Projekt liberaalne Eesti on läbikukkunud ja vajab muutust

Riik ärgu sekkugu majandusse, riik tehku vaid seaduseid, riik halb peremees, erastame riigiettevõtted, investorid tulevad ise riiki, leebed sisserändenõuded, vabakasvatus, pereväärtustest taganemine, nn soolise ebavõrdsuse vähendamine seksuaalvähemuste soovide kehtestamine jne – need on olnud enam kui viieteist aasta dogmad, mida üritatud siinmail ainutõena rahvale sisendada. Agaralt on parlamendivõim sisendanud justkui see olekski Eesti ja selle vastasus võrduks siis Eesti vastasusega. Kuidas muidu suhtuda 30 000 oma inimest mutta määranud(üle 2-aasta töötud olnud) võimurite suhtumist maailma tunnustatuimate majandusteadlaste hinnangutele? Agar kaitsepositsioonidele asumine näitas vaid, et nende löök oli valus, sest varem sai selle  surmakärpe majanduse “edu” vastaseid kesikuteks vms tembeldada, aga nüüd lahvatas arutelu. See on ju senisele liberaalide rakendatavale ideoloogilisele suletusele ohtlik.
10-aastaga on riigist lahkunud 76 000 inimest ja sinna ei ole arvestatud need pendeldajad, kes on vb nädal poolteist kodumaal ja kuu aega välismaal tööl. Ka pole sisse arvestatud need üle 3600 inimese, kes eelmine aasta Eestist lahkusid.
Pole vahet mis mammona lugusid “edust” soperdavad kokku meile imeline Ligi, Parts jt, numbrite vastu ei saa ükski neist. Kuidas saab nimetada eduks majandust, kust põgenenud üle 76 000 inimese? Kui üldse seda millegiks nimetada saab, siis kuriteoks oma rahva vastu.
Rääkida sellest, et majandus kasvas 2011. aastal  7% ja olevat seeläbi taastunud kriisist olukorras, kus see langes 2009. aastal 20%, pole muud kui valjate petmine. Igal pool mujal oleks selline seltskond ammu minema löödud.
Eestlase kannatusvõime paneb imestama.  Samas ei usu, et eestlaste kannatamisvõime annab põhjust kellelegi eeskujuks olla või tasuks sellega uhkustada.
Fakt on, et liberalism on läbikukkunud ja lahenduseks pole ka sotside pakutav tükike kommunismi. Nüüd on vaja riigireformi eriti olukorras, kus imeline EL on muutumas üha suuremaks majanduslikuks koormaks. Peale 2015. aastat hakkavad saadud summad EList kuivama. Mis teevad liberaalid siis? Tõstavad jälle makse?
Süsteemsed vead
Rahvaloendus näitab, et ainsad, mis rahvaarvult kasvavad on Tallinn ja Tartu. Ülejäänud kohad kaotavad elanikkonda. Maapiirkonnad jäävad inimtühjaks ja see lööb valusalt ka iibele.
Senine riigipoliitika on ütlemas, et loome sobivad seadused ja siis tulevad investeeringud. Osaliselt on see nii läinud, sest vähe palka maksvad allhanked on tulnud. Paljudes piirkondades on aga riigi sekkumatus toonud nokk kinni saba lahti olukorra. Tööjõud lahkub, sest pole töökohti, töökohti ei looda, sest pole piisavalt tööjõudu. Eesti on  niivõrd väike, et ekspordinäitajates kajastub jõuliselt juba see, kui ABB toob Eestisse oma generaatorite tootmise. Sellised mikromaad pole suurinvestoritele artaktiivsed kohad oma pisikese tööjõu hulga tõttu, mistõttu tuleb riigil endal teha rohkem.
Mõõdukas sekkumine on hea
Saksamaa, USA, Prantsusmaa on riigid mis ehitasid majanduse üles riikliku sekkumise toel ja teevad seda tänini. Ma ei räägi võlgadest, millel teised juured vaid sellest, et riigid on loonud ise ettevõtteid tundlikesse piirkondadesse mitte ei jää ootama kellegi imelist kätt. Eesti jt riikide majandus hakkas kasvama peale 1929-aasta katastroofi 1930-datel peale riiklikku sekkumist ja seda tuleb teha taas samadel alustel.
Kui võlgadest on võimalik välja kasvada tänu majanduskasvule siis kärpimisest majanduskasvu ei saa ega allhanke töödest asjalikku tasu. Eesti peab muutuma või kängub.
Soome hinnad aga Makedoonia palgad ei saa ometi olla Eesti siht, mille poole agaralt liikumas ollakse.
Agaratele kapodnikele soovin meeldivat siinolemist.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/