Madisson: kaitsepolitsei on muutunud Reformierakonna "kriminaalseks katuseks"

Indrek Veiserik, Kesknädal


"Normaalses ühiskonnas sellise patukoormaga partei nagu Reformierakond ei saaks üldse eksisteerida," lausus Tiit Madissson intervjuus Kesknädalale. "Kaitsepolitsei on tegelikult muutunud Reformierakonna turvateenistuseks või isegi "kriminaalseks katuseks"." Madissoni meelest on aga Savisaare suurim teene, et Eesti venelased on lojaalsed. Ansamblite "Vennaskond", "Metro Luminal" ja "Sõpruse Puiestee" parimate laulude sõnade autorina tuntud Mait Vaik kirjutas kultuurirühmituse ZA/UM blogis tänavu aprillis Teie raamatu "Minu võitlus" kohta arvustuse, mille ka Postimees avaldas. Vaik märgib: "Tunnen inimesi, kelles juba autori nimi külmavärinaid tekitab. Ja mis kõige kummalisem, enamus neist ei tea "hullumeelsest" radikaalist tegelikult suurt midagi, uskudes vaid seda, mida kajastab peavoolumeedia ja üldine karjainstinkt."

Millal ja kelle poolt muudeti eestlased karjainstinktist juhinduvaks rahvaks?

Eestlaste karjainstinktis on süüdi see, et püütakse alati olla lojaalsed võimule. Eestlane on teadupoolest üldse olnud olude sunnil igasugusele võimule lojaalne. See kõik on 700-aastase orjapõlve tulemus. Sinna pole mitte midagi teha. Eesti talupoja tarkuseks on kogu aeg olnud oma elu säilitamine. Kui hakkad parunile vastu, lähed talli peksupingile – seda tõde teadis minevikus iga eestlane.
Ükskõik mis hinna eest, aga tähtis oli elus olla. Seetõttu jäeti kõrvale väärikus, mis on omane just lõunamaa rahvastele. Ega hispaanlased lubaks endaga selliseid asju teha, mida eestlased. Eestlastel toimus 1940. aastail geneetiline katastroof, mis annab tunda veel mitu inimpõlve. See oli siis, kui kaotati iseseisvus. Need, kes vastu hakkasid, kas tapeti maha või küüditati või siis murti vangilaagrites.

Siis hävisid meie rahva tugevaimad ja parimad pojad?

Täpselt. Ja see annab siiani tunda.
Ja siis tuli uus eliit eesotsas Viidingute, Lauristinide, Rummode ja teistega…
Jah. Olude sunnil tekib alati uus eliit. Need eestlased, kes jäid tookordsetel keerulistel aegadel ellu, said selgeks, et olla tuleb lojaalne. Alati tuleb olla keskel ja toetada võimusid, sest siis sa elad edasi. Ja siin Eestis ongi täpselt sedasi.

Kas see eestlaste pime võimude toetamine jõuab mingisuguse kulminatsioonini? 

See, et ühiskond on suletud ja teisitimõtlemist ei sallita, lõppeb ju varem või hiljem mingisuguse ühiskondliku lagunemisega, puhastumisega. Paljud mõtlevad eestlased näevad ju, et see, mis Eestis praegu toimub, on täielik jama, ja nad kolivad ära.
Meie häda on selles, et oleme nüüd ühe süsteemi osa. Oleks Eesti väljaspool Euroliitu, siis toimuksid need protsessid kiiremini. Praegune olukord Eestis eksisteerib täpselt sama kaua, kui eksisteerib Brüsseli võim. Ja seda isegi siis, kui riik jookseb rahvast tühjaks. Tegelikult Eestil puudub ju ülevaade, kui palju neid väljarännanuid üldse on. Lähtutakse statistikast – et kuipalju on end rahvastikuregistrist välja registreerinud. Meie abikaasaga näiteks ei ole end välja registreerinud. Olen Eestisse registreeritud, et omada haigekassa kaarti.

Tõeline väljarännanute arv on siis suurem?

Räägitakse, et see on 100 000 ja 200 000 vahel. Tegelikult midagi ei teata ja keegi pole tõe väljaselgitamisest ka huvitatud. Opereeritakse erinevate arvudega. Mõned aastad tagasi tehti ju see suur rahvaloendus. Aga kui mina, kes ma elan Hispaanias, ja tuhanded minusarnased, kes rahvaloenduse järgi endiselt on siin rahvastikuregistris, siis mis rahvaloendus see on?
Näiteks mu tütar on kaks aastat Inglismaal elanud. Küsisin, kas ta on end Eestist välja registreerinud. Ta jäi mind rumala näoga vaatama ja ütles, et ta ei teagi, et midagi sellist tegema peab. Seega – väljarännanud noored enamuses ei ole end rahvastikuregistrist välja võtnud.  Kahtlustan, et seda rahvaloendust ei viidud üldse läbi elanike loendamise pärast, sest drastiliselt langeva rahvaarvu eksponeerimine pole võimule kasulik, vaid rahvaloendus tehti suure hulga lisaküsimuste pärast. Küsimustega "Mis on teie usk?", "Kus te elate?", "Millised on teie eelistused?" jne saadud info andis võimule parema kontrolli riigialamate üle.
Olen nõus. Minu mõttekaaslane ajaloolane Jaak Valge on öelnud, et kui Pätsi ajal saadi rahvaloenduse andmed kahe nädala jooksul korda, siis meil siiamaani ei teata täpselt midagi. See on ju täielik "pokasuuha".
Tsiteerin veel kord Mait Vaiku: "Tavalugeja või "massiinimene" seda raamatut tõenäoliselt lugema ei hakka, kardan, et see oleks paljudele liiga "valus" ja eelarvamused autori isiku suhtes liialt tugevad." Tiit Madisson ja Nõmme Raadio on ühed koloriitsemad näited sellest, kuidas neid nimesid kuuldes "massiinimesed" vakatavad ja reageerivad hüüdega "Fašist!". Ka Keskerakonnale ja Kesknädalale püütakse pidevalt kleepida külge silte. Ja paljud usuvad seda. Kuidas sellist emotsionaalset "Pavlovi refleksi" suudetakse luua? Olen näiteks lugenud Tavistocki instituudist, kus teadlased töötatavad välja plaane, kuidas inimestes tekitada "õigeid emotsioone".
Massiinimene on ajaloos alati olnud mõtlemisvõimetu. Ta mõtleb vaid seda, kuidas oma eluga hakkama saada, kuidas raha teenida ja kuidas slikerdada. Oskar Loorits on esimese Eesti Vabariigi näite varal öelnud 1950. aastatel Rootsis elades, et eestlastel puudub poliitilise mõtlemise võime. See ongi meie kõigi hädade põhjus. Eestlaste rahvana säilimise põhjuseks on see, et meil on tugev kultuuriline identiteet.
Toon poolnaljaka näite. Kui mind pärast Hirvepargi sündmusi 1987. aastal Eestist välja saadeti, läksin Rootsi. Seal kutsusid Ameerika ja Kanada väliseestlased mind külla. Külastasin mõni aeg hiljem USA-s ja Kanadas 14 keskust, kus rohkem eestlasi elas. Toronto Eesti Majas oli kaks saali. Suuremas, mis oli rahvast puupüsti täis, rääkisin mina Hirvepargi sündmustest, aga kõrvalsaalis oli samal ajal rahvatantsuproov – nood seal polnud poliitikast huvitatud, aga rahvatants pidi olema… See ongi see eestlaste kultuurijanu!
 

Miks on nii, et 25 aastat tagasi tulid rahvahulgad välja, toetama Rahvarinde ideaale, nüüd aga saab masse liikuma vaid siis, kui avatakse mõni suur kaubanduskeskus?
 

Inimestel ei ole enam huvi – ollakse ignorantsed poliitika vastu. Erakondadesse astutakse, et sealt vaid midagi saada ja karjääri teha. Mingi statistika kohaselt olevat Eestis rohkem parteide liikmeid kui kuskil mujal Euroopas.

Kas Keskerakond lastakse valitsusse, kui ta 2015. aasta parlamendivalimised võidab?

Ma ei usu, et lastakse. See on ju korra nii olnud, et Keskerakond sai kõige rohkem hääli, ja teised parteid tegid talle "kambakat".

Teised parteid on väitnud, et Keskerakonna pääsemine valitsusse seisab esimehe väljavahetamise taga. Kas Keskerakond saaks siis valitsusse, kui esimees välja vahetub?

Ei usu seda. Ma pole Edgar Savisaarega nõus paljudes asjades, eriti mineviku teemadel. Kuid praegu pean Savisaart kahtlemata kõige targemaks ja võimekamaks poliitikuks, kellele päkapikud püüavad "kanakarjakambakat" teha. Aga jagu nad temast ei saa! Kui aga Savisaar peaks kaduma Keskerakonna esimehe kohalt, siis ootab seda parteid minu arvates allakäik.
 

Mis mõttes?
 

Keskerakond muutub siis vene parteiks. Edgar Savisaar on suutnud venelased suurepäraselt koondada. Teised vene parteid on perspektiivitutena ju poliitmaastikult ära kadunud. See ongi Savisaare suurim teene, et Eesti venelased on lojaalsed. Lätis on olukord palju hullem. Kui Savisaar poliitikast ära kaob, ei ole ka venelastel enam mingit lippu. Edgar Savisaar on väga õiget poliitikat ajanud venelaste suhtes.

Kas neil valimistel võib tulla Keskerakonna ja selle esimehe pihta sama võimas pauk, nagu oli 
"idarahaskandaal"?
 

Mõtlevad inimesed ei võta selliseid show’sid juba ammu tõsiselt. Väga hea, et ehitati Moskvast tulnud raha eest kirik välja! Kas seda oleks pidanud siis Tallinna maksumaksjate raha eest tegema? Jehoovatunnistajate kirikud on ju kõik Läänest tulnud rahade eest ehitatud.

Kuidas on võimalik, et Reformierakond on suutnud Eestit 15 aastat järjest ühtejutti valitseda?

Reformierakond on võimu nimel kogu aeg teisi erakondi ära kasutanud. Normaalses ühiskonnas sellise patukoormaga partei nagu Reformierakond ei saaks üldse eksisteerida. Kaitsepolitsei, kes on loodud Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitseks, on tegelikult muutunud Reformierakonna turvateenistuseks või isegi "kriminaalseks katuseks". Eesti ühiskonna valulävi on väga kõrge. Eelolevatel Riigikogu valimistel tuleb show’d veelgi rohkem ja Reformierakond tõenäoliselt võidab valimised.

Mida sotsidest arvata?

Poliitilised prostituudid! Paljud mäletavad siiani Mihkel Pärnoja tegusid. Kui aga Eestis lõhkes kinnisvaramull ja pangad olid väikeses kahjumis, siis 2009. aastal sots Ivari Padar rahandusministrina ütles telekas, et Eesti riik peaks ikka korvama pankadele selle kahjumi, mida nad selle mulli lõhkemise tõttu kandsid. Uskumatu! See ei läinud õnneks läbi, valitsus ei toetanud seda.

Eesti poliitikas on vahepeal toimunud, vähemalt näiliselt, põlvkonnavahetus. Peaminister Taavi Rõivas ei ole kuulunud ju kommunistlikusse parteisse. Kas on loota, et noor põlvkond toob sisulisi muutusi Eesti poliitikaellu?

Needsamased noored on üles kasvanud nendesamade vanade kommunistide juhatusel. Noorpoliitikute seas on täpselt samasuguseid või veel hullemaid limukaid. Selles süsteemis ma ei näe mitte mingisugust perspektiivi. Ainuke võimalus on, kui meie valimisseadus muutuks. Et on üks valimisringkond ja Riigikogus on 51 kohta ning Riigikokku saavad lihtsalt need, kes on saanud kõige rohkem hääli. Rahvaalgatus peaks ka olema. Siis oleks seda allakäiku võimalik peatada.

Kuidas Eesti elu parandada?

Maksustada tuleb väliskapitali. Tulu peab olema kõikjal maksustatud. Valitsemise reform tuleks läbi viia. See tähendaks valitsemisseaduse muutmist. Need on ainukesed võimalused, mis Eestit aitaksid.

Euroopas tõusevad üha populaarsemaks iseseisvusparteid. Miks Eesti Iseseisvuspartei ei suuda valijaid enda poole võita? Euroliidu poliitikaga rahulolematuid on ju eestlaste seas küll ja küll.

Eestis iseseisvusparteid peale selle kõlava nime pole praktiliselt üldse olemas. Jaanus Raidali juhitud Tuleviku Eesti Erakonnas, millest sai peale ülevõtmist Iseseisvuspartei, 90 protsenti liikmeskonnast ilmselt ise ei teagi, et nad on Iseseisvuspartei liikmed. Kuidas muidu seletada, et valimistel on Iseseisvuspartei saanud vähem hääli, kui on parteil formaalseid liikmeid. See erakond pole viimase 6–7 aasta jooksul korraldanud isegi oma juhtorganite valimisi.
Eesti Iseseisvuspartei juht Vello Leito, kel on ilmselt plaan partei esimehena ka surra, on isiklikult välja söönud kõik, kes on vähegi püüdnud selles parteis midagi ära teha. Mina isiklikult kaasa arvatud – mind 2006. aastal erakonna suurkogule ei lastud, kuna ma olevat parteist tagaselja välja visatud.
Mul on tunne, et võimudele meeldib, et sisuliselt olematu partei on senini registris. Siis on pärast armetu tulemusega lõppenud valimisi hea ütelda, et iseseisvuslastel-rahvuslastel pole ühiskonnas mingit toetust.

Iseseisvuslaste järjest suurenev populaarsus võib Euroopas ja Eestis siiski poliitilise kaardipaki peagi laiali lüüa?

Ainult muutused Euroopas saavad kaasa tuua muutusi Eestis. Siis ei oleks ka meil enam pääsu. Aga jutud, et Eesti hakkaks siin mingiks veduriks... See on välistatud!

Milline välispoliitiline sündmus viimase aasta jooksul on Tiit Madissonile enim korda läinud ja pannud kaasa elama?

Õudne oli see, kui Ukraina konflikti kõige teravamal tipul pommitas Iisrael Palestiinat, tappes üle 2000 tsiviilisiku; seejuures sai surma 70 juuti, kellest enamik olid sõdurid. See oli genotsiid!
Mäletatavasti teatas Rootsi oma kavadest toetada Palestiina riigi loomist, mispeale Iisrael kutsus oma saadiku Rootsist ära. Üks Venemaa meediakanal kirjutas, et ka meie president kutsus Eesti suursaadiku Rootsis Jaak Jõerüüdi ära, ja et uut suursaadikut ei ole määratud. Kas see võib ka kuidagi seotud olla Iisraeli käitumisega? Kahjuks Eesti meedia pole sellest kirjutanud.
Palestiinat toetab enamik Euroopa riike. Eesti võiks ka nende riikidega liituda. See näitaks, et Eestil oleks iseseisev poliitika. Praegu sörgitakse aga USA sabas, kes ÜRO-s on vetostanud kõik kavad toetada Palestiina iseseisvust.

Kas vahel kahetsete, et Teie Nõukogude Eesti ja taasiseseisvunud Eesti võimu ees piisavalt ei koogutanud? Siis ei peaks ju praegu Hispaanias paguluses elama?

Olen kommunistide perekonnas sündinud. Mu vanemad olid ateistid. Aga nemad ei pressinud midagi peale, ma ei olnud isegi komsomolis. Olen maast-madalast kogu aeg vastu hakanud, toiminud nii, kuidas mina olen pidanud õigeks. Küll oli mul koolis jamasid kogu aeg. Lugesin ajalooraamatuid, mis läksid vastuollu koolis õpetatavaga.
Hakates juba 25-aastasena kuulama välisraadioid, sai minust "vastaline", mis päädis sellega, et 1980. aastal, 30-aastaselt mind karistati nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda eest. Saabusin GULAG-ist ja organiseerisin 1987. aasta 23. augustil meeleavalduse Hirvepargis. See tähendab, ajasin "vana" asja, sest mind pandi ka kinni Molotovi–Ribbentropi salatehingu materjalide levitamise eest.
Minule on alati korda läinud põhimõtted ja õiglus. Kui ühiskonnas puudub õiglus, olgu see sotsiaalne või poliitiline, siis selline ühiskond on minu jaoks vastuvõetamatu. Kui 2010. a Eestist koos abikaasaga lahkusin, siis oli põhjuseks, et siin oli minu madala valuläve jaoks liiga palju ebaõiglust. Kuna enamikule eestlastest ei lähe peale omaenda toimetuleku korda ei ühiskondlik kliima ega poliitikute pätiteod, siis ma rohkem ei suutnud elada rumala ja ükskõikse "orjakarja" hulgas paariana.
Pooleldi naljaga öeldes: kuna olen 25% lätlane, võib-olla seetõttu pole ma olnud nõus ühinema eestlaste karjainstinktiga.
Aristoteles on öelnud, et parem olla vastuolus terve maailmaga kui iseendaga. Nii ongi mu elu kuidagi iseenesest läinud ning mul on alati tulnud kannatada oma põhimõtete pärast. Kõige enam vihkan silmakirjalikkust ja orjameelsust. Mõlemat kehastavad väärikustundeta ja vastutustundeta võimutsejad.
Seetõttu tunnemegi end sotsiaalses ja solidaarses Hispaania ühiskonnas, väärika rahva hulgas palju paremini, kui üksteisel kõrisid närivate solidaarsustundeta eestlaste keskel.

 

Allikas: http://www.pealinn.ee/uudised/madisson-kaitsepolitsei-on-muutunud-reformierakonna-kriminaalseks-n26668