Eestielu: Riik, rahvas, parteid ja ühistuline tegevus

Milline on ühistuline tegevus tänases Eestis ja milline see oli Eestis 1920-ndate aastate lõpus.
Milles on põhjused: riigis, rahvas, seadustes, mõtlemises?
29.05.2012 “Nõmme Raadio” M.Lepa, A. Roos, M. Riiner.

M. Lepa: “ Kirjutasin siin nädalapäevad tagasi ühe lause ja see hakkas lausa kummitama. Võibolla näriks natuke seda ka. Meie ees on kaks teed. Üks: “Me laseme parteidel riigi ära süüa” või teine: “riik tõmbab parteidele vee peale ja me paneme kogu oma energia selleks, et tugevdada RIIKI”. Ja mitte ühte parteid, vaid ainult ÜKS RIIK, ÜKS PÕHISEADUS ja ÜKS EESMÄRK – tark ja haritud rahvas.
A.Roos: “Jah, sellepärast, et kui mõelda seda, mis see erakond on? Ühistegevuse teooria järgi ühistegevus jaotub kõigepealt kaheks: 1. Majanduslik ühistegevus ja 2. Sotsiaalne ühistegevus.
See tähendab siis seda, et majandusliku ühistegevuse hulka käivad hoiulaenu-ühistud, tarbijateühistud. Ühesõnaga inimeste enda kooperatsioon, iseenda hüvanguks majanduslikus mõttes. Sotsiaalne pool on kui tehakse mingeid laulukoore, tantsuringe. Mingeid kultuurilisi vajadusi rahuldatakse läbi inimestevahelise vastastikuse koostöö. Aga kolmas selline värdvorm mida kirjanduses välja tuuakse on poliitiline ühistegevus. Ja ausaltöeldes, mina ei ole kunagi aru saanud, mis asi on? Öeldakse seda, et poliitilise ühistegevuse organisatsioonideks on erakonnad, mis koondavad inimesi, ütleme maailmavaate alusel… või ma ei tea mille alusel, no mingite ühiste tunnuste alusel. Aga tegelikult kui vaadata neid kahte eelnevat vormi – majanduslik ja sotsiaalne ühistegevus – ehk seltsid ja ühistud – siis ühes riigis ei saagi nende kõrvale midagi rohkem vaja olla. Need katavad kõik inimeste igapäevased vajadused. Ühesõnaga kõik need vajadused, kus on vaja inimeste koostegevust. Ja ma ei kujuta ette, miks peaksid olema erakonnad kui mittetulundusühingud, kui tegelikult ka sotsiaalse ühistegtevuse organisatsioonid, olema eelisseisundis ühiskonnas kui on näiteks Kambja laulu- ja mänguselts või Harjumaa puhkpilliorkester. Sest tegemist on ju ka kodanikeühendustega, aga ainult selliste kodanikeühendustega, millel  väidetakse olevat maailmavaade, ja millel väidetakse olevat eksklusiivne õigus saada riigieelarvest raha ja millele on seadusega antud eelisõigus moodustada nimekirju kohalike omavalitsuste ja riigikogu valimistel, esitada presidendikandidaate jne. See tähendab lasta manipuleerida suurema osaga rahvast nendel väikestel mittetulundusühingutel, kellel on seal, no nimekirjade järgi tuhandeid, harvemal juhul kümneid tuhandeid liikmeid. Aga tegelikult tegutseb ikka selline väikesearvuline juhatus. Ja lõppkokkuvõttes, kas saab öelda seda, et nendel nö eksklusiivsetel mittetulundusühingutel, mida erakondadeks ja parteideks kutsutakse, et nende eesmärk on arendada tervet Eesti riiki ja eesti rahvast. No tegelikult ilmselt ei saa olla, sest nad on küllaltki väikesearvulised. Nende liikmeskond ei võrdu eesti rahvaga. Ja teine küsimus on ka see, et mis saab olla nendel MTÜ-del nii kardinaalset erinevust, juhul kui oleks nende eesmärgi puhul tegemist sellega, et nad tahavad arendada riiki ja rahvast, tahavad tugevdada Eesti riiki, muuta eesti rahvast õnnelikumaks, siis lõppkokkuvõttes peakski see viima selleni – kui neil taoline eesmärk oleks – et nad sulanduvad üksteisega, moodustub üks partei. Aga lõppkokkuvõttes see partei peab ju sulanduma terve rahvaga. Juhul kui selle partei eesmärk ON selle rahva heaolu. Nii et tegelikult kokkuvõttes võib öelda, et parteide juhtimisel, tänase vormi juures, kohe kindlasti mitte ei ole võimalik saavutada riigi ja rahva arengut. Loomulikult tuleb parteidele vesi peale tõmmata, sest see on üka ühistegevuse üks värdvorm.
Lepa: “Märt, see oli nüüd Andro esitatud tekstiülesanne. Matemaatiliselt – kui on 1,3 miljonit inimest ja on kümnetuhandene partei…”
Riiner: “Jah, kui vaadata kelle huvisid nad (erakonnad, parteid) esindavad…”
Lepa: “ Alla protsendi.”
M. Riiner: “Jah. See ei saa reaalselt kajastada 1,3 miljoni arvamust.”
Lepa: “Küll aga aitab ta lõhkuda rahvast.”
M. Riiner: “Ta aitab väga hästi lõhkuda rahvast ja seal on tekkinud oma huvigrupid, kes soovivad endale riigiaparaadi saada. Sealt endale kasulikke asju välja meelitada või teha siis vastavaid häid otsuseid-seadusi, mis aitavad nende tegevusele hästi kaasa. Kui vaadata seda mitmepartei süsteemi, siis ühed nagu äriühingud tunduvad mulle pigem oelma seal.”
M. Lepa: “Konkureerivad kindlasti. On siin veel igasugused konterni kokkulepped ja igasugused asjad.”
M. Riiner: “Nad kaitsevad oma nö osanike huve, kellel on mingisugused ärilised huvid. Neil on huvi sinna aparatuuri juurde saada, kus tehakse soodsaid otsuseid ja vastavalt sellele siis ka panustatakse sinna ühingusse oma vara, saada sealt vastu kuhjaga tagasi.”

Hiljuti juhtus kätte üks vana raamat, mis haakub selle teemaga, millest ülaltoodud raadiosaates juttu on. Ühistegevuse koha pealt nimelt. Milline on praegu ühistuline ja seltsiline tegevus me teame. Mainitud raamat on välja antud aastal 1930, Tartus. Väljaandja Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Raamatu pealkiri: “Eesti. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. IV Pärnumaa.” Üle 700 lehekülje paks, põhjalik, detailne ja huvitav lugemine. Annab väga hea pildi elust ja olust tol ajal üldse. Numbrilise põhja.
Andmed on iga kihelkonna ja alevi/linna kohta eraldi üksipulgi välja toodud. Näiteks Kilingi-Nõmme alevik:
Elanike arv: 1422 (seisuga 1928. a. 1. sept.)
Ülevaatlikuse suurendamiseks panen kirja ka tööstuslikud ettevõtted, mis pole küll seltid ja ühingud, aga annavad aimu, et inimesed ei käinud tool Soomes, Rootsis ega Iirimaal, vaid töötasid oma kodukohas. Tarvitasid kohalikke teenuseid ja tooteid. Raha ei voolanud suurte hulkadena välismaa pankurite, ega töösturite kaukasse.
Tööstuslikke ettevõtteid: 22. Lauavabrikuid 2, värmiskode 2, villaketrusi 1, kompvekivabrikuid 1, limonaaditööstusi 2, köie- ja nööritööstusi 1, jahuveskeid 1, nahaparkimiskode 4, mehaanikatöökode 4, trükikode 1, tsementtarvete tööstusi 1, tärpantiini- ja värvitööstusi 1, elektrijaamu 1. Käsitööstusi: kingseppi 17, rätsepaid 15, õmblajaid 23, kudujaid 19, tislereid 13, seppi 5, päevapiltnikke 2 jne.
Rahvakoole (1927/1928) 2: alevi 4-klassiline algkool kolme õpetaja ja 107 õpilasega ja Saarde 6-klassiline algkool kolme õpetaja ja 98 õpilasega. Suvekuudel töötab alevi algkooli juures lasteaed 55 õpilasega.
Seltse ja ühghinguid 14: neist aatelise iseloomuga 6: Haridus- ja Noorsookasvatusselts, Teatri- helikunstiselts, Tuletõrjeühing, Langenud sõdurite mälestamise komitee, Saarde õpetajate ühing, Demobiliseeritud sõdurite ühingu osakond. Majanduslikke ühinguid 7: Saarde põllumeeste selts, Saarde majandusühing, Saarde kindlustusselts, Saarde laenu-hoiuühing, Saarde põllumajanduslik tööstusosaühisus, Kaupmeeste selts, Aiandus-mesindusselts ja lisaks veel 1 selts, Saarde külaselts.
Saarde kihelkonnas, kus Kilingi-Nõmme asub, elab kokku 10 509 inimest (ehk sama palju kui Paide linna jagu inimesi tänapäeval) on seltse ja ühinguid kokku 42: haridusseltse 3 (Jäärja, Kilingi-Raeküla enesearendusselts “Lootus”, Laiksaare-Mõisaküla “Valgus”, Pati-Ristiküla “Elu”), muusika-lauluseltse 1 (Talli), rahvaraamatukogu seltse 3 (Kanaküla, Kilingi-Kikepera, Laiksaare), vabatahtliku tuletõrje seltse 1 (Pati-Ristiküla), põllumeeste seltse 3 (Laiksaare, Saarde, Talli), põllumeeste kogusid 7 (Jäärja, Kilingi, Kilingi-Väljaküla, Laiksaare, Pati-Ristiküla, Talli, Voltveti), maatööliste ühinguid 1 (Pati-Ristiküla), vigastatud sõjameeste ühingu osakondi 1 (Laiksaare), naisseltse 1 (Laiksaare), tarvitajate ühinguid 2 (Laiksaare, Reinse), ühispanku 1 (Talli), tulekahju korral vastastikuse abiandmise seltse 5 (Jäärja, Laiksaare, Pati, Talli, Voltveti), piimaühinguid 3 (Kalita, Talli, Voltveti), masinatarvitajate ühinguid 3 (Soosaare, Voltveti mõisa, Voltveti-Metsküla), kontrollühinguid 1 (Talli), sugupulliühinguid 1 (Saarde põllumajandusselts), sugukuldiühinguid 1 (Saarde põllum.-s.).
Lisaks sellele tegutses kihelkonnas oma pank: Talli pank. Kuidas selline pank tegutseda sai ja ära elas, seda on tänapäevase rikutud mõistuse juures raske aduda, aga ometi oli see võimalik. Miks praegu ei ole selline asi võimalik? Pangandus ja ettevõtlus, ehk kapital on tugevalt tsentraliseerunud. Tänapäeval on loodud tingimused, kus isegi Eesti siseselt tegutsev pank loetakse liiga väikeseks. Kas see peab tingimata nii olema? Või on see meisse sisendatud arvamus? Kihelkonnasisene pank, mille haldusalas elab 10 509 inimest, tegutseb ja elab, pakub teenuseid, mida inimesed vajavad. Eestis elab 1,3 miljonit inimest ja ei tasu ära? Ei usu.
Eesti Hoiu-laenuühistud, mis kuuluvad Eesti Hoiu-laenuühistute liitu: http://www.hoiu-laenu.ee/avaleht/hlud-eestis/
Rahvas oli tohutult ühtehoidvam, koostööd tegevam, innukam, motiveeritum. Tänapäeval räägitakse, et pea kõik on ebarentaabel ja majanduslikult mittetasuv, eriti maakohtades. Peab olema välisturg (hoidku, et väisinvestor, kes kasumi laia maailma kaasa viib). Et kohapeal pole tarbijaid. See võib tunduda meile võimatuna, kuna pidevalt peavoolumeedias on korrutatud,  kuid EI saa olla tõde, et elu PEAB selline olem Eestimaal, nagu ta hetkel on. Lihtsalt liiga palju asju peaks teisiti tegema. Seda on muidugi hea kasutada vastuargumendina: miks me peaksime kõik alustaladeni ära muutma kui meil on niigi õitseng? Kas ikka on nii? St. kas see on õitseng? See et alustaladeni asi mäda on, selles pole kahtlust. On palju võimalusi asju teha inimeste endi poolt ja inimeste jaoks, aga selleks on tehtud takistusi. Ja üks väga oluline asi seejuures on see, et otseselt pole keelatud midagi teha – ühistuid võib luua ja kõik võivad seda teha – aga inimeste mõistus on mürgitatud ja moraal halvatud nende pidevate globaalsete väärtuste peale surumisega. Ja siis muidugi need ranged nõuded, millele väikeettevõte ei suuda tihti vastata. Me teame, et paljusid nõudeid peab täima lihtsalt täitmise pärast. Elu saaks elatud ka muidu. Need on lihtsalt sellised intelligentsed “pidurid” millega ettevõtlust takistada. Kas keegi on midagi keelanud? Täitke absurdeid nõudeid ja tehke! Mõistus on mürgitatud ka eurotoetuste ja projektimajandusega. Et seadusandlikult on võimalused ja õigus ühistegevust teha olemas, aga seda on mentaalselt halvustatud, alavääristatud ja pärsitud. On popp teha europrojekte ja euroabirahasid nuruda – siis oled tegija. Tänapäeval võivad inimesed öelda, et mul on vaja ületunde teha, et oma töökohta säilitada või telekast seriaali vaadata, millal mul on aega seal seltsis ja ühingus istuda. Ja mis sellest üldse kasu peaks olema. No vat, aja täidavad aseained ära, aga elu tingimata edasi ei vii. Ja siia sobivad lõpetuseks A. Ansipi sõnad: “Kui see meil praegu on kriis, siis see on just see milles ma tahan elada.” Täiendus lõpusõnadele tundmatult autorilt: “Tõde on tihtipeale täpselt vastupidine sellele, mida väidetakse “tões ja usus” tõde olevat.”
Allikas: http://eestielu.wordpress.com/