RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 18. september 2011

VEIKO RÄMMEL: JÄTK MATTI ILVESE LOOLE RAHVUSLASTE ÜLESANNETEST!



Mõttekaaslane Matti Ilves kirjutas eile hea loo Eesti rahvuslaste ülesannetest. Põhiküsimus oli siis killustatuses, mis 100% õige, sest iga mats mängib oma nurgas ja tolku? Meelsuspolitsei ja valitsusringkonnad itsitavad pihku; pappi teil ei ole, kakelge aga omavahel, meie sellel ajal jagame ja valitseme ning ajame taskud täis.

Ma tegelikult ei tahaks enam kasutada terminit "rahvuslane", paraku on see termin piisavalt labastatud. Ma räägiksin parema meelega Eesti meesetest konservatiividest, laiemalt elanikkonnagrupist, kes ei ole rahul peaasjalikult "endistest" koosneva poliitkartelli tegevusega, ka Eesti juhtimisega EL-i ja muutmisega viimase oblastiks ilma igasuguse iseseisvuseta.

Täna on seis lihtne, on kaks nn rahvusmeelset pisierakonda; Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu ja Iseseisvuspartei. Kumbki ei tule arvesse. Esimese juhiks on vangerdatud ilmselt vastavate struktuuride poolt, selge vaimuhaiguse tunnustega Soomes kriminaalkorras karistatud Valdo Paddar. Viimane teeb seda parteid kenasti maha ja naeruvääristab, lisaks edukale kaklusele poliitiliste vastastega Tartus Ülikooli raamatukogu ees, asi, mis Tartu politsei menetluses. Teise, ehk Iseseisvuspartei tegevusest ei ole samuti midagi head teada. Vello Leito, kes ilmselt "eluaegne juht", kasitab seda erakonda pensionipõlve pikendajana ja EL-i sajatamiseks.

Olen arvamusel, et ainuke tee on eestimeelsete konservatiivsete jõudude ühinemises, mitte uute loomises. Kas see peab olema erakond? Arvan, et esialgu mitte. Meil on ees KOV-i valimised. Eestimeelsed jõud peaksid kõikjal moodustama valimisliidud (KOV-i valimiste on need lubatud) ja üritama võimalikult paljudes kohtades oma nimekirjaga esineda ja muidugi ka kohti saada. Miks mitte ei võiks see olla nimekiri VABA KODANIK. Riigikogu omadeni on üle 3 aasta aega.

Ma kandideerisin ka ise Tartus, saades ilma rahata ja sisuliselt meedia toetuseta, vaid isiklikule jõule toetudes 130 häält. Olen Tartus sisserännanu, seega nende kasinate vahendite juures hinnati minu tulemust heaks. Kuid see selleks. Praegune erakondade loomise ja rahastamise süsteem on korruptiivne ja ebaõiglane. Luues tingimused (on loonud) poliitoligarhia, kartelli tekkeks. Kui Valimisseadust ja Erakonnaseadust enne järgmisi valimisi muuta ei õnnestu, siis võib Maarjamaad päästa vaid Issanda ime. Lihtne näide möödunud valimistest; üle 3000 hääle kogunud Leo Kunnas (absoluutarvestuses 30 kandis) jäi välja, napi 230 häälega roolijoodik Kalev Kallo marssis KE-a toel riigikokku. Rahva tahe!? Kelle asi!? Me kõnnime poliitoligarhia võimu poole.

Rahvaliikumistena oleme proovinud koostööd teha ja osaliselt on see ka õnnestunud. Hiljutised VKÜ ja ERL ühisaktsioonid presidendivalimiste päeval Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

Oleme pidanud läbirääkimisi ka paljude teiste erakondade algatusrühmadega ja paha sõna ei ole öelda ka E-Erakonna ja Eesti Tööerakonna kohta.

Kuigi ERL on alustanud läbirääkimisi Rahvaliiduga ei usu ma, et sellest mingit head asja tuleb. On ju RL samasugune euromeelne vaid valitud isikute isiklikule võimule saamisele orienteeritud moodustis, mis muidugi ei tähenda, et seal korralikke inimesi ei ole, ei, ma räägin organisatsioonist kui tervikust. Olemasolevad erakonnad on läbi imbunud karjäärimõtlemisest (isikliku), peaksid olema aga aatelisest mõtteviisist.

Vabade Kodanike Ühendus on seda meelt, et peame järkame Eesti rahvusmeelsete konservatiivsete (alalhoidlike) jõududega koostöö võimaluste otsimist ja võimalusel ühinemist, kuid esialgu tuleks minna ühe nimetaja nimekirjadega vastu KOV-i valimistele, näitamaks poliitkartellile oma jõudu. Ma julgen väita, et olemasolevad parlamendiparteid on äravahetamiseni ühesugused, omamatta mingit maailmavaadet. Neid ühendub isiklik kasuahnus koos võimuihaga ja täielik põhimõttelagedus.

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP