MATTI ILVES: KUIDAS PAGULASED JÕUAVAD KREEKASSE?

Niigi suurtes majandusraskustes olev Kreeka hägab nüüd veel suure immigrantide tulva käes ja seda sugugi mitte vähem kui Itaalia.

Sõjapõgenikud-pagulased saabuvad Kreekasse väga erilisel viisil, kõigepealt võetakse Türgi põgenikelaargritest väljasaamiseks ajutane elamis- ja tööluba mida on küllalt kerga saada, siis aga põgenetakse Euroopa Liitu - peamiselt Kreekasse aga ka Bulgaariasse, kus pidi neid ootama õnnemaa. Nii näivad türklased tegevat globalistidega koostööd, aga maksavad ELile võib-olla kätte "igaveste ühinemisläbirääkimiste" eest.

Algul toimus sisseränne maismaa kaudu, aga kreeklased  on ehitanud piirile lausa kaitsetarad ja sulgenud maismaapiiri ja nüüd toimub sõit juba meritsi paatidega arvukatele Egeuse mere Kreeka saartele, millest mõned asuvad üsna lähedal Türgi rannikule. Kreeklastel on tõesti raske Egeuse merd valvata (kuid mitte ELil) paljude saarte ja nende läheduse pärast Türgile, raskeks teeb asja veel see, et kui pagulased on maale jõudnud ei tohi neid enam tagasi saata. ELis on kehtestatud seadus mis ütleb, et pärast seda, kui sisserändaja on jõudnud E Liidu territooriumile on tal õigus taotleda varjupaika. Niikaua, kui taotlust ei ole uuritud või menetletud, ei tohi neid tagasi saata ja tavaliselt ei saadetagi.

Suurem osa saartest kuuluvad Kreekale, olles halduslikult jaotatud üheksa piirkonna vahel. Ainsad Türgile kuuluvad märkimisväärse suurusega saared on mere kirdepoolses otsas olevad Gökceada saared.