ISEKIRI: Kentmanni lühiühendus ja üürike mälu

Ühendriikide diplomaatia siseteavet puudutav Vikileke on lõpuks avalik ja ajakirjanduse monopol lekete kajastajana eilsest päevast (2.9.2011) murtud. Nii on võimalik hinnata senise vahenduse kvaliteeti. Kas oli see piisavalt aval? Kui tihe on peavoolumeedia infofilter olnud? Sünnib kindlasti veel hulk põhjalikke uurimusi ning küllap saab ka raamatuid lugeda. Siin Isekirja esialgne, peaasjalikult statistiline ülevaade.

-----------------------------------------------------------------

PRONKSIÖÖ FOOKUSES. WikiLeaksi monopolistliku käsitluse ajal ei saanud mingit tähelepanu Rein Langi nadi abinurumine kohalikult rabilt (pärast 4.7.2007 — vt Tln stk läkituse Infopartisani tõlget) ega samuti Keskerakonna kahtlane valimiskampaania (enne 4.3.2007). Kusjuures mõlemal puhul oli vastasmängija idanaaber või vähemalt siinsed venemeelsed, kes esimest väidetavalt rünnata ja teist toetada aitasid, mh PBK kaudu. Niisiis peegeldas varju jäetud osa vikilekkest küll rahvusvahelisel foonil, aga peamiselt kohalike kihutusmeistrite ja nööritõmbajate sellist tegevust, kus amidel mingit osa ei olnud, ent mis eestasile oli ikkagi tähelepanu vääriv tõik… See oleks esimene etteheide ajakirjanik Argo Ideonile, kes käis spetsiaalselt Norras ja kellelt oodati Eestit puudutavate lekete vahendamist. Aga eks poliitikust silmakirjateenrite käitumisest tõesti oli olulisemat. Näiteks samal ajal aset leidnud aprillirahutuste taust, mille kirjeldamises diplomaatiliste lekete vahendusõigusi vallanud Postimees jänni kah ei jäänd. Lühidalt nägid amide pronksi-eelaja läkitused välja nii:

Aftenposteni kaudu Postimehe toimetusse jõudnud pronksmehe-memode maht on üle 100000 sõna. Neist jääb mulje, et USA diplomaadid jäid esialgu vaoshoitud vaatlejaks. Sündmuste edenedes ei läinud diplomaatidel enam korda distantsi hoida ning pärast pronksööd asus USA kõhkluste kiuste Eestit toetama. […] 10. V 2006 teatas saatkond Washingtoni 2 üritusest: 8. mail Maarjamäel, kus saatkonna hinnangul osales 200 veterani […] ning 9. mail umbes 600 kogunenuga Tõnismäel […] Üldiselt, märgiti memos, oli IIMS-i lõpu tähistamine 2006 hillitsetum kui aasta eest […] 5. VI 2006 memos möönab saatkond, et pronkssõdur pingestab Eestis rahvussuhteid […] kuid 7. XII 2006 tundus USA diplomaatidele, et pinged enam ei tõuse, sest […] Eesti valitsus ja meedia ei vasta Venemaa provokatsioonidele. Siiski ennustas saatkond rahvuslike erakondade katseid Venemaa-vastaseid meeleolusid õhutada mobiliseerimaks valijaskonda […] Edasi kirjeldasid USA memod Eesti parlamendivaidlusi aasta 2007 algul, mille kohta üks 1. v 2. II 2007 memo ütleb: «Eesti valitsus on 1990. aastate keskpaigast üldiselt õppinud provokatiivsete avalduste ja tegude puhul, mis puudutavad selliseid emotsionaalsed küsimusi, nagu vene vähemuse kohtlemine ja pronkssõdur, teist põske ette pöörama. Ei ole lõpuni selge, miks Eesti võimuladvik 15 aastat hiljem selle küsimuse esile tõi, kuigi üks oluline tegur oli ilmselt soov sellest valimiste eel poliitilist kasu lõigata.» (Vt Argo Ideoni eritlust, mis oli algmaterjalist mahuliselt sada korda napim, «USA hoidus pronksmehe-vaidlusse sekkumast» Pm, 12. IV 2011, lk 4)

Eesti-teema CableGateis 2000-2010

Eesti riigi- ja parteitegelaste edetabel CableGate'is:

1. Toomas H Ilvese nimi on 100 lekkinud dokumendis.
2. Andrus Ansip 90 dokumendis.
3. Muid tuntud tegelasi, nagu Mart Laari (40), Jaak Aaviksood (35) või Edgar Savisaart (25), mainitakse harvemini.

Mitmesuguste arvamusuuringute tulemused näitasid, et Ilvese maine diplomaatilise vikilekkega pigem langes, seda keskmiselt veerandi arvamusuurijate poolt küsitletute või siis ise arvamust avaldanute meelest: näidud kõiguvad 13% (TNS) … 39% (TMS), samas kui nii mõnegi (Delfi.EE andmeil 4%) arvates lekked pisut parendasid THI mainet, kusjuures üle 15a vanuste õpilaste seas arvas sedasi 15%. Vikilekete mõju nt Savisaare või Langi mainele pole seni mõõdetud.

Geograafiline tõmmis USA huvidest Eestis kohanimede (valikulise) edetabelina:

1. Eesti esineb objekti või subjektina 1660 lekkes: sh 610 Tallinna stk + 200 Brüsseli esinduste (NATO ja EL-i) + 100 USA välisministeeriumi + 66 Vilniuse stk + 50 Helsingi stk läkituses…
2. Tallinn — 1125 lekkes: sh 610 Tallinna saatkonna + 104 USA välisministeeriumi läkituses…
3. Tartu linn ja/või maakond — 45 dokumendis.
4. Narva — 30.
5. Virumaa — 15.
6. Sillamäe — 9.
7. Tallinna Lasnamäe linnaosa — 5.
8. Valga ja Pärnu nimetus linna ja/või maakonnana — kumbki 4 dokumendis.
9. Kohtla-Järve, Lihula, Paldiski ja Rakvere — vähemalt 3.
10. Jõhvi, Kunda ja Saaremaa — vähemalt 2.
11. Ka Jõgeva, Kilingi-Nõmme, Narva-Jõesuu, Nõmme linnaosa, Paide, Peipsi järv, Võru jmt siinne kohanimi on vähemalt korra CableGate'i lekkeis ära mainitud.

NB! Iga huviline võib ise teha märksõna-otsingu veebiaadressil Cables.MRKVA.EU (siin) või CableGateSearch.NET (.php)

Kentmanni tänava dokumentide läkitusaeg ulatub mullusest veebruarist 4 aastat tagasi, kumuleerudes AD2007 jj aastail peamiselt tehnilisel põhjusel — vahetult enne seda sai Kentmanni tänav SIPRNeti ühenduse. Nende Tallinna-lekete ajal juhtusid USA-d Eestis esindama suursaadikud Aldona Z Wos, Stanley D Phillips ja Michael C Polt. Nii ei ulatu vikilekked kajastama ka aprillirahutuste eelproovi AD2004, kui USA sekkumine* üleminekumaa Eesti siseasjusse taandas meid banaanivabariigi seisusse ja võib-olla lähendas ka aprillirahutusi. Vikilekkes on näha vaid Lihula sündmuste järelkaja, mil USA suursaadik juba deklareeris ("sensitiivne" 5.6.2006 dok 06TALLINN533), et saatkond sel teemal, mis siis peamiselt Tõnismäega seostus, Eesti sündmustesse enam ei sekku:

«Mõned vene rühimitused on lubanud, et üritavad [USA] Suursaatkonda vaidlusse kaasata. Me kavatseme sellest debatist eemale hoida. Kui küsitakse, siis ütleme, et see küsimus on Eesti enda lahendada. (Some Russian groups have suggested they will attempt to draw the Embassy into the controversy. We plan to keep our distance from this debate. If asked, we will say this is a matter for Estonia to resolve.)»

Lihula sündmusi on CableGate'is tagantjärele mainitud vähemalt 3 juhul:

• «Võidupäev lõhestab endiselt» — Tallinna saatkonna 10.5.2006 "salastamata" dok 06TALLINN439;
• «Res Publica ja Isamaaliit ühinevad lõplikult juuni algul» Tln stk 12.5.2006 "ainult ametlikuks kasutamiseks" 06TALLINN451;
• «Rahvuslik hõõrumine "pronkssõduri" pärast» — Tln stk 5.6.2006 "sensitiivne" dok 06TALLINN533.

Nii võime vaid aimata, kui tähtis küsimus oli "Lihula SS memorial" ja selle teisaldamine USA-le paar aastat varem.

KOKKUVÕTTES, Tallinnast on saadetud 12 ennemini vähem kui eriti salajast dokumenti + 162 "konfidentsiaalset" + 218 "ametlikuks kasutamiseks" mõeldut + paarsada salastamata dokumenti. Seevastu mujalt maailmast mõnevõrra pikema aja (45a) kestel Riigidepartemangu ja -välisesinduste siseteabe lekkeist ei osutu umbes pool kuigivõrd salajaseks: 40% on "konfidentsiaalset" teavet + 6% ehk 15 tuhat "salajast" dokumenti, millest 4330 sisadab omakorda nii tundlikku ainest, et omab lisamärget "NOFORN" = keelatud USA mittekodanikule. Tuleb seega arvestada, et teiste lähtepaikadega võrreldes on salateave, mida diplomaatilisse lekkesse on sattunud Eestist, õige napp.

Peale NATO kaitseplaani — Eagle Guardiani avaliku saladuse, mis sai lekkega vaid autoriteetse kinnituse — tekitab siit läkitatu üllitamine vaevalt globaalseid sensatsioone. Samuti on ilmne, et kinnitust ei saa ka Eesti "peaaegu" (almost) või "veidi paranoilised" (just a little bit paranoid) insinuatsioonid ähvardava välisohu, so Venemaa vastu, kes on tõesti kohati ebamugav ka amidele, ent geostrateegiliselt ohutuks ja vaid geopoliitiliselt tülikaks, aga siiski vajalikuks hinnatud partner.
--------------------------------------------------------------------------------
*  Suvel 2004 Washingtoni poolt avaldatud survega Eestile kaasnes peaminister Juhan Partsi "vaibalekutsumine" USA Tallinna suursaadiku Aldona Zofia Wosi ette, viimati 2. septembri ennelõunal, vahetult enne Lihula mälestussamba teisaldamist. Järelmina kuhjusid pinged ka Tõnismäe "Vabastaja" monumendi ümber. Vt Tiit Madisson, Lihula õppetund. Tln, 2005, 264lk; Kirsti Vainküla "Blondide vandenõu Juhan Partsi vastu" (SLÕ 10.2.2005); vrd BNS "Välisministeerium hoiatas isolatsiooni jäämise eest" (VNL 8.9.2004)
Allikas: http://isekiri.blogspot.com/