RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 16. november 2012

USA president võtab eeskuju Prantsuse sotsialistidest?

Parempoolne maailmavaade toetub põlvkondade järjepidevusele, vabadusele, inimeste vabale valikule, tahtele ja metseenlusele.
Vasakpoolsus põlvkondade järjepidevust ei tunnista ning eelistab pidada igasugust arvestust sünnist-surmani skaalal, toetudes samas kollegiaalsusele, ühiskonna sidususele ning inimeste kohustustele riigi ees. Riigi roll ühiskondlike suhete reguleerijana on vasakpoolsuses erilise tähendusega.

Parempoolse maailmavaatega inimeste olulisemate kaitstavate väärtushinnangute ja ideaalide hulka kuulub tõdemus, et inimestel on õigus teenida ja kanda õigusi ning kohustusi võrdeliselt oma suutlikkusele, andele ja oskustele. Vasakpoolsete elufilosoofia omakorda leiab, et inimestel on õigus teenida ja kanda õigusi ning kohustusi võrdselt, hoolimata oma suutlikkusest, andest ja oskustest - loomulik ebavõrdsus siinjuures tuleb tasandada riigi sunnijõu abil.

Tänapäeval nimetatakse sellist lähenemist moodsate sõnadega nagu "sotsiaalsus, sotsiaaldemokraatia, hoolivus, empaatia ...", selmet nimetada asju klassikaliste nimedega - sotsialism või kommunism. Viimane mõiste märkis tegelikult sotsiaalsuse (sotsialismi) kõige arenenumat staadiumit, kus inimmõtlemine ja -loomus oli muutunud ning kõik inimesed andsid ühiskonnale vastavalt oma suutlikkusele, saades ühiskonnalt (e. riigilt, mis kuulus rahvale) vastu vastavalt oma vajadusele (riigi range kontrolli all). Riik omakorda kasvatas ja õpetas inimestele tema vajadusi maast ning madalast.

Aga siduvaks märksõnaks on siin mõiste "ebavõrdsus".
Parempoolsete jaoks on ebavõrdusparatamatu nähe. See tuleb loomulikest e. jumalikest sättumustest ning seadustest. Kuid see tekkis ja saab muutuda ajas ning ruumis - oluline on siin inimene ning tema järjepidev tegutsemine. Ühiskondlikud suhted, -staatus jms tuleneb eeltoodust. Riigi roll on siduda ja kaitsta loomulikke seadusi.

Vasakpoolsete jaoks on ebavõrdus taunitav igal moel, nüüd ja kohe. Vasakpoolne idealism leiab, et ebavõrdsusest saab üle tahtejõuga, riikliku sunn (terrori) abil ja mõne revolutsioonilise inimpõlve jooksul. Vasakpoolsuse katseühiskonnad XX sajandil seda väidet siiski ei ole suutnud tõestada.

Erinevad pehmemad vasakpoolsuse vormid (sealhulgas tänapäeva sotsiaaldemokraatia, sotsialistid jne) püüavad kujutletavat ebavõrdsust likvideerida keerukate seaduste, bürokraatia ning sotsiaalsete reeglite kehtestamise kaudu. Selle tulemuseks on paraku ühiskonna väärastumine ja eemaldumine loomuliku arengu sängist.
Seadused muutuvad täidetamatuks, sest nad pole intuitiivselt omandatavad ühiskonna liikmete poolt. Seetõttu osutub ebaproportsionaalselt suur osa ühiskonna liikmetest pidevalt seadusega pahuksis olevaks. Lagunevad ka traditsioonilised ühiskondlikud suhted, sest nad on "moodsa" korra poolt taunitavad ja pidevas ümberkujundamises. Seetõttu langeb üldine moraal ja turvatunne ... ... .

See sama teema haakub ka maksundusega.

Kui ideeliselt sotsialistlikus riigis rikaste ja vaestega probleeme pole, sest neid ei eksisteeri - kõik on võrdsed, siis TEEL sotsialismi, kui veel esinevad klassid (ekspluateeritavad ja ekspluateerivad), tuleb olusid õigesse suunda suunata. Ja teha seda riigi ning partei ühtsel juhtimisel. See on ka ainuke tee, sest riik-partei-rahvas on üks (natsionaalsotsialismis lisandub loetellu üks kategooria - JUHT).

Marksismist-Leninismist lähtuvalt on üheks selliseks võimaluseks ja kohustuseks ebavõrdsuse silumine maksude astmeline suurendamine, mille järgi suuremad sissetulekud maksavad mitte lihtsalt rohkem makse (mis on loomulik), vaid protsentuaalselt rohkem makse kui väiksemad sissetulekud. Jah - see on ebavõrdne, kuid vasakpoolsete poliitikute jaoks vajalik e. õigustatud ebavõrdsus.

Enamgi veel. Vasakpoolse poliitiku jaoks on heaks, tarviliseks ja klassikaliseks kohaks, kust veel rebida makse riigi (rahva ja partei) jaoks - lihtsalt rikkamad inimesed. Seda hoolimata sellest, kuidas see rikkus päritud/saadud on. Nad kas loovutavad vabatahtlikult oma ülemäärase rikkuse riigile (rahvale) või riik (rahvas) võtab selle jõuga.

XX sajandil tegutsesid viimati nimetatud moel praktiliselt kõik sotsialismileeri riigid. Õnneks nad lakkasid olemast ... lühikeseks ajaks. Peagi võttis vasakpoolsus uuesti võimust nn Lääne-Euroopas, kui võimu juurde jõudisd XX sajandi 60.-70. aastate "mässav noorsugu" ning liiguti tagasi Ida-Euroopat vallutama kui sümbioosis pan-euroopa liikumisega sünnitati tugevasti vasak-kreenis ulpiv Euroopa Liit.

Silmapaistva lärmiga hakkas sellise maksunduse ümberkorraldamise ning selle läbi "õigluse taastamisega" ja rikkuse enammaksustamisega (loe: riigile rahateenimisega) tegelema äsja võimu juurde saanud Prantsuse sotsialistide valitsus.

Ja uskuge või mitte, kuid kaasa on minemas ka USA. President Barck Hussein on seda kinnitanud.

„Me ei saa ainult kärpida ennast majanduslikku õitsengusse. Me peame ühendama kärpimise tuludega ja see tähendab, et rikkad ameeriklased peaksid kõrgemaid makse maksma" ütles Obama, vahendas CNBC.

Vladimir Majakovskil on põhjust rõõmustada ... vasak ... vasak ... vasak ... marsib õhtumaa riikide seltskond.

Anar Rand
BHR


Allikas: http://bhr.balanss.ee/

2 kommentaari:

Aleksander Kaasik 16. november 2012 13:22  
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Aleksander Kaasik 16. november 2012 13:24  

"Vasakpoolsete elufilosoofia omakorda leiab, et inimestel on õigus teenida ja kanda õigusi ning kohustusi võrdselt, hoolimata oma suutlikkusest, andest ja oskustest - loomulik ebavõrdsus siinjuures tuleb tasandada riigi sunnijõu abil."See lahtimõtestus pole täpne, peamine postulaat:igale ühele tema vajaduste järgi, igalt ühelt tema võimete piirilt.Selline suhtumine ongi võrdse kohtlemise alus!!!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP