MATTI ILVES: EESTI VABARIIGI 100. AASTAPÄEV JA SUUR VALE!

Eesti riigi 100. aastapäev on suur juubel ja väärib meie poolt igati väärikat tähistamist. Kahjuks määrib seda tähtpäeva suur vale, mida levitavad rahva seas nii meedia, kui ka ametnikud, enamus riigikogulasi ja valitsus.
Valetamine inimestele seisneb salakavaluses ja selles, nagu oleksime me veel praegu vaba rahvas vabal maal.

Ka rahvuslasd tahavad olla ja elada vaba rahvana iseseisvas riigis ja tõeliselt vabal maal. Riigi juubelit tähistame aga ikka, nii kui tegime seda ka nõukogude okupatsiooniajal, palju karmimates tingimustes.
Praegu osariigi tingimustes on riiklike sümbolite kasutamine veel vaba, aga kauaks? Kõrgetes riigiasutustes tohib heisata sini-must-valget vaid koos E. Liidu plaguga, kes on meie riigist teinud sisuliselt vaid vaese osariigi ja hästi võrreldes töölistega elavad vaid omas mullis olevad kõrgametnikud ja suured arglikud ülemused.

Tegelikult meie lipu värvidega võivad tekkida ka "suurtel sallivulastel" ja liberaalidel-sotsidel probleemid, aga õnneks nad seda veel arvatavasti ei tea. Einar Laigna on kirjutanud meie lipu värvide algsest tähendusest: "13. sajandil pühitsetakse Eestimaa neitsi Maarjale ja tema värvid - sinine kui taeva kuninganna, must kui alandilkkus-kuulekus ja valge kui puhtuse sümbol saavad Maarjamaa värvideks."
Ette on jäänud kaasaegsetele liberaalidele ja sotsidele ka meie hümn, kus kolmandas salmis mainitakse Jumalat. Hiljuti oli kuulda vist "Postimehes" uus hümni videoklipp nn. "kaasaegsete" sõnadega ja sealt oli sõna Jumal muidugi välja visatud.

Seepeale algatas EKRE seaduseelnõu, et anda praegusele hümnile seadusandlik kaite. Kohutav oli kuulata ja lugeda milline märul "sallivuslaste" seas siis lahti läks. Põhiline argument oli, et hümn ei vaja mingit kaitset ja see oleks selge ülereguleerimine. Kuid asi on tõesti selles, kui hümn seadulikku kaitset ei saa, siis muudetakse see varem või hiljem "kaasaegseks". EKRE ja  väike osa riigikogulasi nägi seda lihtlabast valet muidugi hästi läbi!

Kadunud on ka meie poliitiline ja majanduslik iseseivus. Mis iseseivusest saame üldse rääkida kui meil kehtivad ligi 60 000 ELi direktiivi, mis on meile rangeks täitmiseks. Euroopa Liidu seadused on kõik meie seaduste ülesed ja nii  ka põhiseadusest tähtsamad, ning seepärast on põhiseadus vaid kattevarjuks valetajatele, et näidata rahvale suurt "vabadust".
Hävitatud on samuti rahvuslik majandus, ka enamus suuremaid ettevõtteid kuuluvad juba väliskapitalile, kus eestlastele on jäänud sisuliselt vaid orjatöö tegemine, sest nende teenitud kasum läheb välismaale. Samas seisukorras on pangad. Äritsetakse vabalt ka Eesti maaga, kui jälle EKRE püüdis seada maamüügile välismaalastele õige leebeid piiranguid, siis see Riigikogus muidugi läbi ei läinud.
Seda kõiki tehakse täielikult vale ja globalistliku loosungi all, et kapitalil ei olevat kodumaad. On kodumaa ja kuidas veel.

Osariigi, või tulevase provintsi vapp võiks olla näitks selline:

Ootame ja võitleme, ehk tuleb vabadus ka meie maale tagasi! Tähtis on veel see, et kõik rahvale valetajad ning reeturid saavad lähemas tulevikus karistatud õiglase kohtu poolt.