RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 31. juuli 2016

Muudame Euroopa uuesti võimsaks!

Kristuse kuju Karli sillal, taustal Praha kindlus. Foto: Odd Andersen, AFP/Scanpix

Maria Kaljuste (EKRE) rõhutab liikumise Fortress Europe konverentsil Prahas peetud kõnes, et Euroopat tuleb kaitsta nii islamiinvasiooni kui tema kultuuri aluseid ründavate jõudude eest.

Euroopa vallutamiseks ei ole vaja õhkida pomme. Euroopa võetakse üle, kasutades demokraatlike vahendeid.
Hiljuti sai Londoni linnapeaks pakistanlane Sadiq Khan. Homme võib peaminister Cameroni asendada keegi aafriklane, ülehomme võib Merkeli asemele asuda mõni türklane ning peagi võib meie kodusest Euroopast saada Euraabia kalifaat.

Inimese nahavärvis ei ole ju iseenesest mitte mingisugust probleemi. Probleem ei ole ka see, et oleme erinevatest rahvustest. Ometigi – Euroopat peavad juhtima eurooplased, nii nagu araabiamaid juhivad araablased, Türgit türklased ning Jaapanit jaapanlased.
Piiride kontrolli alla võtmine peab teoks saama kohe. Sellega on viivitatud ja nii on sellest kõhklusest saanud kuritegu oma rahva vastu. Peame võitlema idiotismiga meie valitsustes, mis valetavad meile islamiinvasiooni olemuse kohta. Nad ütlevad, et terroristid on vaid väike grupp illegaalide hulgas, ent see on üüratu vale. Ja meie valitsused on kaotamas sõda oma maade eest.
Maria Kaljuste ettekannet pidamas
Maria Kaljuste ettekannet pidamas

Ükski asi ei juhtu siin elus niisama. Täna me oleme kultuurilises hübriidsõjas. Oleme ümbritsetud propagandaga, mis hävitab rahvuste elujõudu – meie võimet elus püsida. Peame leidma mehhanismid sellega võitlemiseks.
Esmalt me peame õppima seda ära tundma. Enne kui see meid alla neelab, nõrgestab, sunnib uskuma, et kõik on hästi.

Me oleme võitlusvõimelised ainult siis, kui suudame tuvastada, mis on meile oluline ja mis mitte. Peame teadvustama oma minevikku, väärtustama haridust ning mis kõige olulisem – hoidma oma mälu! Peame üles ehitama strateegia kuidas äratama inimesed, et nad ei kuulaks enam zombistunult ilusaid sõnu, vaid hakkaksid taas mõtlema.
Üheks olulisemaks võtteks poliitiliste liidrite vaenlaste puhul on nende sildistamine natsismi ja vihakõnelejate häbimärgiga. Massimeedia, mida nimetatakse ka Lügenpress’iks (valede meediaks), teeb head tööd. Selle tulemusena ei kuule inimesed enam oma mõtteid, vaid elavad kujutletavas alternatiivmaailmas.


Meie lapsed ei tea meie ajalugu, ei tunne meie sangareid – mille eest nad võitlesid ja kui vaja, surid. Muidugi võivad meie lapsed infot leida guugeldades, ja nad on selles head. Ometigi – need faktid ei puuduta  nende südameid. Muusika, mida nad kuulavad, ei puuduta nende südameid. Nad on võimetud tundma hirmu tuleviku ees, sest nad ei ole pidanud kunagi oma elu eest võitlema. Raha tuleb seina seest – või vanemate taskust – ja toit poest. Neil puudub tööharjumus ja austus vanemate inimeste ees.
Elukogemust ei leia internetist. Ja see olukord on meie, vanemate ja praeguste sugupõlvede süü. Meie perekonnad ei kohtu enam isegi mitte ühise söögilaua taga… Põlvkondade järjepidevus kaob.
Nagu enne ütlesin, on inimesed olnud kaitstud pea kõige eest, nendest on saanud hellitatud põngerjad. Meie lapsed ei tea, mida on tähendanud luua see maailm, milles elame, mida nad praegu kasutavad. Mida on vaja olnud selle maailma püsimiseks.

Peame olema tugevad, peame jätkama tõe rääkimist. Miks peaksime tõe pärast vabandama?! Keegi peab olema see poiss, kes ütleb, et kuningas on alasti – ja meie teeme seda. Me kavatseme koguda enda ümber üha enam inimesi, kuni rahvused on taas piisavalt tugevad, et öelda taas “jah” ning “ei”. Ning valivad selle, mis on hea rahvuste tuleviku jaoks.
Konservatiivne, alalhoidlik elunägemus ei ole jäänud minevikku. See ei ole 19. sajandi jäänuk. See on hoidnud meid elus ja toonud meid sellesse päeva milles elame täna. Selles kontekstis on pessimism sõna, mida kasutavad nõrgad.
Rääkides meie Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, siis selle populaarsus on tõusnud seitsmelt mõnede uuringute kohaselt koguni üheksateistkümnele protsendile. See on saanud tõeks tänu ennekuulmatule, sensatsioonilisele, senini avastamata moodusele – me räägime inimestele tõde! See on ju ennekuulmatu! Ja tundub mitte eriti mõistlik, kuna valetades on sul palju enam võimalusi võrreldes sellega, kui oled “aheldatud” tõega.
Ent see töötab – inimesed on valedest nii väsinud, et parim viis kellegi hämmingusse ajamiseks on kõnelda tõtt.

Kui psühholoog ja sotsiaalteaduste magister võin ma öelda, et kuna inimesed saavad tänapäeval aina vähem võimalusi kogeda võimsaid  meelelisi tundmusi  loomulikul moel, otsivad nad üha enam elamusi narkootikumidest, õudusfilmidest ja väärastunud seksist.
Meie vaenlased aga, kelle ainsaks eesmärgiks on teha inimesed haavatavateks ja kontrollitavateks, jätkavad meie desorienteerimist ja segadusse ajamist.
On veel üks asi, mille kaudu nad meid nõrgestavad – perekonnainstitutsiooni hävitamise kaudu. Kui nad hävitavad perekonna tähenduse meie südametes ja meeltes, siis oleme kadunud.
Homoseksuaalid on katkised inimesed – valides endale oma ihade järgi partnereid, ei suuda nad  jätkata elu. See ei ole midagi sellist, mida meie peaksime õigustama, toetama ja reklaamima. Ja me suhtume neisse igati paremini kui muslimid, kes neid katustelt alla heidavad.
Uueks trendiks on Euroopas saanud noorte, kenade valgete naiste ründamine. Kuidas seda pidada millekski muuks kui rassismiks? Kuidas on võimalik, et mustade meeste poolt valgete naiste vastu sooritatud rünnakuid ei peeta seksistlikeks, rassistlikeks ega kuritegelikeks? Kui kedagi rünnatakse tema nahavärvi pärast, siis kuidas seda nimetada? Hiljuti soovitati ühel heledapäisel neiul värvida oma pea tumedaks, et vältida edasisi rünnakuid. Kas ta peaks ka vahetama oma sugu ja määrima oma näo mudaga kokku?

Mis ajast ei peeta valget naist enam inimeseks? Millal kaotasid naised oma inimõigused? Millal kaotas kehtivuse Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 14, mis keelab diskrimineerimise? Sellest konventsioonist lähtuvad õigused ja vabadused peavad olema tagatud olenemata inimeste soost, rassist, nahavärvist, keeles, religioonist, poliitilisest meelsusest või arvamusest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, seotusest rahvusvähemusega, varanduslikust seisusest, sünnikohast või mõne muu staatuse järgi.
Meie naisi pekstakse ja vägistatakse. Ja Euroopa riikide õigusorganid kratsivad vaid seda kohta, kus neil varem oli meheau.
Islam on tänapäeva fašistlik ideoloogia ning eneseõigustus, mida kasutatakse vabandusena vägistamise, endale hüvede kauplemise ja teiste kulul elamise õigustamiseks. Küsimus ei ole enam inimestes, heas ja halvas usus vaid lugupidamatuses ja milleski, mida me taluma ei peaks. Ja me ühendame jõud selle vastu Fortress Europe’i näol.

Õigused, kohustused, vastutus. Kas needsamad inimesed, kes teevad praegu meie laste tulevikku puudutavaid otsuseid, võtavad kanda ka vastutuse? Ei!
Kas meie oleme valmis seda tegema? Jah!
Elustiil, mida liberaalid nimetavad progressiivseks, on tegelikult enesekeskne ja vastutustundetu õiguste taga nõudmine ilma kohustusteta või siis võimalikult vähese omapoolse vastutusega. Headeks vahenditeks selles sõjas on ka toetusmehhanismid – projektid, mille abil inimestel on võimalus teha võimalikult vähe. Vaid nõuda.
Meie maa, meie Euroopa on meie kohustus! Ja ärge saage minust valesti aru – ma arvan, et ei Venemaa ega Ameerika Ühendriigid ei peaks Euroopa eest hoolitsema.
Teate, on lihtsalt nii hea öelda teile kõigile – muudame oma Euroopa uuesti võimsaks! Jumal, kaitse Euroopat!
Tänan.

EKRE juhatuse liikme Maria Kaljuste kõne Prahas liikumise Fortress Europe konverentsil 13. mail 2016

Allikas: http://objektiiv.ee/muudame-euroopa-uuesti-suureks/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP