RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 12. aprill 2014

8 küsimust kandidaadile: Martin Helme

"Ma ei näe ühtegi valdkonda, kus EL peaks võimu juurde saama"

Täna keskpäeval kogunes EKRE volikogu, et kinnitada Euroopa Parlamendi valimiste nimekiri. Nimekirja juhib erakonna juhatusse kuuluv Martin Helme, kellele järgnevad partei esimees Mart Helme ja volikogu esimees Henn Põlluaas. Foto: Tairo Lutter / Postimees
 
Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Eesti Konservatiivse Rahvapartei (EKRE) esinumber Martin Helme leiab, et pole ühtegi valdkonda, kus Euroopa Liit peaks võimu juurde saama. Küll aga peaks ta praktiliselt kõigis valdkondades loovutama võimu tagasi liikmesriikidele.
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Eelistan kindlasti esimest varianti, ehk tagasi juurte juurde. Meie erakond pooldab tihedat läbikäimist naabritega nii majanduse, hariduse, kultuuri kui igas muus valdkonnas, aga rangelt tingimusel, et see on vabatahtlik ja vastastikku kasulik. Euroopa Liit ei ole tänapäeval enam kumbagi. Leian, et juba praegu on ületatud see mandaat, mille eesti rahvas 2003. aastal referendumil liitumiseks andis, kuna referendumil oli selge sõnaga öeldud, et Eesti võib EL-i kuuluda, kui see on kooskõlas meie põhiseaduse aluspõhimõtetega. Nende aluspõhimõtete hulka kuulub kahtlemata rahva õigus otsustada ise oma maksude üle, sisserännanutele seatavate tingimuste üle, oma maksuraha kasutamise üle. Tänaseks päevaks on riigikogu parteid neist piirangutest ammu üle sõitnud ning annavad Brüsselile innukalt ära viimastki otsustusõigust. Sealjuures ei varjagi nad enam seda, et pooldavad Eesti omariikluse lõplikku kaotamist euroföferatsiooni kasuks.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Pooldame täiesti ühemõtteliselt NATO säilimist julgeoleku tagajana. Euroopa Liit ei tohiks üritada seda teha ühel lihtsal põhjusel: ta on selle eeleksami juba korduvalt läbi kukkunud. Ta ei tulnud toime ei Georgia ega Ukraina puhul tõsiseltvõetava julgeoleku tootmisega. EL ei saagi seda teha kahel põhjusel: esiteks ei soovi või ei suuda Vana Euroopa riigid panustada riigikaitsesse ja Euroopas on vaid Suurbritannial ning Prantsusmaal mõningane sõjaline võimekus pakkuda julgeolekut. Teiseks on Euroopa tuumikriigid, eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa mestis Venemaaga ega kõlba meie seisukohalt mingit julgeolekut meile tagama. Vastupidi, nende kahe puhul on olemas reaalne oht, et nad hoopis meie julgeolekut õõnestavad oma kahepoolsete suhete nimel Kremliga. Kui Pariis ei ole nõus isegi praegu loobuma Venemaale relvade müügist, mida saab sisuliselt kasutada ainult meie vastu, siis pole solidaarsusest mõtet rääkida. Sama kehtib Saksamaa kohta. Endine kantsler Schröder läks päeva peale seda, kui saksa rahvas ta vallandas Moskva palgale. Angela Merkel ja tema sotsist välisminister Steinmeier on nii vait kui üldse olla saab Ukraina kriisi järel, kuna Saksamaa on end ise seadnud energiasõltuvusse Venemaast. Need ei ole riigid, kellele me saame oma julgeoleku suurendamisel loota.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Kindlasti mitte. Maisi ei saa külvata Lissabonist Rovaniemini. Euroopa on liiga eripalgeline, majanduslikult ja sotsiaalselt, et unifitseeritud lahendused saaks kasulikud olla. Tasub ainult mõelda, miks on euro kriisis mõistmaks, kui halb mõte on euroopa rahvaste jõukuse seisukohalt tsentraliseeritud ja ühtlustatud majandamine. See intressipoliitika, mis teenis Saksamaa majandushuve, kuumendas üle nii Eesti, Kreeka, Hispaania kui Iirimaa majandused, tulemuseks mullid, krahhid, võlakriisid. Täpselt sama kehtib maksude ja eelarvete kohta. Ja kõigele lisaks: milleks see vajalik peaks olema? Miks peaks keegi teine kui eesti rahvas otsustama, milliseid makse me maksame? Konkurents on edasiviiv jõud ka maksunduses, las riigid konkureerivad. Me ei vaja 1970-ndate Prantsuse lahendusi 21. sajandi Eestisse, see teeb meid vaesemaks ja õnnetumaks. Tegemist on puhta poliitilise võimu koondamise loogikast lähtuva ideega.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Jah muidugi peaks. Kõige lihtsamalt öeldes peaks Euroopa Liit lõpetama ära kõik ühispoliitikad ja loobuma kõikvõimalikest dotatsioonidest ning subsiidiumitest. Sotsialism kukkus meie mail ühe korra juba kokku, ta kukub lõpuks jälle kokku. Euroopa rahvaste huvides on võimalikult vähese bürokraatiaga võimalikult ühetaolistes tingimustes teha äri üle kogu kontinendi. Selleks ei ole ligilähedalegi nii suuri summasid vaja, kui EL praegu kulutab.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Ma ei näe ühtegi valdkonda, kus EL peaks võimu juurde saama. Mitte ühtegi. Küll aga peaks ta praktiliselt kõigis valdkondades loovutama võimu tagasi liikmesriikidele.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmi kriisi kontekstis?
Eelkõige ootaks Krimmi kriisi taustal Euroopa riikidelt solidaarsust. See tähendab, et prantslased, sakslased, itaallased ei tohiks Venemaale teha mööndusi oma egoistlike (majandus)huvide tõttu. Teiseks on hädavajalik, et eurooplased üldiselt saaks lahti poliitkorrektsusest ja totaalsest naivismist Venemaa suhtes. Venemaa on võtnud selgelt vaenuliku hoiaku kogu Lääne suhtes ja minu hinnangul valmistub pikemaks ning teravaks konfliktiks, me ei tohiks pead liiva alla peita lihtsalt selle pärast, et neile teemadele mõtlemine ajab hirmu peale. Kolmandaks tuleks mobiliseerida kõik ressursid, et end kiirtempos lahti ühendada Venemaa energiatarnetest. Neljandaks tuleks praegu pumbata raha Ukrainasse, kusjuures mitte suruda Kiievit tasuma oma hiigelsuuri võlgu, kuna 90 protsenti Ukraina riigivõlast on Venemaa või Vene pankade ees. Ukraina pankrot teeks haiget ainult venelastele, mulle on täiesti mõistmatu, miks sunnivad IMF ja Maailmapank (ja tegelikult nende taga olevad eurooplased) ukraina rahval neid võlgu maksma. See oleks õige ja õiglane karistus Venemaale, kui ta oma raha kätte ei saaks.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Loomulikult on need teemad, millega EL tegelema ei peaks. Tegelikult peaks eurokraadid põhjendama meile, miks nad taolisi jaburaid keelde-käske teevad. Ja tegelikult ühes normaalses vabas ühiskonnas vilistaks kõik õiged inimesed taoliste väiklaste ja paternalistlike dekreetide peale. See pole lihtsalt ühegi poliitiku ja bürokraadi asi, milline tolmuimeja mul kodus on.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Tõenäoliselt eelarve või majandus/rahandus teemadel, võimalik ka, et energia teemadel. Arvestades seda, et meie erakonnale on väga oluline võrdsete põllumajandustoetuste tagamine siinse maaelu jaoks võib kõne alla tulla ka põllumajandus.

Allikas: http://poliitika.postimees.ee/2756562/8-kusimust-kandidaadile-martin-helme

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP