MATTI ILVES: KIRI VÄLISMINISTER URMAS PAET´ILE

Tere minister hr. Urmas Paet!

Pöördun Teie poole ettepanekuga tuua Eesti sõdurid Afganistanist võimalikult kiiresti koju. Sõda seal pole toonud NATO vägedele mingit edu. Pealegi on Afganistani valitud president Hamid Karzai palunud nüüd NATO vägedel riigist lahkuda juba käesoleval aastal ja väitnud, et saavad riigikaitsega ise hakkama. USA aga president Obama näol ei nõustu sellega ja soovib jätkata vägede kohalolekut veel 2014. aasta lõpuni.

Mida on siis NATO seal saavutanud 10,5 aastaga? Pluss poolele on ainult kanda Talibani režiimi kukutamine ja veidi suuremate vabaduste andmine Afgaanistani rahvastele ja see on praktiliselt kõik, ning pole ka teada kuidas asjad edasi arenevad. Taliban võib seal jälle võimu haarata ja mina arvan, et see oleks tegelikult ka parim mis seal juhtuda saab, seda eriti teiste riikide huve silmas pidades - narkootikumid.

Demokraatia viimine sinna on ka täielikult ebaõnnestunud, endiselt kehtivad šariaadi seadused. Ka korruptsioonivastane võitlus on läbi kukkunud. ETV näitas kunagi filmi ja seal näidati kuidas elavad sealsed kõrgemad ametnikud-ärimehed. Valvatud elamurajoonid on täis ehitatud tõelisi losse, meie miljonärid enda majadega jääksid võrdluses kaugele alla ja nii elatakse selles riigis rahva üldise vaesuse taustal.

Nüüd aga kõige tähtsam, millest ka Teie olete isiklikult rääkinud. Kui edukalt läheb siis narkootikumide vastane võitlus? Mäletan, et kunagi aastaid tagasi näidati ka meile filmilõike moonipõldude hävitamisest.
Võrreldes Talibani valitsuse aegadega on Afganistanis heroiini toodang tõunud nüüd 40 korda!  Need on andmed, mida ma olen saanud mitmest allikast. Kas Teie, lugupeetud minister, omate ka sarnast iformatsiooni? See näitab ka selle tähtsa võitluse täielikku läbikukkumist, sest sealt levivad narkootikumid üle maailma, sealhulgas ka Eestisse.
Lisan ühe tabeli:

Ootan sellele kirjale ka vastust.

Lugupidamisega,
Matti Ilves

VASTUS:

Lp hr Matti Ilves!

Eesti osaleb Afganistanis oma kaitseväelastega NATO operatsioonil ISAF. See tähendab, et osaleme kollektiivses otsustusmehhanismis, kus järgime ühtseid põhimõtteid. Üheks selliseks põhimõtteks on “koos sisse, koos välja.” Eelmisel aastal algas julgeolekuvastutuse üleandmine ISAFilt Afganistani julgeolekujõududele, mis kestab 2014.a lõpuni.

Afganistani seniseid arenguid ilmestavad mitmed positiivsed arengud:

·        viimase kümne aasta jooksul on laiendatud esmase tervishoiuasutustele juurdepääsu 8 protsendilt elanikkonnast 60 protsendile;

·        koolides käib praegu üle seitsme miljoni lapse; lisaks doonorriikide poolt ehitatud tuhandetele koolidele, on kohalike kogukondade abiga ehitatud üle 4500 koolimaja; õpetajate arv on kasvanud kaheksa korda (neist 30% naised);

·        viimase kümne aastaga on tüdrukute osa õpilaste hulgas kasvanud pea olematust 2011.a 39 protsendini;

·        kümne aastaga on ehitatud 2000 km teid;

·        80% elanikkonnast on saanud juurdepääsu erinevatele telekommunikatsioonivahenditele (mobiiltelefonid, TV, raadio);

·        sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on kasvanud 180 USA dollarilt 530 dollarini;

·        alustatud on erinevate maavarade kaevandamise projektidega (nt Hajigak’i rauamaardla Bamyani provintsis) jne

Kahtlemata on Afganistani valitsusel endiselt suuri probleeme korruptsiooni ja heade valitsemistavadega, kuid seda enam peaksimegi riigile tähelepanu pöörama ja tõhusa riigi toimimise suunda näitama.

Narkootikumid ja narkotööstusega seonduv on murettekitav nii meile, Afganistanile kui ka naaberriikidele. Lisaks narkosõltuvusest tulenevatele probleemidele kaasnevad taolise kriminaalse tegevusega seadusetuse, korruptsiooni kasv ja julgeoleku vähenemine. Samas ei ole rahvusvaheline kogukond ega ka Afganistani valitsus käsi rüpes hoidnud.  Narkovastases võitluses on tähtis luua infrastruktuur ja võimalused kohalikele põllumeestele alternatiivsete kultuuride kasvatamiseks. See hõlmab tegelemist julgeoleku, teedevõrgustiku ning näiteks ka ladustamis- ja kauplemisvõimalustega.

Lugupidamisega,

Urmas Paet

Meile räägiti selle sõja alguses, et üheks tähtsamaks probleemiks Afganistani rahva vabastamisel Talibani võimu alt ja demokraatia viimise kõrval sinna on just narkootikumide vastane võitlus. Tegelikult meile aga valetati ja seda valet on korranud paljud meie riigitegalasd. Taliban, nagu nüüd on selgunud, hävitas ka tegelikult moonipõllud. Aga NATO ja selle vägede tegevus seal näib narkokaubandust vaid soodustavat ja see saab olla ainult teadlik tegevus. Miks see nii on? Sellest blogist leiate ka sellele küsimusele vastuse, kui huvi on.