Viimane lahing toimub Riigikogus, kui üldse.

Eesti vahevalitsus on kindel, et Vabadussõda reetev, Eesti riigi huve mittearvestav ning ilmselgelt vaid venemaa huvides allkirjastatud uus piirileping venemaaga saab Riigikogu poolt peagi ratifitseeritud.

Paet-Mihkelsoni grupi poolt ägedalt promotud ja nende juhtimisel sõlmitud leping, mis kirjutati venemaaga 18.02.2014. a. alla, arvestamata uusi olusid võrreldes 2004-2005 aasta olukorraga, kui seda algselt püüti teha, on muutunud erakordselt jaburaks juba ainuüksi seetõttu, et sisuliselt ainuke argument, millele Paeda-Mihkelsoni pakti pooldajad tuginesid, ei kanna vett. See argument oli, et saame endale lõpuks piiri, mis on ühtlasi julgeoleku garantii. Sellel argumendil oli ja on kaks suurt puudust. Esiteks see, et piirileping on Eesti-venemaa vahel olemas. Teiseks puuduseks on see, et venmaa suhete praktika Ukraina näite näol oma viimastes sündmustes näitab, et venemaal pole tegelikult piiridest ei külma ega sooja.

WIN-WIN olukord?

Tegelik venemaa soov mitte tunnistada Tartu rahulepinguga kokku lepitut on see, et venemaa on algusest peale juhindunud sellest, et ta ei tunnista tänase Eesti Vabariigi õigusjärglust 1940. aastani eksisteerinud Eesti Wabariigiga. Venemaa lähtub sellest, et Eesti on NSVL'ist eraldunud UUS riik. Venemaa poliitilises kontseptsioonis toimus Eestis mitte iseseisvuse taastamine vaid taasiseseisvumine e. uuesti iseseisvumine (taasiseseisvunud 20. augustil 1991 kell 23:03).

Samal seisukohal on olnud viimased 20 aastat ka Keskerakond ja uue piirilepingu sõlmimisega on piisav kinnitada, et seda seisukohta on hakanud toetama ka teised täna Eestit valitsevad jõud - sealhulgas poliitiliselt vasakule pööranud Reformierakond ja ka värske opositsioonipartei IRL.

Hetkel on uue piirilepingu vastu häält tõstnud väga paljud tuntud ühiskonnategelased nagu ka mõned poliitilised liikumised ja erakonnad, kes eesti rahva õnnetuseks pole paraku esindatud parlamendis. Vastustajate lipulaevaks on ilmselt konservatiivide erakond (EKRE), rohelised, iseseisvusparteilased ja ka VIK on selles osas oma rahulolematust väljendanud.

Kuid BHR imestab pigem seda, et poliitikutele anti tänu vene-Ukraina kriisile üliselge ja lihtne võimalus ennast taandada häbiväärsest sobingust venemaaga, kuid nad ei teinud seda. Teist sellist võimalust neile enam ei tule. Tuleb vaid häbi. Jääv ja püsiv.

Ka värske "Õhtuleht" tõdeb, et Krimmi-kriis ei pärsi riigikogu entusiasmi piirilepe Venemaaga kiiresti ratifitseerida.

Edasi märgitakse, et sündmused Krimmis pole muutnud riigikogu seisukohta võimalikult kiiresti ratifitseerida Venemaaga sõlmitud piirileping, seda hoolimata sellest, et samasuguse lepingu olemasolu ei kaitsnud Ukrainat Venemaa rünnaku eest grammigi.

"Ratifitseerimine on lähiajal kindlasti kavas," ütleb riigikogu väliskomisjoni keskerakondlasest aseesimees Enn Eesmaa.

"Senine suhtumine on, et tuleb hoida lahus Ukraina sündmused ning Eesti-Vene piirileppe sõlmimine, seega tahtlikku venitamistaktikat kindlasti rakendatud pole."

Reformierakonda kuuluv väliskomisjoni liige Imre Sooäär kinnitab samuti, et tänase seisuga ei ole mingit alust väita, et protsess edasi ei liigu või rakendataks venitamistaktikat. Piirileppe ratifitseerimise esimene lugemine peaks toimuma veel enne suve.

Eesti huvides

"Meie huvi ei ole seda protsessi kunstlikult venitada, samas kindlasti ei ratifitseeri riigikogu piirilepet ühepoolselt, ära ootamata Vene poole vastavaid samme," lisab Sooäär.

Eesmaa sõnul on parlamendis küll ka mõned inimesed, kes on tugevalt piirileppe ratifitseerimise vastu, kuid üldine suhtumine on, et parem kindel piir kui tinglik kontrolljoon.

"See, et Eesti saaks lõpuks oma idanaabriga vastastikku tunnustatud ja legaalselt kehtestatud piiri, on olnud pikaajaline ja tegelikult ka erakondadeülene eesmärk," lausub sotside fraktsiooni vastne esimees Karel Rüütli.

"Piirilepingu jõustamine on kindlasti Eesti huvides."

Valitsus on piirileppe omalt poolt kinnitanud ning ühtlasi on kõik riigikogu fraktsioonid lubanud ratifitseerimist toetada. Samas ei õnnestunud Õhtulehel kahe päeva jooksul saada teada IRLi fraktsiooni viimase aja seisukohta.

Endiselt on piirileppe ratifitseerimise osas kriitiline Konservatiivne Rahvaerakond.

"Eesti nõuab teistelt Euroopa riikidelt, et tuleb olla Venemaaga karm Ukraina sündmuste valguses, ise jätab aga kasutamata suurepärase võimaluse näidata diplomaatiliselt oma hukkamõistu," leiab erakonna üks juhte Martin Helme.
"Seadustades vabatahtlikult Venemaapoolse anneksiooni Petserimaal ja Narva taga, anname otsese heakskiidu Moskva tegevusele Krimmis ja pole kahtlust, et Moskva seda nii just näebki."

Kahjulik tegevus

Seetõttu on piirileppe ratifitseerimine Helme sõnul praegu rumal, kahjulik ja pime tegevus. Pealegi on Venemaa tõestanud, et ei piiri- ega muud lepingud maksa talle mitte midagi, lisab Helme.

Oma vastuseisust piirileppe ratifitseerimisele on teatanud riigikogu liikmed Inara Luigas ja Andres Herkel. Selle vastu oli ka riigikogust asendusliikmena lahkuma pidanud Juku-Kalle Raid, samas täidab tema koha valitsuses piirileppe ainus vastane olnud endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Luigase kinnitusel lihtsalt ei sõlmita sõdiva maaga uusi piirileppeid. Raid ja Herkel tegid aga mõned nädalad tagasi avalduse, milles teatasid, et mistahes lepingu ratifitseerimine riigiga, kes on faktiliselt asunud toetama kriminaalseid ja terroristlikke rühmitusi teise riigi territooriumil, ei ole lihtsalt sünnis ja eetiline.

Valitsus kinnitas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu heaks 6. märtsil.

Lepingutega määratakse kindlaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Eesti ja Venemaa riigipiir hakkab kulgema enam-vähem mööda praegust kontrolljoont.

Valitsus kiitis lepingute eelnõud heaks mullu 23. mail. Eesti ja Venemaa välisministrid allkirjastasid lepingud tänavu 18. veebruaril. Lepingute jõustamiseks on vaja need lepingute põhjal ratifitseerida.

Peale selle on lepingud vaja ratifitseerida, kuna põhiseaduse järgi ratifitseerib riigikogu välislepingud, mis muudavad riigipiire ja välislepingud, mille rakendamiseks on vaja muuta Eesti Vabariigi seadusi.

Põhiseaduse alusel on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Sõlmitavate lepingutega muutub Tartu rahu lepinguga määratud riigipiir.

Allikad BHR/ÕHTULEHT

 

Allikas: SIIN.