Miks peab Slovakkia hääletama EFSF-i vastu
Ma olen alates 2010. aasta juulist Slovakkia parlamendi president.
Minu ametissenimetamisele eelnesid 2010. aasta parlamendivalimised, mis olid Vabaduse ja Solidaarsuse (SaS) partei jaoks, mille esimees ma olen, väga edukad (12,14%). Vabaduse ja Solidaarsuse partei kuulub nelja partei koalitsiooni ja meie ridadest on pärit sotsiaal-, majandus-, kaitse- ja kultuuriminister.
Juba valimiskampaania ajal (2010. aasta kevadel) keeldusime me osalemast esimeses Kreeka abipaketis ja me polnud ainus partei, kes oli sellisel seisukohal. Meie põhiargument oli, et see abi ei lähe mitte kreeklastele endile, vaid pankadele (kes on aastaid teeninud korralikke intresse) ning Kreeka peaks deklareerima maksevõimetust, et osast võlgadest vabaneda.
Slovakkia parlamendis õnnestus peatada osalemine esimeses Kreeka abipaketis, tänu millele me säästsime 800 miljonit eurot Slovakkia maksumaksjate raha.
Samal ajal hääletasime me päästemehhanismiga EFSF ühinemise poolt, sest seda esitleti tähtajalise päästemehhanismina, mis päästab riike, mitte panku. Nagu nüüdseks teame, pole see EFSF-i puhul enam tõsi ja ma kahetsen, et olime toona nii heausksed. See ei ole ainus põhjus, miks SaS hääletab EFSF-i uue raamlepingu vastu.
EFSF üritab võlakriisi lahendada uute võlgadega.See on sama kui üritada tulekahju kustutada bensiiniga, ja seega on EFSF võlakriisi jaoks ebaproduktiivne lahendus.
Tähtajalise EFSF-i tagatisvõime on 250 miljardit eurot ning sellest summast on välja antud garantiisid Iirimaale ja Portugalile 71 miljardi euro ulatuses (see Suliku väide on väär, sest tegelikult on EFSF Iirimaale ja Portugalile laenanud ühtekokku 13 miljardit eurot – toim). Ülejäänud tagatiste summa on niisiis veel vaba.
Sellest piisab väiksematele riikidele, kes võivad tagatise vajajatena kõne alla tulla – Küprosele, Maltale, Belgiale ja Sloveeniale. Suurtele riikidele, nagu Hispaania ja Itaalia, ei piisa aga isegi laiendatud EFSF-i 440 miljardi euro suurusest tagatisest.
Milleks kasutatakse seda 190 lisamiljardit, mille võrra EFSF-i tagatisfondi tahetakse praeguselt 250 miljardilt 440 miljardini suurendada? Nagu ajakirjandusest teada, vajavad Euroopa pangad IMF-i analüüsi järgi ligi 200 miljardit eurot. See on see summa, mille võrra tahetakse EFSF-i garantiivõimet suurendada.
Itaalia müügu kulda
Praegu ei tohi EFSF päästa panku, kuid nüüd kavatsetava kompetentsipiiride avardamise tõttu muutuks see võimalikuks. Enne 21. juulit puudus selle kompetentsi laiendamise kohta Slovakkias igasugune informatsioon ja diskussioon.
Tasub mainida, et 12 aasta eest pidime päästma Slovakkia enda panku, milleks kulus kaheksa protsenti Slovakkia sisemajanduse kogutoodangust, ja meid ei aidanud selles keegi (see oli ka õige). Samuti saab laienenud EFSF õiguse osta riikide võlakirju, näiteks Itaalia omi. Just nii, nagu seda on teinud juba Euroopa Keskpank – ehkki see on vastuolus tema alusprintsiipidega.
Kui pidevalt mingeid reegleid rikutakse ja vastutavad poliitikud ei räägi tõtt, siis ei maksa imestada, miks turg on närviline ja usaldust napib.
Kuid tagasi Itaalia juurde. Euroopa Keskpank ostis Itaalia võlakirju, sest nende intressid olid kasvanud kuue protsendini. Kas see on õigustus? Itaalia on eelarve defitsiidi poolest (120% SKT-st) euro-alas teisel kohal, kuid ühtlasi on tal maailma riikidest suuruselt kolmandad kullavarud – 2500 tonni.
Kui mõned itaallased arvavad, et uute riigivõlakirjade intressid on liiga suured, siis tuleb kuld maha müüa. Peale selle ka mõned riigiettevõtted. Ja ennekõike peab see riik hakkama säästma.
Aga selle asemel ostab Euroopa Keskpank Itaalia võlakirju, et intresse alandada ja võimaldada Itaalial edasi võlgu elada. See on moraalne hasartmäng. Asja puhul on irooniline see, et just need inimesed, kes selle hasartmängu eest vastutavad, kurdavad usalduse kaotuse üle.
Me oleme väikesed ja vaesed
Nüüd paar sõna Slovakkiast.
Me oleme väike maa, sest meil on ainult 5,5 miljonit elanikku ja riigi SKT on 65 miljardit eurot. Me oleme ka vaene maa, sest meie keskmine palk jääb alla 800 ja keskmine pension alla 400 euro. (Eesti keskmine palk on 913 eurot ja keskmine pension 272 eurot – toim.) Seniajani puudub näiteks kiirteeühendus riigi kahe suurema linna – pealinna Bratislawa ja Košice vahel.
Samal ajal peab Slovakkia tagama EFSF-i väljastatavaid laene 7,7 miljardi euro ulatuses (see on 11,2 % meie sisemajanduse kogutoodangust). (Eesti puhul moodustaksid EFSF-i garantiid, kui intresse mitte arvestada, 12,99% SKT-st – toim.) Samal ajal tagab Saksamaa EFSF-i laene 211 miljardi euro eest ja vaid 8,2 protsendi ulatuses Saksa SKT-st. Rääkimata Luksemburgist, kes tagab EFSF-i laene 1,9 miljardi euro eest, mis moodustab Luksemburgi SKT-st 4,4 protsenti.
Need garantiid on veel ebaõiglasemad, kui arvestada riikide keskmisi palku. Saksamaal peab iga elanik vastutama 0,8 keskmise kuupalga ulatuses, Slovakkias 1,87 keskmise kuupalga ulatuses. (Eestis 1,63 keskmist kuupalka – toim.) Seda on meie kodanikele raske põhjendada.
Ehkki meil on üks euroala kehvemaid taristuid ja madalaimad palgad, peame me välja käima ühed kõige kõrgemad garantiid (keskmise palga suhtes) – et Kreeka saaks oma pensionäridele maksta neli korda kõrgemaid pensione kui meie, et Iirimaa saaks säilitada 12,5-protsendise tulumaksu ja Itaalia maksta oma parlamendiliikmetele kuni 15 000-eurost kuupalka. Rääkida sel puhul solidaarsusest (Slovakkia solidaarsusest oluliselt rikkama Itaaliaga) on loomuvastane.
Me peaksime oma kodanikele selgitama, et juhul kui meie peame hakkama teiste riikide võlgade katteks antud garantiisid kinni maksma, võib juhtuda, et nemad peavad hakkama näiteks maksma suuremat käibemaksu – selleks, et Itaalia või Kreeka saaksid säilitada meist palju kõrgema elatustaseme. Võib-olla läheks see isegi läbi, aga selleks pole mind ametisse valitud.
Kui Saksa poliitikud arvavad, et neil tuleb saata 211 miljardit eurot või võib-olla koguni kahekordne aastane maksutulu kuhugi ei-tea-kuhu, võivad nad seda teha.Aga meie ehitaksime selle raha eest meelsamini valmis kiirtee Košicesse. Meile heidetakse ette, et kui Slovakkia keeldub EFSF-ist, blokeerime me tervet euroala. See võib nii olla, kuid see pole meie süü. Kui EFSF-i loomiseks piisas 90% euroala liikmete poolthäältest, siis EFSF-i laiendamise puhul nõutakse 100% poolthääli.
Sellise surve avaldamine ei ole korrektne. Kui EFSF-i laienemiseks oleks vaja 90% poolthääli nagu asutamise puhul, ei blokeeriks Slovakkia EFSF-ile antav „ei” kedagi.
Nüüd aga on meid seatud valiku ette: kas blokeerida teisi riike (kes ilmselt ei suuda ära oodata võlakriisi lahendamiseks uute võlgade võtmist) või säästa 3,3 miljardit eurot Slovakkia maksumaks-jate raha. Pruugib mõelda oma mandaadile, et ilma igasuguse kahtluseta teada: kõne alla tuleb ainult teine alternatiiv.
Selle eest meid Brüsselis ei kiideta. Aga meie saame oma lastele puhta südametunnistusega silma vaadata.
Eesti Päevaleht avaldab Richard Suliku artikli tema isiklikul loal.
Richard Sulik (snd 1968) juhib üht neljast Slovakkia parlamendiparteist, neoli-beraalset Vabaduse ja Solidaarsuse parteid, mis paistab silma euroskeptitsismi poolest. Sulikul on parlamendi presidendina suur võimalus sekkuda parlamendi päevakorda ja EFSF-iga ühinemise eelnõu venitada. Slovakkia 2004. aasta maksureform, millega kehtestati riigis ühetaoline 19-protsendiline tulumaks, tugineb Suliku magistritööle ja reformi ajal tegutses ta Slovakkia rahandusministri Ivan Miklose erinõunikuna.
Tõlkinud Külli-Riin Tigasson
Allikas: http://www.epl.ee/news/arvamus/miks-peab-slovakkia-haaletama-efsf-i-vastu.d?id=58747394
0 kommentaari:
Postita kommentaar