Heinrich Himmler: "Homoseksuaalsusest", Haamer-kirjastus Tartu 2015
"Nõunik, nimetane teda lihtsalt X, on homoseksuaal ega vali enda valitsusbüroosse kaasistujaid heade omaduste põhjal. Ta ei vali parimat juristi, kel on head tulemused ja pikk töökogemus ning veelgi enam kes näeb rassilt hea välja ja on ideoloogiliselt meelestatud. Ei, ta ei palka kõrgelt kvalitseeritud hea väljanägemisega kaasistujat, vaid otsib pigem kedagi, kes on samuti homoseksuaal. Piisab vaid ühest pilgust, et sellised inimesed üksteist ära tunneksid. Kui peol on 500 meest, siis on homoseksuaalidel juba poole tunniga selge millistel peol viibivatel meestest on nendega sarnased kalduvused. Normaalsete inimestena ei suuda me ette kujutada, kuidas nad seda teevad.
Nõunik otsib välja halvimate tulemustega ning ideoloogiliselt korrast ära kaasistuja. Ta soovitab seda kaasistujat oma ministeeriumi juhatajale, pärimata midagi antud kaasistuja sooritusvõime kohta. Ta kiidab teda ning põhjendab vägagi detailselt miks just see kaasistuja on antud ametikohale parim. Kaasistuja saabki palgatud, sest ministeeriumi juhatajale ei tule hetkekski pähe küsida üksikasjalisi täpsustusi kandidaadi sobivuse ja palkamismehhanismide kohta, sest vana kogenud ametnikuna eeldab ta, et nõuniku soovitus baseerub kandidaadi isikuomadustel. Normaalsele inimesele ei tule pähe mõte, et kaasistuja sai soovitatud vaid nõuniku ja kaasistuja vahelise sarnase seksuaalse orientatsiooni tõttu.
Kõik ei lõppe nende kahega, sest seesama kaasistuja, kes on nüüd valitsuse ametnik, talitab sama põhimõtte järgi."
Raamatut saab tellida SIIT.
2 kommentaari:
See võib olla ka põhjus, miks habemega naine Eurovisioonil võitis: üle Euroopa kõik, kel vähegi mingeid kalduvusi või haletsust homode vastu vm, teadsid, kelle poolt tuleb hääletada. Nende hääled koondusid. Ülejäänud rahva hääled hajusid erinevate laulude vahel.
Usun samuti seda.
Postita kommentaar