MATTI ILVES: KIRI MINISTER KRISTEN MICHAL´ILE

Tere lp. minister Kristen Michal!

Pöördun Teie poole suure murega. Narkomaania leviku ja HIV-nakatununute poolest on Eesti Euroopa Liidus kindlalt esikohal. Mulle tundub, et narkomaania vastane võitlus on Eestis ainult näiline.
Narkomaane meil kriminaalkorras ei karistata, võideldakse ainult nende levitajate vastu. Aga turu seadus on, et kus on nõudmine seal tekkib nii või teisiti ka pakkumine. See muudab narkovastase võitluse täiesti mõttetuks, pealegi on lastud narkomaanid rahva ja ettevõtjate kallale - järjekordse annuse hankimiseks on vaja ju raha.

Narkonaanide karistamine rahatrahvidega on lihtsalt naljanumber.
Mõningates "progressiivsetes" riikides, näiteks Hollandis, on juba "kergemate" narkootikumide (kanep) tarbimine lubatud. Kanep aga tekitab samuti sõltuvust ja üpris tõenäoline on üleminek tugevamatele ainetele. Narkoloogid väidavad nii. Isegi meil on juba kuulda hääli kanepi tarvitamise legaliseerimise poolt. Kuhu me nii lõpuks välja jõuame? Samuti puudub meil narkomaanide sundravi.
Teen Teile ettepaneku narkootikumide tarvitamine muuta kriminaalkorras karistatavaks ja kohaldada ka sundravi. Ootan ka vastust kirjale.

Lugupidamisega,
Matti Ilves

VASTUS:

Hr Matti Ilves
matti.ilves387@gmail.com
Vastus avaldusele

Pöördusite Justiitsministeeriumisse avaldusega, milles väljendate oma muret seoses narkomaania levikuga Eestis. Leiate, et narkomaaniavastane võitlus Eestis on üksnes näiline, ei pea õigustatuks seda, et narkomaane kriminaalkorras ei karistata ning võideldakse üksnes narkootikumide levitajatega. Teete ettepaneku muuta narkootikumide tarvitamine kriminaalkorras karistatavaks ja kohaldada ka sundravi.
Tänan Teid esitatud ettepanekute eest.
Vaatamata meelepahale, mida oma kirjas väljendate, selgitan, et Eestis kuulub võitlus narkomaaniaga siiski prioriteetsete valdkondade hulka. Selle heaks näiteks on kasvõi hiljuti Vabariigi Valitsuse poolt 5.04.2012 heaks kiidetud uimastiennetuse valitsuskomisjoni moodustamine, mida juhib siseminister ja mille ülesandeks on:

1) narkovaldkonna strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine; 2) narkomaania ennetamise ja tõkestamisega seotud tegevuste järjepidev seire ja hindamine; 3) ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele narkomaania ennetamise ja tõkestamisega seonduvate probleemide lahendamiseks; 4) „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ IV valdkonna „Tervislik eluviis“ uimastite tarbimise vähendamisele suunatud meetmete ja tegevuste koordineerimine ning rakendusplaanide heakskiitmine;

5) Vabariigi Valitsuse nõustamine narkomaania ennetamise ja tõkestamisega seotud küsimuste lahendamisel.Rääkides narkomaaniast, tuleb rõhutada siiski seda, et tegemist on haigusega. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-le 11 ravitakse narkomaaniat isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses ettenähtud korras. Vaimsete häirete tõttu endale või teistele ohtliku narkomaani haiglasse paigutamine tema tahtest olenemata toimub psühhiaatrilist abi reguleerivate õigusaktide kohaselt. Isiku ravimine vaba tahte alusel tagab selle, et isik ka ise tõepoolest on huvitatud enda paranemisest. Seetõttu oleme seisukohal, et sundravi ei täida oma eesmärki ning on vastuolus üldiste ravimise põhimõtetega.

9. juunil 2010.a kiitis Riigikogu heaks kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018. Arengusuundade punktis 18 räägitakse korduvkuritegevuse ennetamisest ning nenditakse, et korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige sõltuvusprobleemid ja süüdimõistetute hilisem toimetulematus. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saamisele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu.

Arengusuundade tekst on leitav elektroonilisest Riigi Teatajast veebiaadressil:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13329831

Kriminaalpoliitika arengusuundadest lähtudes ning vabatahtliku ravi põhimõtetele tuginedes võttis Riigikogu 2011.a vastu karistusseadustiku jt seaduste muudatuse, mille kohaselt on kohtul võimalik asendada vangistus sõltuvusraviga, kui isik pani kuriteo toime narkomaania tõttu ja vajab narkomaania ravi. Kui süüdimõistetu võtab enne sõltuvusravi tähtaja lõppemist tagasi sõltuvusravi kohaldamise nõusoleku, hoiab sõltuvusravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus süüdimõistetule mõistetud vangistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seadus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011002

Juba 2005-ndal aastal leppisid justiits- ja siseminister kokku kuritegevusevastase võitluse prioriteedid. Nende hulka kuulub ka võitlus organiseeritud kuritegevusega, esmajärjekorras narkootiliste ning psühhotroopsete ainetega seotud kuritegevus. Deklaratsioon on avalikult kõigile kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehelt:
http://www.just.ee/26990

Ülaltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et narkomaaniavastases võitluses on oluline just narkootikumide levitajate tabamine. Üksnes seeläbi on võimalik vähendada uute narkomaanide pealekasvamist, kes oma igapäevadoosi eest tasumiseks panevad kahjuks toime ka kuritegusid. Leiame, et üksnes narkootikumide tarvitamise eest kriminaalkaristuse kehtestamine ei ole mõistlik. Muudatus tõstaks üksnes kriminaalkorras karistatud isikute arvu ühiskonnas. Ülekriminaliseerimist on Riigikohtu esimees oma ettekannetes korduvalt kritiseerinud Riigikogus. Narkootikumi tarvitamine narkomaani kui haige inimese poolt on küll karistatav väärteokorras, kuid samas on oluline, et kuriteo (nt varguse) toimepannud narkomaani karistatakse süüdimõistmisel kriminaalkorras. Seega ei õigusta narkootikumide tarvitamine mingil moel õiguserikkumisi.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Hillep
Kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Vastuskirjast selgub, et kõik jääb vanaviisi! Komisjonide moodustamine vaid imiteerib narkovastast võitlust.
Toon kaks lõiku vastusest:

1.Rääkides narkomaaniast, tuleb rõhutada siiski seda, et tegemist on haigusega. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-le 11 ravitakse narkomaaniat isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses ettenähtud korras.
2.Ülaltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et narkomaaniavastases võitluses on oluline just narkootikumide levitajate tabamine. Üksnes seeläbi on võimalik vähendada uute narkomaanide pealekasvamist, kes oma igapäevadoosi eest tasumiseks panevad kahjuks toime ka kuritegusid. Leiame, et üksnes narkootikumide tarvitamise eest kriminaalkaristuse kehtestamine ei ole mõistlik. Muudatus tõstaks üksnes kriminaalkorras karistatud isikute arvu ühiskonnas.

Narkomaaniat käsitletakse meil kui haigust, ravi on aga vabatahtlik. Samuti püütakse narkomaania vastu võidelda üksnes levitajate tabamisega. Leitakse, et on kole ka see, et narkomaanide kriminaalkorras karistamine muudaks  kriminaalkorras karistatud isikute arvu ühiskonnas.
Sellise suhtumise korral ei ole võimalik saavutada edu narkomaaniavastases võitluses ja leian, et see ei ole ka eesmärk. Tegelik eesmärk on hoopis depopulatsioon ja korraldus selleks meie valitsejatele on tulnud kusagilt kõrgemalt.

Üks video samal teemal, siin ei räägita otseselt narkomaaniast, kuid eesmärk on sama:
Alex Jones võtab sõna depopulatsioonist - eestikeelsed subtiitrid