Jaak Madison: Punakollase koalitsiooni prioriteetidest

Jaak Madison: EKRE juhatuse liige, EP kandidaat

www.DELFI.ee

Alles äsja sai ametisse uus koalitsioon uute ministritega, ent juba panevad mind imestama selle eesmärgid uute tegevuskavadega. Ajal, mil meie idanaaber teostab agressiooni oma naabri kallal, pannakse meil aga peamine aur samasooliste abielude seadustamise peale. Kas see on hetkel tähtsuse järjekorras esimesel kohal?

Kas tõesti selle asemel, et panna rõhk eelkõige oma kaitsevõime tugevdamisele, soetada aastaid lubatud 100 tanki ning parandada meie võimet reageerida sarnastele provokatsioonidele, on hoopis tähtsam lahendada Jüri ja Peetri laulatamise küsimus?
Mind võib nimetada homofoobiks või kelleks iganes, kuid loomulikult võiksime enne lahti mõtestada selle mõiste tegeliku tähenduse. Mind ei häiri, kui samasoolised elavad ühise katuse all ning jagavad ühte voodit, kuid ma olen kategooriliselt vastu mõttele, et peaksime tunnustama samasoolisi võrdväärsete lapsevanematena kui heteropaarid.
Nii kurb kui see ka mõnele pole, on loodus paraku pannud paika, et järglasi on võimelised saama ja rahvastikku loomulikul teel elus hoidma vaid heteropaarid. Seda arvamust jagab ka valdav osa Eesti elanikkonnast. Seetõttu tundubki tragikoomiline väikese marginaalse huvigrupi lobitöö seadustamaks midagi, millele enamus on vastu.
Kus on siin demokraatia? Kas demokraatia põhimõtete järgi ei peaks siiski otsustavam olema enamuse soov ja tahe? Mõelge selle peale, valitsuse liikmed, enne kui hakkate seadustama midagi, mille vastu on enamus Teie valijatest.
Juhtusin lugema üht tolleaegse kaitseministri avaldust aastast 2009, kui Eestile lubati paari aastaga hankida 100 tanki,  ning jäin mõtlema, mis aasta meil praegu on? Viis aastat hiljem pole meil tankidest haisugi, pooles järgus on pooliku kaitsevõimega lahingumasinate hange Hollandist ja ülejäänu on lükatud teadmatusse tulevikku.
1. jaanuarist 2015 on valitsusel kavas langetada üksikisiku tulumaksumäära 1% võrra, mis läheb eelarvest maksma aastas umbes 70 miljonit eurot, samas kui näiteks 100 vähekasutatud tanki maksumus on hinnanguliselt 150 miljonit.
Teisisõnu, ühe populistliku maksumäära muudatuse tõttu, mis jätaks keskmisele eestlasele kuus kätte 4-5 lisaeurot, pannakse magama 50 tanki raha. Kumb otsus on hetke olukorda arvestades tähtsam?
Mida näitab selline tegevus praeguste võimuparteide kohta? Vaid seda, et tegeldakse iga hinna eest populismiga, mis tooks järgmise aasta valimistel mõne hääle rohkem, et tagada võimule tagasipääs, mitte ratsionaalsete riigi kaitsevõimet arvestavate valikutega, parandamaks meie valmisolekut igaks olukorraks aina destabiliseeruvas maailmas.
Ma soovin meie uuele valitsusele vaid kainet ja selget mõtlemist, et olla üle himust tegeleda näilikult populaarsete teemadega ning võtta käsile põletavamad murekohad - kaitsevõime, demograafiline kriis, sotsiaalne kihistumine, väljaränne jne. Homoabieludega jõuame jätkata ka 10 aasta pärast, kui midagi tähtsamat enam käsil pole!

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=68486509