MATTI ILVES: POLIITIKUD SEKKUVAD JÄLLE LAULUPEO KAVASSE

Mitte ammu ma kirjutasin suure murega meie laulupidude traditsiooni vastu suunatud rünnakutest ja võib-olla ajapikku nende väljasuretamisest, sest laulupeod ei käi kokku liberaalse rahvusülese maalilmavaatega, sellest lugege SIIN.
Nüüd oleme tagasi jõudnud otsekui nõukogude aega, mil laulupidude kava kinnitati EKP Keskkomitee poolt ja ei rohkem ega vähem, sest sellisel suurüritusel pidi ikka silma peal hoidma ning jälgima, et kava sisaldaks piisavalt Leninit ja NLKP-d ülistavaid laule.

Hiljuti tehti esimine arglik katse sekkuda laulupeo kavasse ja seda eriti kõrgal tasemel, nimelt võttis "Postimehes" sõna suursaadik ja vabariigi presidendi välisnõunik Margus Laidre:
"Ma ei tea, millal Peep Ilmet selle luuletuse kirjutas, kuid sisult kuulub see rubriiki «surveaja rahvaluulet». Võimalik, et mulle jääb ridade vahelt või tagant midagi tabamatuks, ent kas selline on meie enesepilt anno Domini 2014, mis tahab südamest väljahüüdmist lausa laulukaare alt? Enam kui 20 aastat pärast iseseisvuse taastamist me ikka veel taandume? Kuhu ja kelle eest? Kas nii vähe ongi meis kindlust iseenda tuleviku ees? Mina nii ei arva. Ja seetõttu sooviksingi, et meil oleks rohkem julgust ja jõudu uskuda endasse, oma vabadusse ja Eesti riiki."

Jutt käib siin Peep Ilmeti sõnadele Erki-Sven Tüüri loodud laulust "Taandujad". Selle artikli peale palus helilooja selle laulu eemaldada laulupeo kavast, kuna ta ei soovi sõnasõda ja halbu emotsioone, mis nüüd laulu ümritsevad.
Õnneks oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA esindajal selgrooogu ja ta teatas, et laulul "Taandujad" on XXVI laulupeo kavas oma kindel koht ning see jääb kavasse.

Paistab, et nii kuulsusetult lõppes esimine poliitikute katse sekkuda laulupeo repetuaari, aga ma olen kindel, et neomarksistliku diktatuuri tugevnedes need katsed korduvad.
Ainult täiesti lihtsameelne võib uskuda, et see oli Margus Laidre isiklik initsiatiiv ja vaatenurk. Siin oli mängus president Ilvese käsi kõige otsesemalt.
Tore oleks ju kuulata Euroopa Liitu ja selle suuri juhte ülistavaid laule. Samuti laule meie suurest vabadusest (tegelikult juba ammu röövitud) ja demokraatiast (olematust).

Tõenäoliselt oli juhtidele juba raskesti seeditav Siiri Sisask´i laul "Mis maa see on", mis kõlas XI noorte laulu- ja tantsupeol ühendkooride esituses:

Lõpetuseks ütlen, et ei ole varem olnud ühtegi laulu-tansupidu, mille ümber on meedia loonud nii negatiivse fooni. Lisaks repetuaarile on välja toodud ka mitmed piirangud, näiteks vanusest tingitud seatud piirid tantijatele ja väliseest kooridele kehtestatud ülikarmid nõuded. Kas see on juhus?