Henn Põlluaas: Oleme valmis võtma endale valitsemise vastutust

Henn Põlluaas, volikogu esimees
Kõne erakonna kongressil 2014

Head sõbrad ja aatekaaslased! Olen avalikkuses alati pööranud tähelepanu Eesti Põhiseadusele. Esmajärjekorras selle preambulale, mis rõhutab, et Eesti riik on loodud eesti rahva kustumatul enesemääramise õigusel ja eesmärgil säilitada eesti rahvast, keelt ja kultuuri.

See on riigi ülim eesmärk ja põhiülesanne, mille täitmise kohustus on kõikidel institutsioonidel valitsusest kaitseväeni ja loomulikult ka meil – kodanikel. Eesti riigi edukust saab hinnata vaid aspektist, kuidas ja mil määral seda eesmärki ja ülesannet täidetakse.

Umbes samade sõnadega alustasin ma oma kõnet ka eelmisel Kongressil aasta tagasi. Tänases poliitilises olukorras tuleb neid ülesandeid silmas pidada rohkem kui kunagi varem. Sest lisaks olemasolevatele probleemidele, mis mõjutavad meie edasikestmist rahva ja riigina – negatiivne sündivus, koolide, haiglate, politsei- ja päästekomandode sulgemine, tööpuudus, maapiirkondade tühjenemine, pea saja tuhande inimese siirdumine majanduspagulusse, jätkuv suveräänsuse loovutamine Brüsselile jne, on kerkinud uued, tervet Euroopat ähvardavad ohud.

Seoses Ukraina sündmustega on idasuunalt lähtunud ähvardus muutunud reaalseks sõjaliseks ohuks kõikidele Venemaa läänepiiril paiknevatele rahvastele. Eriti neile, kuhu Kremlil õnnestus siirdada arvukas nn kaasmaalaste kontingent, kelle kaitsmise, ka väljamõeldud ohtude korral, ja alade anastamise õiguse, on Venemaa rahvusvahelist õigust räigelt rikkudes endale võtnud.

Mul on hea meel, et Eesti on sellele ohule reageerinud adekvaatselt ning nõudnud Vene imperialismi tõkestamiseks reaalsete sammude astumist ja sanktsioonide seadmist. Positiivne on ka taotlus NATO lennuväe ja teiste üksuste paigutamiseks Eesti territooriumile. Loodan, et see toimub kiireimas korras. Kuid kiiremas korras tuleb ära muuta uus Kaitseväe arengukava, taastada territoriaalkaitsestruktuur ning panustada Kaitseliitu ja Eestile vajaliku kaitsetehnika hankimisse. Ilma selleta ei ole me suutelised ennast kaitsma. Ma ei tea aga, kas tänane kaitseminister seda teeb, sest olles varem samal kohal, soovis ta kaotada ajateenistust ja Kaitseliitu laiali saata. See teeb murelikuks, sest riik, kes ei taha toita enda sõdureid on varsti sunnitud toitma võõraid.
Antud olukorras on selge julgeolekumeede ka uue Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisest keeldumine. Selle ratifitseerimisega annaksime õigustuse Krimmi okupeerimisele, annekteerimisele ja õhutaksime Venemaa edasist laienemissoovi. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt pole vahet, kas anneksioon toimus viiskümmend aastat tagasi või eile. Meie huvides on toetada rahvusvahelise õiguse kehtivust ja jõudu, mitte lammutada seda.

Tundub, et sündmused Krimmis on avanud NATO silmad. Vastupidiselt Euroopa Liidule, kes käitub täiesti hambutult. Meie ülesanne on teha kõik, et vähendada kõikvõimalikke ohte enda suveräänsusele ja riigi kestvusele.

Paraku ei saa me praeguse ajutise valitsuse puhul olla kindlad soovis eelpooltoodud riiklikke probleeme lahendada. Moraal ja rahvuslikud huvid on kõrvale heidetud. Alustatud on perekonnaväärtusi lammutava homoabielude seadustamisega, kodakondsusseaduse lahjendamisega ja pea see järjekord ei jõua viisavabaduse, kahe riigikeele ja eestikeelse gümnaasiumiõppe lõpetamiseni vene koolides.

Eelmisel nädalal toimunud „Linnade ja Valdade päeval“ kinnitas president Ilves, puudutades väljarännet, et igal inimesel on vaba voli valida endale töö- ja elamiskoht. Kasvõi välismaal. Õigus, kuid kümned tuhanded inimesed ei ole Eestist lahkunud mitte enda vabast tahtest, vaid selgest sunnist töökohtade puudumise ja vaesuse tõttu. Valitsus selles kahjuks probleemi ei näe ja selle asemel, et panustada Eesti majanduse arengusse toetatakse hoopis meist rikkamaid euromaid ja ESM-i kaudu prantsuse ja saksa suurpankasid.

Meie seisukoht on kõigis neis küsimustes kindlalt fikseeritud – riigi ülesanne on tagada põhiseaduse preambulas seatud ülesannete täitmine ja see, et normaalne elu oleks võimalik kõikjal Eestis. Kui lapsi ei sünni, inimesed lahkuvad, otsuseid tehakse mujal ja mitte Eesti huvidest lähtuvalt, likvideerub riik ja varem või hiljem ka rahvas. Me ei lase sellel sündida. See ongi üks suurimaid erinevusi Konservatiivse Rahvaerakonna ja nn kartelliparteide vahel.

Oleme kõikide nende teemadega pidevalt tegelenud ja neid üleval hoidnud. Rääkides kongressidevahelisest ajast, siis võib tõdeda, et möödunud aasta oli meie erakonnale edukas. Tõsi, kohalikel valimistel ei saavutanud me päris seda, mida ootasime, kuid see-eest jõudsime me vaieldamatult nö pildile. See on väga oluline, sest teatavasti kui erakond nähtav ei ole, siis teda ei ole olemas. Täna teatakse, mis on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja me oleme vägagi olemas. Iseasi, kuidas me oma rahaliste vahendite juures suudame riigieelarvest elavate suurerakondadega konkureerida. Kuid kahtlemata teeme oma parima. Korruptsiooniskandaalidega ja hoolimatusega rahva käekäiku sillutavad kartelliparteid ise meile teed.

Paar sõna ka eurovalimistest. Leian, et üheks tähtsaimaks teemaks saabuvatel valimistel on küsimus Euroopa Liidu tulevasest arengust – kas Euroopa Liit on võrdsete ja suveräänsete rahvusriikide liit või kujuneb sellest uus föderaalriik. Ehk teisisõnu küsimus on Eesti ja teiste liikmesriikide suveräänsuses.

Eesti suurerakonnad on selgelt väljendanud poolehoidu föderaalriigile, kelle suurimaks vaenlaseks on rahvusriiklus, nagu ütles von Rompuy. Brüsselile delegeeritakse otsustusõigust üha enamates valdkondades. Juba täna on Euroopa Liidu toimemehhanismid ebademokraatlikud, ebaefektiivsed, ülereguleeritud, majanduslikku konkurentsivõimet pärssivad ja bürokraatiat taastootvad. Föderaalriigile suundumine süvendab neid protsesse veelgi.

Euroopa Liidu algidee oli ühendada riikide majanduslik jõud ja tagada rahu. Oleme seisukohal, et Euroopa Liit on liikmesriikide ühise kasu ja ühiste eesmärkide saavutamise vahend, mitte eesmärk iseenesest. Unitaarne föderaalriik, mis omab riikideülest otsustusjõudu tekitaks juurde hulgaliselt uusi probleeme ja ka rahvastevahelisi pingeid.

Keskne juhtimine ja regulatsioonid on soovitavad vaid liikmesriikide ühistest huvidest lähtuvate üleüldiste ja ühiste küsimuste lahendamiseks. Mitmekesine maailm tähendab rahvusriikide ja eripalgelisuse säilimist, mitte sundühtlustamist ja rahvuste lahustamist. Just tugevad liikmesriigid annavad Euroopa Liidule tugevuse ja jõu astuda vastu väljastpoolt tulenevatele ohtudele ja väljakutsetele.

Meie põhiseadus ütleb, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Euroopa Liit peab olema ja jääma suveräänsete riikide liiduks, mis garanteerib kõikide liikmete võrdsuse ja suveräänsuse.

Järgmine aasta on parlamendivalimiste aasta, mil peame ennast poliitmaastikul kehtestama. Europarlamendi valimised on selle üheks avalöögiks. Positiivsed muutused on vältimatud. Konservatiivsel Rahvaerakonnal on selleks olemas vajalikud aated, ideaalid, visioon ja kindel tahe muuta Eesti paremaks. Me oleme valmis võtma endale valitsemise vastutuse ja ma ei kahtle, et saame sellega ka suurepäraselt hakkama.

Soovin selleks meie erakonnale, nii meie europarlamendi kui tulevastele riigikogu kandidaatidele ja meile kõigile tarkust, jõudu ja edu. Üheskoos suudame kõike!

Allikas: http://www.ekre.ee/henn-polluaas-oleme-valmis-votma-endale-valitsemise-vastutust/