RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 6. september 2011

Kas USA hakkab Venemaaga sõdima ja puhkeb III Maailmasõda?


2007 aasta juulis avaldas "Komsomolskaja Pravda" allpool toodud nelja isanda diskussiooni.


Kas Ameerika hakkab Venemaaga sõdima?

Виктор БАРАНЕЦ — 17.07.2007


Kuigi USA ja Venemaa presidendid joovad aeg-ajalt koos õlut, krõbistavad sinna kõrvale vähke ning nimetavad üksteist partneriteks, pole suhted meie maade vahel kaugeltki sõbralikud. Moskvale on hirmsasti vastukarva, et ameeriklased trügivad NATOt järjest lähemale Venemaa piiridele, ehitavad meie territooriumi ligiduses uusi sõjaväebaase ning ei soovi loobuda veel ühest oma mõttest- paigutada Poolasse ja Tšehhi raketitõrjesüsteeme. Vastukaaluks ähvardab Kreml moratooriumiga START lepingule. Aga Venemaa ja Ameerika kindralid töötavad välja uusi sõjaväedoktriine, mis ei välista tuumalööke. Ning ei varjagi, et uus "külm sõda" võib üle kasvada "kuumaks".

Kas on võimalik kokkupõrge USA ja Venemaa vahel?
 
Küsisime seda tuntud ekspertidelt. Diskussioonis osalesid:

Aleksander Vladimirov, kindral-major, Venemaa sõjandusekspertide Kolleegiumi viitsepresident

Viktor Jesin, kindral-polkovnik, Venemaa julgeoleku-, kaitse- ja õiguskorra probleemide akadeemia esimene viitsepresident

Leonid Ivašov, kindral-polkovnik. Geopoliitiliste probleemide akadeemia president

Aleksander Šaravin, Poliitilise ja Sõjalise analüüsi Instituudi direktor.


Kes alustab?

A.Šaravin: Sõda on võimalik, kui Venemaa provotseerib USAd. Kuidas? Näiteks toetades aktiivselt (poliitiliselt ja sõjaliselt) USA põhilisi vastaseid (Hiinat, Iraani, Venezuelat jne). Oma sõjalise nõrkusega, Strateegiliste Tuumajõudude ja PVO degeneratsiooniga. Ka lõpuks oma sisepoliitikaga, demokraatia kukutamise ning opositsiooni lämmatamisega. Kusjuures peaksid kokku langema kõik kolm faktorit. Sel juhul võib USA minna preventatiivsele löögile, eesmärgiga muuta täppisrelvade abil Strateegiliste Tuumarelvade (STJ) pihta antava löögiga Venemaa võimetuks kujutama endast USAle sõjalist ohtu. Tänasel päeval on kõik need kolm faktorit olemas, kuid mitte sel määral, et sõjani viia.

L Ivašov: Ka mina arvan, et USA sõda Venemaa vastu on võimalik. Muideks, Ameerika Ühendriigid valmistavad ette nii situatsiooni kui ka oma relvajõudusid potentsiaalseks sõjaks Venemaaga. Ühiskondliku arvamust töödeldakse venevastase suunitlusega. Mõned kõrgelseisvad isikud osutavad otseselt Venemaale kui jõutegevuse objektile. Võimaliku sõja põhjused? Selleks on USA sajanditepikkuse unistuse maailma valitsemisest realiseerimine ning soov kõrvaldada Venemaa kui peamine takistus terve Euraasia kontinendi kontrollimisel. See on võitluse teravnemine loodusressursside(nafta, gaas, joogivesi) pärast nende vähenemise ja elanikkonna ning loodusvarade tarbimise suurenemise foonil. See on katsed sõjalise jõu abil peatada Venemaa taassündi uue võimsa suurriigina, mis on suuteline konkureerima Ameerika ning Euroopaga.

V. Jesin: Tänasel päeval on Venemaa ja USA vahelise sõja võimalus kaduvväike. Ja mitte seetõttu, et "me pole enam vaenlased". Selline sõda oma tagajärgedega ei klapiks ei USA ega Venemaa eluliselt tähtsate huvidega.

A. Vladimirov: Sõda Venemaa ja USA vahel on võimalik juba lähima 10-15 aasta jooksul. Ja selle initsiaatoriks ning otseseks agressoriks saab olema USA. Peamised sõjapõhjused- võitlus Venemaa loodusressursside monopoolseks valdamiseks ja tõkestamaks nendesamade ressursside kasutamist Hiina poolt. Aga sellise sõja eesmärgid on näha juba praegu. Selleks on kõige võimsama geopoliitilise vastase, kes suudaks 30 minuti jooksul USA maapinnalt minema pühkida, kõrvaldamine. See on USA-le Venemaa Siberi ja Kaug-Ida ressurssidele takistusteta ligipääsu kindlustamine. See on ülejäänud maailma ja Hiina hirmutamine sõjalise võiduga ning tehnoloogilise ja sõjalise võimsusega.


Kas Kolmas Maailmasõda tuleb?

A.Šaravin: Hüpoteetiline vene-ameerika sõda oleks oma ulatuselt ning tähenduselt juba iseenesest maailmasõda, isegi kui ükski teine riik sellese ei sekku.

L. Ivašov: Kõige usutavam on, et sõda Venemaa vastu ei kasva Kolmandaks Maailmasõjaks üle. Meil puuduvad liitlased strateegilises mõistes, vene sõjaline potentsiaal aga ei ole vastandatav euroameerika omale.

V. Jesin: Kui siiski ette kujutada, et Venemaa ja USA vahel puhkeb sõda, siis kasvab see vältimatult üle Kolmandaks Maailmasõjaks. Peamine argument- USA on NATO liige, mille sõjaliseks olemuseks on kollektiivse julgeoleku süsteem

A. Vladimirov: Sellise sõja maailmasõjaks ülekasvamine on vähe tõenäoline, kuna ülejäänud riigid on vait ning ootavad, kes võidab. Kui, siis on võimalik USA poolel väikeriikide nagu Poola, Läti, Eesti, Gruusia ning võimalik, et ka Ukraina lääneosa aktiivsus. Aga Hiinale tuleb see sõda kasuks, tema hakkab mäetipult jälgima tiigrite võitlust orus...


Vastaste relvastus.

A. Šaravin: Tõenäoliselt püüab USA ökoloogilistel põhjustel läbi ajada tavaliste täppisrelvadega, kuigi on võimalik ka väikese võimsusega tuumalaengute kasutamine. Venemaa pole praktiliselt suuteline mitte millegagi vastama

L. Ivašov: Võimaliku ameerika/NATO- Venemaa sõja kõige tõenäolisemaks variandiks on tavarelvastuse ning väegrupeeringute massiline rakendamine, eesmärgiga üldiste jõudude purustamiseks. Aktiivselt hakatakse rakendama tuumasantaaži eesmärgiga sundida vaenlane alistuma. Laialdaselt leiavad kasutamist erioperatsioonide jõud(spetsnaz).

V. Jesin: Otseses sõjalises kokkupõrkes USAga (loe:NATO blokiga) on Venemaal nii praegu kui ka hoomatavas tulevikus vaid üksainus argument- tema tuumajõud. Seepärast on Venemaa sunnitud ameerika (NATO) agresiooni tõkestamiseks kasutama tuumarelva.

A. Vladimirov: Selline sõda kasvab vältimatult üle tuumasõjaks. Sõltumata sellest, milliseid vahendeid kasutatakse sõja algetapil.


Kuidas käituvad liitlased?

А.Šaravin: Kollektiivse Julgeoleku Leping eksisteerib selleks, et Venemaa kaitseks selle ülejäänud liikmeid, mitte selleks, et nemad kaitseksid Venemaad( teadmiseks- selle lepingu liikmed on Armeenia, Valgevene, Kashastan, Kirgiisia, Venemaa, Tadžikist, Usbeki. V.B.) Ja vaevalt et isegi Valgevene meie eest sõdima hakkab. NATO liikmed toetavad poliitilises plaanis USA-d, sõjalises plaanis pole nad USA-le vajalikud, peale oma territooriumi ja õhuruumi võimaldamise ameeriklaste tegevuseks.

L. Ivašov: Venemaa vastu asub USA poolel välja enamus NATO riike. Euroopa tervikuna, välja arvatud Suur-Britannia, Poola ja Balti riigid sõdivad Venemaaga vastu tahtmist. Kollektiivse Julgeoleku lepingu riigid osalevad Venemaa vastu suunatud agresiooni tõrjumises osaliselt. Aga vaat Valgevene hakkab arvatavasti Venemaa poolt võitlema kogu oma sõjalise, majandusliku ning hingejõuga.

V. Jesin: Eeldan, et nii Venemaa kui ka USA liitlased täidavad endale võetud kohustusi. Ühed kollektiivse julgeoleku lepingu, teised Põhja-Atlandi lepingu alusel. Mis puudutab Julgeoleku Lepingut, siis ka mina kaldun arvama, et suvalises situatsioonis osutab Venemaale kõige tõhusamat abi Valgevene. (Slaavlaste vendlus)

A. Vladimirov: Aga mina arvan, at USA NATO-liitlased hakkavad "õuduses vaikima ja kartma", sest Euroopa mäletab sõda ning koledamal kombel ei soovi seda. Kollektiivse Julgeoleku Lepingu riigid hakkavad Venemaa kõrval võitlema, sest teist moodust neil ellujäämiseks pole.


Liituvad kaklusega ka teised tuumariigid?

А. Šaravin: Ettekäändel "kaitsta Venemaad Ameerika agressiooni eest" võib Hiina okupeerida need meie territooriumid, mida ta peab "ebaseaduslike" ja "ebaõiglaste" lepingutega "ebaseaduslikult eraldatuteks". Ülejäänud tuumariigid säilitavad neutraalsuse.

L. Ivašov: Teised tuumariigid Venemaale olulist abi ei osuta. Võimalik on Hiina, India, Iraani (kes küll ei ole tuumariik) ning terve rea araabiariikude poolne poliitiline toetus Venemaale. Aga Iisrael toetab ühemõtteliselt USA-d.

V. Jesin: Need riigid tõenäoliselt hoiduvad osalemast vene-ameerika sõjas.

A Vladimirov: Kõik tuumariigid hakkavad USA-d hukka mõistma, " vaikivad ja kardavad". Põhja-Korea ja "Tuumaklubi" lävel seisev Iraan muutuvad mittetuumariikideks veel enne selle sõja algust. Nende tuumapotentsiaali hävitab USA.


Võimalikud stsenaariumid.

А. ŠAravin: Väga tõenäoline, et USA annab ühe massilise lennuväe ja raketilöögi STJ objektide pihta, ning võimalik, et ka üksikute relvastatud jõudude teiste objektide pihta. Samuti poliitiliste ja sõjaliste juhtimiskeskuste pihta. Järgnevad löögid võivad toimuda peale tankimist juhul, kui esimese rünnakuga ei tabata kõiki sihtmärke. Venemaal pole vastata millegagi, juhul, kui isegi mingi kogus STJ relvastusest säilub, tulistatakse see ameeriklaste raketitõrje poolt alla. Sealjuures jäävad ameeriklaste STJ puutumatuteks.

L. Ivašov: Stsenaariume Venemaa vastaseks sõjaks (hoidku jumal muidugi selle eest) on mitmeid. Sõja algetapp võib olla lokaalse iseloomuga, kasvades üle laiaulatuslikuks vastasseisuks. Venemaale esitatakse ultimaatum, näiteks nõudega muuta riigi sisepoliitikat, ettekäändel inimõiguste rikkumise pärast, lubada lääne firmasid tooraineallikaid kasutama. Venemaa keeldumise puhul antakse tema territooriumil paiknevate objektide (radarijaamad, PVO, juhtimispunktid, infrastruktuur) pihta löök tavalõhkepeaga tiibrakettide ning lennuväe jõududega. Peale seda karmistatakse ultimaatumi tingimusi kuni nõudmiseni NATO "rahutagamisjõudude" sisseviimiseni.
Venemaa juhtkonna keeldumise korral ultimaatumi tingimustele allumiseks antakse massiline lennu- ja raketivägede löök väegrupeeringute ja laevastike pihta, infrastruktuuri ning sõjatööstuse objektide pihta. NATO väed tungivad Valgevenesse ning Venemaa lääneregioonidesse. Edasi on võimalikud vaid kaks stsenaariumit, kas Moskva võtab vastu ultimaatumi nõudmised, tingimusel, et säilitatakse oma nägu ning algavad läbirääkimised Venemaast Kaliningradi oblasti, osa Põhja-Kaukaasia ja Kaspia äärsete alade eraldamise, gaasi- ja naftatootmiskomplekside transnatsionaalse kontrolli ja tuumajõudude NATO poolse kontrolli alla andmise üle. Või siis hoiatab Venemaa USA-d, et agressiooni jätkamise korral antakse kõiki olemasolevaid tuumarelvi kasutades vastulöök. Sõda peatatakse ja algavad läbirääkimised tingimustel, mida on raske ette ennustada...

V. Jesin: Olen kindlal veendumusel, et kuniks Venemaa valduses on täisväärtuslik tuumapotentsiaal USA tagasihoidmiseks, sõda ei tule. Kui aga USA ja Venemaa vahel puhkeb täismastaapne sõda, mitte lokaalne konflikt, siis saab see lõppeda vaid ülemaailmse apokalüpsisega.

A. Vladimirov: Milliseks ka ei kujuneks võimaliku vene-ameerika sõja stsenaarium, lõpptulemus on igal juhul üks- meie täielik võit. See sõda on kahtlemata kuritegu inimsuse vastu ning lõpeb möödapääsmatult Põhja-Ameerika riikide rahvusliku krahhiga.


Kuidas apokalüpsist vältida?

A. Šaravin: Tuleb hoiduda ronimast USA-ga konfrontatsiooni (selleks pole ühtegi ratsionaalset põhjust). Ja veel- tegeleda Vene armee ülesehitusega reaalselt, mitte virtuaalselt.

L. Ivašov: Tuleb taastada armeed, sõjatööstust, luua uusi efektiivseid vahendeid relvastatud võitluseks. Venemaa sõjalisse doktriini tuleb selgelt sisse kirjutada tuumarelvade kasutamine vastuseks suuremastaabilisele agressioonile. Tuleb formeerida tugev süsteem Venemaa liitlastest.

V. Jesin: Tuleb USA ambitsioonidele tugevalt vastu seista. Loomulikult toetudes vastavale sõjalisele ja majanduslikule võimsusele. Ja eelkõige Venemaa tuumajõududele. Ning kuniks need jõud on võimelised kujutama endast USA jaoks adekvaatset ohtu, püsib ka garantii, et sõda USA ja Venemaa vahel ei tule.

A. Vladimirov: Venemaa saab sõda vältida uue ja kõrgekvaliteedilise sõjalise võimsuse plaanipärase ja kiire tagamisega. Sealhulgas ka uutel füüsikalistel printsiipidel baseeruvate relvastuselementide kiirendatud väljatöötamisega. Peale selle tuleb meil radikaalselt kõrgema juhtivkoosseisu ja ohvitserkorpuse kvaliteeti tõsta.


Küsimus liitlasele.

Mida kostavad Valgevene seltsimehed?

Valeri Frolov, Erukindral-major, endine Valgevene armee 28-nda armeekorpuse komandör:

Olen veendunud, et Kollektiivse Julgeoleku leping näeb ette, et Valgevene peab osalema kõikides sõjalistes ettevõtmistes koos Venemaaga. See oleks ühise julgeoleku tagamiseks arukas tee.
Tõsi küll, see leping on ühepoolse iseloomuga. See tähendab, et kui Valgevenel on probleeme, siis venelased, aidake, aga kui Venemaal, siis me sõdime küll teie eest, aga vaid oma territooriumil. Ma osutasin Valgevene kaitseministrile seda, aga...
Ja ikkagi olen ma kindel, et sõja korral sõdib Valgevene armee Venemaa poolel, seda isegi vaatamata nii gaasikonfliktile kui ka kõigile teistele lahkarvamustele. Teist väljapääsu meil pole.


Евгений ВОЛОШИН («КП» - Минск»).

Pilk Ameerikast

"Sõjaks tuleb valmistuda"...

Robert Gates, USA kaitseminister.

- Tuleb USA relvajõudude arvukust suurendada, et nad oleksid valmis mastaapseks sõjaks potentsiaalse vaenlasega. Peale Iraani ja Põhja-Korea kuuluvad nende hulka ka Hiina ja Venemaa...meile on vajalikud kõik sõjapidamise vahendid...

Robert Gervais, Columbia ülikooli professor, konfliktoloogia spetsialist

-Praegu on USA ja Venemaa vaheline suuremastaabiline sõda võimatu. Kuid ma ei välistaks võimalust konkurenti järsuks karmistumiseks USA ja Venemaa vahel seoses mõjusfääridega Kesk-Aasias ja Kaukaasias paiknevate gaasi ja naftajuhtmete ümber. Veelgi tõenäolisem on võitlus Moskva ja Washingtoni vahel kontrolli pärast Ukraina ja Valgevene üle. Otsene kokkupõrge on vähetõenäoline, kui Venemaa on valmis leppima sellega, et NSVL piire ei taastata...


Ja kokkuvõtteks?

"Tuumatalv" katab maad.

Aleksander Beloussov, keemiateaduste doktor, Ökoloogiliste probleemide instituudi vanem teaduslik kaastöötaja

- "Tuumatalv" on sellise sõja vältimatu tagajärg. Kõik elav planeedil hukkub. Planeedi ökoloogilised ega bioloogilised süsteemid ei suuda enam kunagi "terveneda". Isegi need maakera rajoonid, mis asuvad tuumaplahvatuse epitsentrist kaugel, saavad kahjustatud raadioaktiivsest tolmust, tornaadodest ning üleujutustest.




http://www.kp.ru/daily/23935/70195/
militaar.net
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP