Ivar Raig: Kas tulekul on Euroopa Ühendriigid?

Ivar Raig

www.DELFI.ee

Päevaleht/Pressifoto, Pille-Riin Pregel

Euroopa päästeplaane vaadates tekib küsimus, kas Euroopa institutsioonid suudavad hakata ELi rahandust suunama sarnaselt USAga ning kas liikmesriigid hakkavad käituma nagu USA osariigid?
Sügavas võlakriisis vaevlevatele Kreekale, Portugalile ja Iirimaale lisandusid viimase nädala jooksul veel kaks riiki. Hispaania ja Küpros palusid Euroopa Liidu finantsabi. Esialgu pole küll rahataotlused kuigi suured, jäädes 100 miljardi euro piiresse, kuid tegemist võib olla ka süveneva kriisi algusfaasiga. Euroala liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale paneb see ilmselt veelgi suurema surve võtta kasutusele konkreetseid meetmeid võlakriisi ületamiseks.
Vähesed uskusid Eestis, et kui otsustati ühinemine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF), mille laenusid on Eesti juba hakanud garanteerima, siis Eesti rahva eurovõlavangi viimine alles algas. Nüüd räägime aktiivselt rahandusminister Jürgen Ligi poolt eelmise aasta suvel alla kirjutatud Euroopa (Finants)Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepinguga liitumisest ja reaalse raha eraldamisest selle 700 miljardi suuruse fondi kapitali.
Eesti panuseks ESMi kapitalis saab olema umbes 1,3 miljardit eurot, mis on väga suur summa, ulatudes viiendikuni Eesti riigieelarve aastamahust. Iga-aastased sissemaksed ESMi fondi (30 miljonit eurot) oleksid suurusjärgus, mis on suuremad kui kogu Eesti kultuuri ja hariduse finantseerimiseks eraldatavad riiklikud vahendid.
Vastuolu põhiseadusega
ESMi fondi raha eraldamise mehhanismi vaidlustas õiguskantsler Indrek Teder, pidades seda vastuolus olevaks Eesti põhiseadusega. Ka ELi ja Eesti liitumislepingus pole viidet sellele, et Eesti ühinemine ELi rahaliiduga toob kaasa ka kohustuse ühineda ESMiga ja Eesti võtab kohustuse eraldada riigieelarvest maksumaksjate raha endast rikkamate riikide võlgade refinantseerimiseks.
Kui Eesti Riigikohus tunnistab ESMi aluslepingu 12. juulil põhiseadusega vastuolus olevaks, siis ilmselt lükkub Eesti liitumine ESMiga edasi või jääb isegi toimumata. Kui aga Riigikohus põhiseadusega vastuolu ei näe ning Riigikogu ratifitseerib ESMi lepingu oma erakorralisel istungil juulikuu lõpus, siis kaasnevad maksumaksjatele ilmselt veelgi suuremad kohustused.
Need kohustused võivad osutuda suuremaks, kui praegu teada on, sest ESMi fondi nõukogu võib taotleda fondi kapitali suurendamist. Kuna võlakriis on juba laienenud, siis ilmselt seda tulebki juba lähiajal tegema hakata - algselt kavandatud fondi suurusest ei piisa Kreekast suuremate riikide jaoks.
Kui Eesti otsustajad ja valitsejad ei asu ka nüüd oma ettevõtlust ja maksumaksjaid kaitsma, siis toob tingimusteta ESMiga ühinemine kaasa enneolematult suuri kohustusi. Juba räägitakse ESMi vahendite vähesusest Hispaania abistamiseks, Lisaks kasvavad probleemid Itaalias, kus välisvõlg ulatub mitte enam sadade miljarditeni, vaid juba enam kui kahe triljoni euroni.
Kas toetate Eesti liitumist...?
Kuivõrd Eesti Euroopa Liitu kuulumise tingimusi, mida raha maksmise kohustus uuele rahvusvahelisele institutsioonile kahtlemata hakkab kujutama, saab Põhiseaduse täiendamise seaduse § 3 kohaselt muuta ainult rahvahääletusega, siis saab ESMiga ühinemist muuta legitiimseks vaid rahvahääletusega.
ESMiga ühinemise võiks Riigikogu panna rahvahääletusele näiteks küsimusega: „Kas toetate Eesti liitumist Euroopa Stabiilsuse Mehhanismiga?“ Selliselt käitudes võiks Riigikogu enamus saada lahti võimul oleva valitsuse kummitempliks olemise kuvandist ja panna piir vohavale riigiõiguslikule nihilismile.
Tõenäoliselt saaks varsti panna rahvahääletusele ka küsimuse „Kas pooldate Eesti ühinemist Euroopa fiskaalliidu (Euroopa Ühendriikide) aluslepinguga?“, sest juba mõnda aega on ELi juhid kavandanud rahaliidu loomisega tehtud vigade parandamist ehk senisest oluliselt tihedama poliitilise ja finantsilise koostöös kujundamist.
Euroopa Komisjoni president Barroso lubas juba oktoobris esitada ELi ühisvõlakirjade kasutuselevõtu kava ja kutsus looma Euroopa Liidu Rahandusministeeriumit. Uue täiendatud plaani Euroopa Ühendriikide suunas liikumiseks esitas äsja Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy ning seda hakatakse arutama eeloleval nädalavahetusel toimuval EL Ülemkogu istungil.
Eurotsooni pooldumine
Kavas on tsentraliseerida pangandussektori järelevalve, luua ühtne eelarveraamistik, nn Euroopa fiskaalliit, mis hakkaks kujundama ja kontrollima liikmesriikide eelarve- ja maksupoliitikat ning väljastama ühiseid võlakirju. Ülemkogu eel on räägitud ka mitmekiiruselise Euroopa integratsioonimudeli kujundamisest, mis võib tähendada eurotsooni pooldumist (Põhja- ja Lõuna-Euroopaks). Äärmuslikke ettepanekuid on tehtud Kreeka suhtes, alates võlgade kinnimaksmisest ELi suurriikide poolt ja lõpetades Kreeka lahkumisega eurotsoonist või isegi Euroopa Liidust.
Käes on aeg, et ka Eesti rahval on vaja kaitsta riigi suveräänsust Euroopa Liidus nii nagu seda teevad inglased, taanlased, rootslased, soomlased, tšehhid ja slovakid, kes keeldusid üldse või tingimusteta osalemisest Lõuna-Euroopa riikide abistamises.
Rahaliit ja euro pole tekitanud rahutusi mitte üksnes Kreekas, vaid tõsiseid poliitilisi erimeelsusi ka ELi juhtriikide hulgas. Erimeelsused võlakriisi ületamise teede küsimuses võivad viia isegi rahaliidu lagunemiseni juba keskpikas perspektiivis, siis kui euro jätkuvalt nõrgeneb ja hakkab kaotama oma tähtsust teiste maailma juhtivate valuutade seas ning tasuma on vaja hakata ülisuuri (rohkem kui 10 triljoni euroni ulatuvaid) võlgasid, mida võlausaldajad (peamiselt USA, Hiina, Jaapani ja rikaste naftariikide pangad) hakkavad üha valjuhäälsemalt nõudma.
Kokkuvõttes võib küsimuse esitada ka nii, et kas Euroopa institutsioonid suudavad hakata ELi rahandust suunama sarnaselt USAga ning kas liikmesriigid hakkavad käituma nagu USA osariigid?
Selge on aga see, et kui Euroopas läheb kõik vanaviisi edasi, siis juba mõne aasta pärast vajavad finantsabi peaaegu kõik riigid, teiste kõrval ka praegune päästja Saksamaa. Ilmselt oleks siis vaja kogu Euroopal abi paluda ning seda ei kelleltki muult kui USAlt või isegi... Hiinalt.
Lõpuks pole enam suurt vahet, kas Eestist saab Euroopa võlaori või Euroopast USA ja Hiina võlaori. Suveräänsuse säilitamiseks on aga vaja vältida võlaorjust nii kohalikul, Euroopa kui ka globaalsel tasandil.
(Autor on majandusdoktor.)

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=64607630 
_____________________
Lugege lisaks veel SIIT 
M.I.