.

Ometi, kui ei aeta segi jumalat ja riiki ning riigi sisse ei puhuta nõiasõnadega elu, ei muutu riik inimese teenrist tema valitsejaks, on ju jumal kõige üle, aga riik kõigest osa asisest maailmast.

Isegi kuningas ei ole jumalik, vaid asise maailma surelik mäetipp, äärmisel juhul taevaaluse valitseja, sellal kui jumal on nii tema, valitsetav taevaalune kui ka taevas.

SIIT TULENEB: Õiges kuningriigis tegeldakse avalike asjadega, see on küps ja vaba riik, sellal kui vabariik, kus puudub kuningas, sisaldab meeletust ega ole vaba.

2 kommentaari:

Anonüümne 15. september 2011 02:53  

+100!!!
Ka judaistid ja vabamüürlased teavad, milline riigikord on õige. Seepärast oligi tarvis kristlikke rahvaid veriste revolutsioonide abil isevalitsusest ilma jätta ja valget Euroopat liberalismi ja immigratsiooniga mürgitada, et tulevikus panna pukki oma mees, kes hakkab terve maailma isevalitsejaks. Seda põrgusigitist tunnevad judaistid oma kauaoodatud mošiah'ina, ristirahvas aga antikristusena.

kas ei lähe siis riik ja kuningas kurjaks, kas ei muutu riik ja kuningas kõikvõimsaks nagu jumal

Läänelik absolutism ongi üks kõrvalekalle tõelisest isevalitsusest, see aitas kaasa vabamüürlaste revolutsioonidele, kuna haigest kehast oli kergem jagu saada. Ka Vene riigil hakkas minema vaimses plaanis halvasti just siis, kui Peeter I sattus vabamüürlastest juba tollal kubisenud läänemaailma mõju alla. Kahjuks läks Eesti Vene valdusse just sellisel a'al. Vene keisrite seas oli aga ka tõelisi pühakuid nagu Paul I ja Nikolai II, kellesse ei tasu mingil juhul vaenulikult suhtuda. Tegemist on pühakutega mitte ainult kui kurjuse jüngrite poolt mõrvatud ja hiljem aastakümneid laimatud märtritega, vaid ka kui vagade ja jumalakartlike valitsejatega ning tõeliste armastavate isadega kõigile oma alamatele. Annaks Jumal Eestilegi selliseid juhte!

Matti Ilves 15. september 2011 09:32  

Tänan asjaliku kommentaari eest!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP