MAJANDUSDOKTOR: Riigifirmade müügi asemel tuleks saamatud poliitikud välja vahetada
Majandusdoktor Ivar Soone arvates on majandusminister
Kristen Michali riigiettevõtete müügiidee taga uskumus, et riik on halb
peremees. See tähendab, et riigiametnikud ja poliitikud ei tule oma
ülesannetega toime. "Seega tuleks välja vahetada need poliitikud ja
ametnikud, mitte müüa ettevõtted. Muidu sarnaneb see nohu ravimisega
nina maharaiumise läbi."
"Ja samas on ka neid näiteid, kus majandusminister asub
juhtima eraettevõtet ja halvast juhist saab järsku hea juht. Selline
üleöö ümbersünd ei ole reaalne. Ju pidi see juht ka varem normaalne
olema. Nii hakkas Atonen juhtima näiteks Tavidit. Seega peab pigem
kaaluma reaalseid müügi taga peituvaid põhjuseid, mitte aga
emotsionaalseid argumente," rääkis Soone Pealinnale.
"Kõik sõltub eesmärgist, miks müüa soovitakse, ja ka nendest
eesmärkidest, mida riik on endale seadnud. Kui müüdavatel ettevõtetel on
riigi eesmärkide täitmise seisukohalt oluline roll ja eesmärgid on
strateegilist või on nende tegevus elanikkonnale vahetult olulist laadi,
siis on müümine tõepoolest ohtlik," ütles ta.
Majandusteadlase sõnul võib teatud tingimustel kaaluda riigi ettevõtete müüki küll.
"Kui ettevõtted ei ole avalike teenustega või strateegiliste
valdkondadega seotud, vaid on puhtalt äriga tegelevad, siis võib kaaluda
ka müümist, kuigi pikaajaliselt ei pruugi see alati kasulik olla,"
sõnas Soone.
Tema sõnul on eraettevõtte esimene samm optimeerimine, mida tehakse sageli kulude kärpimise kaudu.
"Nii on tihti esimesteks vahenditeks töötajate arvu vähendamine,
teenuse kvaliteedi või kättesaadavuse vähendamine või muud sammud, mis
ei pruugi riigi elanike seisukohast kasulikud olla. Näiteks võib
väheneda postiteenuste kättesaadavus, mis ei ole kindlasti elanike
huvides, seega lihtsalt müümine müümise pärast ei ole otstarbekas. Mis
on sel puhul riigi pikaajaline kasu müügitehingust? See on esimene
küsimus, mida tuleb esitada," selgitas ekspert.
Soone sõnul ei ole iseenesest ettevõtte toimimise osas vahet, kelle
omandis see on. "Seda juhul, kui tegu ei ole strateegilise allianssi
pääsemisega, st juhul, kui ettevõte ei oma antud omanikeringi puhul
arenguvõimalusi või piisavalt tugevat konkurentsipositsiooni ja saab
need saavutada ainult omandimuutuse kaudu. Vahe on ainult selles, kes
saab kasumi."
"Kui aga jutt on lihtsalt sellest, et töötajad saavad paremini
areneda eraettevõttes või eraomanik suudab ettevõttes käivitada paremaid
kontrollsüsteeme, siis on see lühidalt öeldes naiivne - ettevõtet ei
juhi omanikud, vaid juhid, kes võivad küll teatud juhtudel
omanikeringiga kattuda," selgitas majandusdoktor.
_________________
Siin pole midagi imestada, et reformikast majandusminister Kristen Michal tahab väliskapitalile müüa viimased riigiettevõtted. Sest sama soovis teha ka S.Kallas-Goldberg, kui ta jälle peale Brüsseli ametiaja lõppemist tahtis kandideerida peaministriks, kuid üllatav küll - üldsuse survel oli sunnitud sellest mõttest loobuma (nüüd aga, kuna aga on piisavalt möödunud, soovib hõivata vabaneva presidenditooli). On ju ammu teada ELi neomaksistlik eesmärk, koondada kõik suurettevõtted väheste ülirikaste kätte ja nii oleks Eestis see eesmärk edukalt juba saavutatud, sest eestlastest suurettevõtjaid on järele jäänud vähem kui on ühel käel sõrmi.
M.I.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar