RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 9. juuli 2016

MATTI ILVES: ŠANTAŽEERITAVAD EESTI POLIITIKUD

Kahjuks on nii, et eesti tipppoliitikud ja ametnikud on enamuses kõik kas siis Venemaa või Euroopa Liidu poolt šantažeeritavad.

Peale iseseisvuse taastamist ei viidud läbi mingit desovietiseerimist ja võimu haarasid peamiselt nõukogudeaegsed tegelased, eesotsas president Lennart Meriga. Šantaaž on võimalik, kuna lasti viia Venemaale KGB toimikud selle agentide ja informaatorite kohta.

Meri oli ilmselt KGB-ga seotud, teada on ka ta varjunimi Nikolajev. Hiljem muidugi allus ta FSB ehk Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistuse manipulatsioonidele.
Ega muidu ei oleks ta Moskvas sõlminud Eestile kahjulikke juulileppeid, toon paar katkendit Henn Põlluaasa suurepärasest raamatust "Lennart Meri, vabaduse valus valgus":

"Lepinguga võimaldati Venemaal siia jätta ligi 20 000 parimas eas väljaõpetatud "sõjaväevaterani", kellest üle 2000 olid KGB ja sõjaväeluure ohvitserid koos perekondadega. Kokku enam kui 40 000 inimest."
"Tegelikkuses võimaldati lisaks neile saata okupatsiooniarmeel erru veel suur osa siin teenivatest tegevväelastest ja välja viia ainult sümboolne väeüksus - paljud Punaarmee väeosad lahkusid siit ainult kirjade järgi, sest põhiosa nende ohvitseridest ja ajateenijatest jäi demobiliseeritult Eestisse."

Praegu ei ole olukord sugugi parem ja meie valitsusliikmed on veel EL lõa otsas. Üldiselt mõtlevad nad isiklikule heaolule, mitte aga Eestile. Teada on, et nad saavad E. Liidust salajasi palku.
Samuti on meie president ja mitmed valisusliikmed sattunud veel pankade orjusesse ning vajavad võlgade maksmiseks lisasissetulekuid.
  
"Ärileht.ee" teatas 12. juunil 2015: Kui eelmisel aastal oli Toomas Hendrik Ilvesel Nordea Pangast eluasemelaen summas 30 088 eurot ja 146 299,8 euro mahus hüpoteek, siis tänavu deklareeris president laenukohutustes samale pangana eluasemelaenuna 147 421,62 eurose ja hüpoteeklaenuna 306 786,21 võlgnevuse.
"Õhtuleht", 13 juuni 2015 : "647 832 eurot on võlakoorem kahe peale Eesti tipp-poliitikuil, ministritel ja erakonnajuhtidel Taavi Rõivasel ja Margus Tsahknal. See raha on ligi kolm korda suurem, kui sotsiaalministeeriumi tänavune aastaeelarve pagulastega tegelemiseks.
Tegelikult saaks pagulasi üle aasta ülal pidada Rõivas ja Tsahkna üksindagi. Kui pagulastele eraldas riik tänavu 217 300 eurot, siis seni riigis kategooriliselt laenu võtmise vastu sõdinud peaminister Taavi Rõivasel on majandushuvide deklaratsiooni andmetel endal võlgu 346 832 eurot. Äsja IRLi esimeheks valitud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on võtnud laenu pisut vähem, 301 000 eurot.
Rõivasel on kaks eluasemelaenu – 282 068 eurot Danske Bankist ja 36 796 eurot Swedbankist, autoliising DNBst – 27 968 eurot. Üks korter kuulub peaministrile Tallinna kesklinnas Wismari tänavas."

Seepärast on meie juhid kuulekad Euroopa Liidule ja Venemaale, ning pole võimelised ajama Eesti huvidele vastavat poliitikat. Nad värisevad kas paljastuste ootuses või kõrgepalgaliste ametikohtade kaotuse pärast ja on veel oht jääda pankade kägistavasse haardesse.

1 kommentaari:

mechanicalmangineering 9. juuli 2016 12:11  

Ehk ideaalsed marionetid - materialistlikud ning võimetud ise mõtlema, täpselt nagu suurem osa igast rahvast. Samas ei ole mitte need "ideaalid" põhjuseks, miks on olukord niivõrd põlastusväärne, selleks on üks täiendav komponent - reeturlikkus.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP