MATTI ILVES: TEEL EUROVÕLAKIRJADE POOLE
Eurooplane ja pankurite jooksupoiss Peeter Koppel SEB pangast väitis Vikerraadios, et Euroopa Liidu päästab vaid eurovõlakirjade kasutusele võtt ja sellele lisaks veel ka Euroopa Keskpanga suur rahatrükk, et inflatsiooni abil kustutada täiendavalt võlgu. Koppel ei rääkinud sõnagagi sellest, kuidas mõjuvad järjekordsed maksed osariigi eelarvest euorovõlakirjade ostuks vaesele Eesti rahvale ja lisaks veel ka rahatrükile järgnev inflatsiooni tõus.
Eurovõlakirjad tähendavad sisuliselt seda, et võlakriisis vaevlevate riikide võlg jagatakse lihtsalt kõigi eusotsiooni riikide vahel laiali ja seda lisaks veel oma võlgadele. Muidugi tuleb see lõuapoolesetele riikidele suure kingitusena ja veel sellisena, et ise pingutama ei pea ja majanduse korrastamise võib jälle rõõmsalt edasi lükata, teised ju maksavad.
Tuline eurovõlakirjade toetaja on Euroopa Komisjon, ei taha valitsus ju näha suure vaevaga ülesehitatud eurotsooni, olgugi täiesti valedel alustel, kokkuvarisemist. Samuti toetavad eurovõlakirju Itaalia peaminister Mario Monti ja Prantusmaa president Francois Hollande ning Hispaania peaminister Mariano Rajoy.
See on aga tohutu surve Saksamaale, Angela Merkeli näol, kes seni on olnud selle otsuse vastu. Juuni lõpus tuleb jälle E Liidu tippkohtumane ja kus loodetakse sakslaste vastupanu murda. Ja ongi eurovõlakirjadele kõik teed valla ja teiste väikeriikide arvamusest sõidetakse lihtsalt üle. Muidugi, kindlalt toetab eurovõlakirju siis ka Eesti, sest meil pole lihtsalt oma arvamust ja julgust selle eest seista.
Sellised ohvrid seisavad siis seoses € kasutuselevõtuga meil veel ees. Aga millast kasu peale hinnatõusu ja maksete ning garatiide andmiste Euroopa finantsstabiliseerimisfondi (EFSF) 2,5 miljardi € näol (ligi 40 miljardit EEK) me oleme siis saanud? Ei ole kusagil näha Ansipi ja Ligi poolt lubatud väliskapitali suurt juurdevoolu, ei ole ka märgata uue raha stabiilsust ja sellest tulenevat kindlat majanduskasvu ning stabiilset majanduskeskonda.
Saame jälle ütelda, et riigijuhid on rahvast petnud.
P.S. Täna tuli veel uudis, et EL-us tahetakse luua veel pangandusliitu. See näitab, et tsentraliseerimine käib täie hooga ja E Liit kujuneb lõpuks unitaarriigiks. Selliste arengute puhul on isegi Euroopa Ühendriikidest rääkida juba kohatu, pealegi on EL-u osariikidel praegu juba vähem võimu kui on seda USA osariikidel.
Lõpuks veel tuntud retooriline küsimus - kas sellist Eestit me tahtsime?
Eurovõlakirjad tähendavad sisuliselt seda, et võlakriisis vaevlevate riikide võlg jagatakse lihtsalt kõigi eusotsiooni riikide vahel laiali ja seda lisaks veel oma võlgadele. Muidugi tuleb see lõuapoolesetele riikidele suure kingitusena ja veel sellisena, et ise pingutama ei pea ja majanduse korrastamise võib jälle rõõmsalt edasi lükata, teised ju maksavad.
Tuline eurovõlakirjade toetaja on Euroopa Komisjon, ei taha valitsus ju näha suure vaevaga ülesehitatud eurotsooni, olgugi täiesti valedel alustel, kokkuvarisemist. Samuti toetavad eurovõlakirju Itaalia peaminister Mario Monti ja Prantusmaa president Francois Hollande ning Hispaania peaminister Mariano Rajoy.
See on aga tohutu surve Saksamaale, Angela Merkeli näol, kes seni on olnud selle otsuse vastu. Juuni lõpus tuleb jälle E Liidu tippkohtumane ja kus loodetakse sakslaste vastupanu murda. Ja ongi eurovõlakirjadele kõik teed valla ja teiste väikeriikide arvamusest sõidetakse lihtsalt üle. Muidugi, kindlalt toetab eurovõlakirju siis ka Eesti, sest meil pole lihtsalt oma arvamust ja julgust selle eest seista.
Sellised ohvrid seisavad siis seoses € kasutuselevõtuga meil veel ees. Aga millast kasu peale hinnatõusu ja maksete ning garatiide andmiste Euroopa finantsstabiliseerimisfondi (EFSF) 2,5 miljardi € näol (ligi 40 miljardit EEK) me oleme siis saanud? Ei ole kusagil näha Ansipi ja Ligi poolt lubatud väliskapitali suurt juurdevoolu, ei ole ka märgata uue raha stabiilsust ja sellest tulenevat kindlat majanduskasvu ning stabiilset majanduskeskonda.
Saame jälle ütelda, et riigijuhid on rahvast petnud.
P.S. Täna tuli veel uudis, et EL-us tahetakse luua veel pangandusliitu. See näitab, et tsentraliseerimine käib täie hooga ja E Liit kujuneb lõpuks unitaarriigiks. Selliste arengute puhul on isegi Euroopa Ühendriikidest rääkida juba kohatu, pealegi on EL-u osariikidel praegu juba vähem võimu kui on seda USA osariikidel.
Lõpuks veel tuntud retooriline küsimus - kas sellist Eestit me tahtsime?
0 kommentaari:
Postita kommentaar