RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 1. september 2011

MARK STEYN: Kui kiiresti kui veidraks?

Lisatud: 1. september
Saada sõbrale

Londoni Daily Mail: “Teadlased on loonud enam kui 150 inim-looma hübriidembrüot Briti laborites.”

Ära sa märgi. Ja miks nad seda peaks tegema? Ärge muretsege, see on kõik täiesti seaduslik, 2008. aastal vastu võetud Inimfertilisatsiooni embrüoloogia akti viljad. Niisiis, mõned teadlased on edukalt viljastanud loomade munarakke inimspermaga ja teised on loonud “kübriide”, kasutades loomade rakkudesse istutatud inimraku tuuma, ehk “kimääre”, kus inimeste rakke segatakse loomade embrüotega.

Oma uues raamatus Ameerika-järgsest maailmast kirjutan ma, et mul oli vaja vastu panna kiusatusele minna liiga kaugele sel rajal. Kui alustad analüüsides jätkusuutmatut võla-SKP suhet ja USA võlareitingu alandamise võimalikkust ning hüppad ühtäkki arutlusse pool-uelslase-pool-susliku kimäärist, kipuvad rahatüübid arvama, et sul on kuppel lõplikult ära sõitnud. Ometi, kui ma mõtisklen arenenud maailma väljavaadete üle, tuleb tunnistada, leian ma end arutlemas: kui kiiresti kui veidraks?

Muutusi toovad innovatsioonid vajavad sotisaalmajanduslikku konteksti. Mõne aasta eest selgitas üks Euroopa riigi minister mulle põhjalikult, et tema valitsus oli innukalt toetanud nii rasestusvastast pilli kui aborti, kuna on olemas kohene vajadus tuua naisi massiliselt tööturule. Paar aastat edasi ja arenenud riikidel on vajadus ükskõik kelle sisenemiseks tööturule. Jaapan on vanim ühiskond maailmas. Hiina, nagu ma alati rõhutan, saab vanaks enne, kui rikkaks. Euroopa on tast rikkam, kuid laisem: vähem kui kaks viiendikku eurotsooni kodanikest töötab ja üle 60 protsendi saab riiklike abirahasid. Kui sa hoiad silma peal - nagu asjalikul investoril on kohane - SKP ja keskmise vanuse suhtel maailma suurimates majandustes, siis ei jõua see lugu kusagile kenasse kohta.

Kui president Sarkozy valitsus arutles plaani pensioniea tõstmisest 60-lt (hoidke nüüd heaga tagasi!) 62-le asusid prantslased mässama. “Pension” on väga hiljutine leiutis, aga ta on väga kiiresti hästi käibele läinud. Lausa sedavõrd, et enamik Lääne kodanikke usub nüüdseks, et neil on õigus nautida viimast kolmandikku oma täiskasvanud east nagu 20-aastast puhkusenädalalõppu valitsuse kulul. Ja see kahe kümnendi pikkune nädalavahetus läheb aina pikemaks: arenenud ühiskonnad seisavad silmitsi väljavaatega, et miljonid nende kodanikud elavad üheksakümnendate eluaastateni või veelgi kauem ja veedavad viimased 20 aastat süvenevas dementsuses - riigi kulul. See kõlab kallilt sõltumata sellest, kas loodad, et nende eest maksavad immigrandid (nagu Euroopas) või “humanoididest” “hooldajarobotid” (nagu Jaapanis praegu arendatakse).

Niisiis otsitakse Läänes kõige enam ravi Alzheimeri vastu. Kuidas seda teha? Kõige ilmsem viis oleks teha eksperimente nende inim/loom hübriididega, kellest britid nii vaimustunud on. Sa süstid inimmaterjali (ajurakke) loomadesse, kes on inimestele kõige lähedasemad (primaadid). Muide, juhuslikult on selle suve kuumim film “Rise of the Planet of the Apes” kus, nagu pealkiri viitab, läheb eksperiment hirmsasti nihu. “Kui hakata panema väga suurt hulka inimajurakke primaatide ajusse,” muretseb professor Thomas Baldwin, kes on Briti Meditsiiniteaduste Akadeemia raporti kaasautor, “siis ühtäkki võivad primaadid transformeeruda millekski, millel on ainiti inimestega seostatud võimed - kõneoskus või muud viisid, kuidas meiega manipuleerida või suhestuda.” “Mida lähemal looma aju on inimese ajule, seda raskem on ennustada, mis juhtuma hakkab,” hoitab Martin Bobrow, Cambridge’I ülikooli geneetikaprofessor.

Niisiis on brittidel säilinud teatav pirtsakus selles vallas: nad on teadlikud, kui ohtlik võib olla Ozzy Osbournei ajude süstimine orangutangule. Kes võiks olla vähem mures taoliste õhkõrnade eetiliste piiride suhtes? Hiljuti ilmnes, et Hiinas on 39-liikmeline kitsekari, kellel on inimtaoline veri ja siseorganid, mis saadud, süstides nende embrüotesse tüverakke. Tegu on Jiao Tongi ülikooli professori Huang Shuzhengi tööga.

Huvitav, kuhu veel hiinlased inimeste tüverakke topivad. Ma olen kindel, et küll nad meile ütlevad, kui valmis saavad.

Täiskasvanuks saamise aeg muudab kõike. Arenenud maailmas on ebapiisav hulk noori inimesi, kellele värsket kraami müüa. See on majanduslik probleem. Aga väärastunud ühiskondlik vanuseprofiil ei lõpe sellega: Šveits, mis oli kunagi kuulus oma kallite sanatooriumite poolest, mis eluiga pikendasid, teeb nüüd hiigeläri “väärika surma” kuurortidega. Kuna Hollandi haiglates on nõudlus “abistatud” enesetappude järgi nii suur, räägitakse seal juba sihtotstarbeliste asutuste loomisest. On ju olemas kõrva-, nina-, kurgu haiglad, miks mitte surmahaiglad? Lõppude lõpuks, see on “humaansem”, kui alternatiivid. Näiteks toimus Jaapanis kadunud saja-aastaste miniepideemia: Tokyo vanim mees oli väidetavalt 111-aastane Sogen Kato. Eelmisel aastal murdis politsei sisse tema tütre kojuj a leidis mehe mumifitseerunud laiba, ikka veel oma pidžaamas. Tema sugulased vahistati valitsuselt miljonite jeenide ulatuses sotsiaalabi pettusega välja pumpamise eest. Tokyo vanim naine pidi olema 113-aastane Fusa Furuya. Kui sotsiaalametnikud talle koju helistasid, ütles tütar, et naine elab nüüd linnast väljas teises kohas. See teine koht osutus kiirtee ehituse alla jäänud aadressiks. “Inimsidemed nõrgenevad,” ütles morn peaminister Noto Kan parlamendile. “Ühiskond tervikuna paistab lõhkuvat inimsuhteid.”
Nagu ma ütlesin: kui kiiresti kui veidraks? Hollandis drive-in surmakliinikud peatänaval. Jaapanis hooldusrobotid, kes teevad töid, mida inimesed ei tee. Briti teadlased, kes aretavad briti-looma hübriide puhtalt selleks, et nende peal katseid korraldada. Ja kusagil sügaval Hiina sisemaal on uurimislabor, kus ahv, kellele süstitakse inimaju rakke, ootab südaöist vahetust, et murda välja turvavõrgust…
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP