MATTI ILVES: RAHVUSLASTE ÜLESANDED

Märtsi lõpus, pärast ebaõnnestunud valimisi, rahvuslastest üksikkandidaadid parlamenti ei pääsenud, ma kirjutasin juba blogis rahvuslaste eesmärkidest, seda sissekannet saate lugeda SIIN.
Millised arengud vahepeal, poole aasta jooksul, on siis toimunud? Praktiliselt mitte midagi, ikka askeldab iga parteike ja MTÜ üksikult oma nurgas. Mingiks lootusetuks katseks võib lugeda vaid läbirääkimisi ERL-i ja Eestimaa Rahvaliiduga. Selle partei nimigi ei ärata juba usaldust, sest sõna "Eestimaa" on pärit tsaari- ja nõukogude ajast. Rahvaliidul pole tõsiseltvõetavat poliitilist platvormi, tasub meenutada vaid seda, et enne valimisi pidasid nad läbirääkimisi isegi Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga! ERL-i ja Rahvaliidu ühinemine tuleks kõne alla vaid siis, kui ERL suudaks Rahvaliidu üle võtta, seda ma aga ei usu, sest seal on palju kogenud poliitilisi hunte, kes ei ole valmis kohti erakonnas juba loovutama.
Äriregistri andmetel on Eestis praegu registreeritud neli rahvuslikku erakonda: Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu, Vabariiklik Partei, Eesti Iseseisvuspartei ja Libertas Eesti Erakond, mis on likvideerimisel, aga ei ole veel likvideeritud, liikmeid on praegu ainult 890. On veel rida MTÜ-sid, rahvuslikke algatusgruppe, osa neist soovivad saavutada ka partei staatuse. Rahvuslikud MTÜ-d, grupid: Eesti Rahvuslik Liikumine, Vabade Kodanike Ühendus, Õnnelike Inimeste Erakond, e-erakond ja Põliseestlased. Parteid on püüdnud korduvalt omevahel liituda, aga midagi ei ole sellest seni välja tulnud, peamiselt juhtkondade vastutustundetu suhtumise tõttu rahvusluslikku iseseisvusesse ja takerdutud on ka pisivastuoludesse. Ei hakka siin kirjeldama mitmeid ühinemiskatseid, aga selge on see, et selline olukord väikeses Eestis on täiesti ebanormaalne ja vajab muutmist. Rahvuslik liikumine on lõhestunud ja selle üle naeravad avalikult kartelliparteid ja on rahul ka KaPo, kes kutsub meid äärmuslasteks ja käsitleb seda lõhestatust kui töövõitu.
Kaks tõsiseltvõetavamat erakoda on Vabaduspartei-Põllumeeste kogu ja Eesti Iseseivuspartei, millest ühel oleks head võimalused kujuneda rahvuslaste ühendajaks aga... Vabaduspartei vaevleb juba pikemat aega sisetülis kahe vaenuliku juhatuse vahel, asi on läinud välja koguni kohtuni. Kuigi seal võitis tegutsemisvõimeline rahvuslik tiib, ringkonnakohtu otsus ja Riigikohtu lahend, leitakse registrikeskuse ja tõenäoliselt KaPo abiga ikka võimalusi, kuidas kohtuotsuste täitmisest mööda hiilida. Imelikud lood toimuvad ka pensionäri Toomas Leito juhitud Iseseisvusparteis. Tegelikku parteitööd ilmselt ei toimu, ühinemised ei osutu võimalikuks ja mitmetel järjestikustel valimistel on esinetud "igavese" parteijuhi eestvedamisel äärmiselt nõrkade tulemustega, viimastel valimistel saadi vaid 0,4 % häältest. Meelsuspolitsei KaPo jälle rõõmustab ja võib-olla ka siin osutatakse teatud kaasabi, olen kuulnud ka selliseid arvamusavaldusi.

Kuidas sellisest surnud ringist siis välja pääseda? Näib, et on ainult üks võimalus - ühinemine, tugeva ja lugupeetud liidri ümber, rahvuslaste hulgas selliseid isiksusi leidub. Rõhutan veelkord, see on ainus võimalus!
Näeksin siin hea meelega Eesti Rahvusliku Liikumise initsiatiivi. Kutsuda tuleks kokku kõigi rahvuslike erakondade, MTÜ-de ja algatusgruppide otsustusõigusega volitatud esindajad ja istuda nii kaua koos, otsekui paavsti valimistel, kuni rõhuva enamuse ühinemiseni. Muud võimalust meil lihtsalt ei ole ja on eriti tähtis seda kõigile selgitada - siis võib sündida tõeline löögivõimelime erakond.