Üks näide ka kommunismiajast, mil Eestit samuti iga hinna eest "internatsionaliseeriti"

"Suurvene šovinism oli nüüd legaliseeritud ja riikliku poliitika komponendina igati kilbile tõstetud. Suurvenelaste rahvusluse avaldusi nimetati internatsionalismiks, rahvusvähemuste omi natsionalismiks, igati taunitavateks. Venelased võtsid meeleldi omaks vanema venna rolli, kes oli esimene võrdsete seas. Esimestel sõjajärgsetel aastatel oli see enamasti piirdunud konfliktidega suhkrusabas, kus ohvitseriprouad argumenteerisid oma meeste kui vabastajate sõjariistadega omandatud õigustega. (Siis võimud ei rakendanud veel stagnatsiooniaastail leiutatud praktikat – legaalselt sätestatud ja veteranitunnistustega kinnitatud olmeprivileege.)

Aga migrantide valvsus oma seaduslike ja moraalsete õiguste kaitsel võis mõnikord omandada päris karmid vormid. Eesti mees, kes oli sõbra kutsel tulnud Narva Balti Soojuselektrijaama käivitama, jutustas keeleolukorrast Narvas nn. sula ajal. Kui vestlejate, eestlaste, hulgas oli kas või üks venelane, tuli tingimata vene keeles kõnelda. Tema ise sõitis kord bussis töölt koju, seisis ja ajas töökaaslasega omavahel juttu – eesti keeles. Äkki üks kaasreisija käratas: „Jääge vait, rongad, mis te kraaksute! Kas te ei tea, kuidas rääkida tuleb!“ Kahe päeva pärast kutsuti neid välja julgeolekusse: „Millest te rääkisite? …“ jne.
http://elutark.delfi.ee/raamatud/enn-tarvel-kuidas-noukogude-ajal-toimis-migratsioon-eestisse?id=81277533

Allikas: Anti Poolamets, Facebook